2011. aastal elas seal 322 240 inimest. Arvuti töövahendina 2014 kevad Ateena Ateena (vt Joonis . Ateena akropol) on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Joonis . Ateena akropol1 Ajalugu Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult. Rahvastik Ateena on riigi suurim linn. Ateena linn jagatakse halduslikult mitmeks osaks ning seda ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suure osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ateena omavalitsuses 655 780 inimest, ent kogu linnas elas 3 074 160 inimest. Eurostati andmetel on Ateena linnastu Euroopa Liidu seitsmes asustatum piirkond ja neljas asustatum pealinn. Majandus
Bulgaaria ja idas Türgiga. Üldist ● Hümn-Ýmnos eis tin Eleftherían ● Pealinn- Ateena ● Rahaühik- euro ● Ajavöönd- Ida-Eroopa aeg ● Usund- õigeusk ● Iseseisvus 1821 25. Märts ● Peaminister- Alexis Tsipras ● President- Prokopis Pavlopoulos ● Riigikord- parlamentaalne vabariik Pealinn Ateena ● Linn on rajatud Akropolise mäele ● Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. ● Ühe esimese linnriigina valitses ta demokraatlikult ● Suurim linn Kreekas (ka rahvaarvu poolest) ● Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism, tekstiili- ja ravimitööstus Välispoliitika ● Kreeka on tähtis liige suurtes rahvusvahelistes organisatsioonides. ● Geograafilise asukoha tõttu on riik poliitiliste, kaubanduslike ja diplomaatiliste suhete ristteeks. ● Kreeka välispoliitika on üldiselt vastavuses ELi partneritega ning täielikud
ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Tähtsaimad sõjad olid I II ja III Puunia sõda. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Rooma perekond oli täielikult mehekeskne. Inimeste igapäevaseks alusrõivastuseks oli tuunika. Vaesemad sõid peamiselt leiba ja putru, aga rikkamad lihatoitu. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Inimesed, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi
välismaal (enamjaolt USAs, Argentiinas, Prantsusmaal, Saksamaal). Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna (Rooma, Milano, Napoli, Torino). Kultuur Itaalias on kõikjal säilinud arvukalt Vana-Rooma templeid ja amfiteatreid.Omapärased vaatamisväärsused on Venezia oma kanalite, sildade ja gondlitega ning viltuse torniga Pisa.Apenniinides asuvad mägise reljeefi ja kitsaste trepptänavatega väikelinnad. Rooma linna keskel asub iseseisva linnriigina ülemaailmse roomakatolikukiriku keskus ja paavsti residents- Vatikan. Sardiinia ja Korsika saared erinevad ülejäänud Itaaliast.Sardiinlaste keel (ladina keelest otseselt pärinev dialekt) ja kultuur. Itaalia oli Rooma impeeriumi keskus ning sellest ajast on säilinud suur hulk arheoloogia-, kultuuri- ja kirjandusmälestisi. Just Itaaliast said alguse keskaja humanism ning renessanss.
ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad. Gladiaatoriteks olid harilikult sõjavangid, orjad ja surmamõistetud kurjategijad. Neid valmistati ette erilistes koolides. Suurte kiiduavalduste osaliseks sai vapper võitja, võidetu langes aga üldise pilke alla. Mida verisem oli võitlus, seda suurem oli rahva juubeldamine. Kokkuvõte Rooma riik tekkis Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas Tiberi jõe vasakul kaldal linnriigina. Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Tähtsaimad sõjad olid I II ja III Puunia sõda. 133-30 eKr oli aga kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk. Rooma perekond oli täielikult mehekeskne. Inimeste igapäevaseks alusrõivastuseks oli tuunika. Vaesemad sõid peamiselt leiba ja putru, aga rikkamad lihatoitu. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Inimesed, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi
Jalgade kuju ei võimaldaks tal oma jalgadel seista. Sellepärast on arvatud, et teda ei tulnud ainult vaadata, vaid ka käes hoida. Willendorfi Venus 25) Ateena- Ateena on Kreeka pealinn riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht. Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult. Ateena akropol 26) Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseum Roomas 27) Pheidias- Pheidias oli 5
Hierarhia : · Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon :
Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt Sumeri riik ning sumeri traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Istar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloonia ülemvõimule. Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jõud juba III
Ta sai ametis olla kuni pool aastat, sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Üks konsul nimetati diktaatoriks. Pärast ametiaja lõppu pidi diktaator oma tegudest aruande tegema ja nende eest vastutama. Miks oli Rooma vabariik rohkem aristokraatlik kui demokraatlik? · Kõik need ametid olid auametid, palka nende eest ei saanud. Ametnikena said tegutseda ainult rikkad(suurmaaomanikud) Rooma impeeriumi teke 1) Esmalt oli tegemist Rooma linnriigina, mis hõlmas Roomat ja tema ümbrust. 2) Rooma vallutas Itaalia aastal 265 eKr. Tuli sõdida nii itaalikute kui ka kreeklastega. Väga raske vaevaga saadud võit(mingi Pürrose lause vms) 3) Rooma hõivab Vahemere lääneosa. Rooma ja Kartaago vahelised sõjad kandsid nimetust Puunia sõjad 4) Rooma hõivad Vahemere idaosa. Pidi sõdima Kreeka-Makedooniaga. Pergamoni kuningas pärandas oma riigi pärast oma surma Roomale.
Väike-aasia etniline päritolu pole selge palju rahvusi. Edelas- Kaariad Kagus Kiliikia (tuntud mereröövlite poolest) Indo-eurooplaste sissetung 4000 at. lõpus või 3000 alguses. Indo-euroopa hõimude sissetung tuli läbi Kaukaasia, eriti paistsid silma Hetiidid, kelle algkodu oli lõuna-venemaa steppides, vb kaspia mere ääres. Hetiidid (kaardil punasega) Umbes 1700 e.m.a Hati riigi (Vana riik) Hetiitide vana riik kujutas ennast juhtiva linnriigina (Bogazkoy alluvuses) HATTUSA tähendab Hattide asuala Mesopotaamia riikides polnud absoluutne monarhia. Hetiitide kuningas oli konföderatsiooni pea, Erinevad linnriigid allutatud Hattusale. Kõrgemate sõjaväelaste rahvakoosolek kuningas pidi arvestama. Kapadookia riik väike-aasias idaosas Hetiidid suhtlesid Mesopotaamia ja Egiptusega. Oluline karjakasvatus, põlluharimine. Hetiitidele avaldasid mõju Mesopotaamia (võeti üle kiilkiri, hieroglüüfkiri, võeti
· Kuningas, Preester. · Kodanikkond (sõjavägi) · Rentnikud, orjad. Linnatsivilisatsioon : · Linnad olid poliitilised, religioossed ja majanduslikud keskused, kuigi suurem osa rahvast elas maal. · Enamus linnadest tahtsid olla linnriigid. Sumerite perioodil see nii oligi, kuid hiljem tekkisid linnade vahelised sõjad, lahkhelid, mis muutsid selle suhteliselt võimatuks. Suurem osa neist püsis linnriigina lühidalt (hilisemal perioodil). · Linnad suutsid säilitada iseseisvuse siseasjades, seda isegi impeeriumile allutatuna. Sõjavägi : · Koosnes kuniga ja ülikute kaarikutest või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ning linnaelanikest moodustatud jalaväest. · Sõjavägi kutsuti kokku vaid vajadusel. · Assüüria kuningate võimu ajal moodustati alaline elukutseline sõjavägi. Religioon :
t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, murdeerinevustega. Assüürlaste peajumal oli Assur ja Babüloonial oli Marduk. Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada. Vaheldumisi see neil ka õnnestus. Assüüria Kujunes Assuri linnriigist. Tõsis esile kaubandusliku linnriigina. Linnaasju korraldas linna esinduskogu alum, oli poolvabariiklik. Seal olid kaupmeeste esindajad. Oli kuningas ka, aga tal oli pigem tseremoniaalne (jumala esindaja) funktsioon. Olid kaks suur asulat, üks oli kindlustatud kuninga jaoks, kaupmeeste jaoks aga teine (Kanesh). Kaubanduslikult seotud need alad. Jagas sõjameestele maatükke, mis oli vastutasuks. Seda sai pärandada sõjaväekohustsega. Tegi ka seadused, lasi need kivisse raiuda ja pani riigis üles.
annaabi.ee 
