suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti kodanikustaatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu c) Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri tsunft kontrollis tootmist, jälgis kvaliteeti ja määras hindu keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel
Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul
Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet – üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul
· Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. · Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid. · Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. c. Kodanikkond: · Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. · Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. · Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. · Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. 3. Linn ja senjöör a. Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: · Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda. b. Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: · Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha. · Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele.
Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele.
Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele.
Keelas toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Tsunftiliikmed moodustasid linna kaitsesalku, osalesid linnapidustustel. Tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed – tsunftimeistrid. Meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid. Kodanikkond: Tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed. Kodakondsus oli privileeg, millest linna saabunud vaesed ilma jäeti. Kodaniku staatus ei andnud veel õigust linnavalitsemises osalemiseks. Linna valitsesid vähesed jõukad kaupmehed, kes moodustasid ka suurgildi e. priviligeeritud ühingu. Linn ja senjöör Kogu maa kuulus maaisandatele – senjööridele: Lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: Linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele.
Selle süsteemi puhul on linnapea peamine ülesanne volikogu kohtumiste juhatamine. Volikogu ülesanneteks on aga eelarve koostamine, määruste kinnitamine, juhtkonna määramine, allüksuste jälgimine. (Patterson, 2013, pp. 476-477). Seega ei ole linnapeal volikogus suurt võimu. Tihtipeale on linnapea valitud ka volikogu enda liikmete hulgast, mitte otse elanike poolt. Isegi kui linnapea on otse valitud, on tal nõrk roll. (Wilson, 1998, p. 667). Täiesti erinev tüüp linnavalitsemises on komisjoni süsteem (Commission system). See tähendab, et juhtimine on valitud komisjoni kätes, kus ei ole eraldi juhti. Selle asemel vastutab iga komisjoni liige mingi osa eest linna haldamises. Näiteks üks komisjoni liige vastutab tuletõrje ja politsei haru eest, teine juhib (maan)teedesse puutuvat (Wilson, 1998, p. 658). Komisjoni süsteem on viimastel aastakümnetel kaotanud märkimisväärselt toetust, kuna juhtimine on keeruline ja juhikoht jagunenud. Selle
valdkondade probleemidega nt vaeste hoolekanne, kirikuasjad jne). Kuna kolleegiumide töö oli väga mahukas, siis kopteeritakse lisaliikmeid suurgildist. Vähemtähtsate asjade puhul võidi kaasata ka väikegildi tähtsamaid tegelasi. Linnaelu fn-desse jaotamine oli täiesti tavapärane. Keskseks küsimuseks oli tuleohutus. Suurgild on olnud keskseks. Tihtilugu mitmeid kompetentsivaidlusi. Tihti tekkis opositsioon raele, sooviti linnavalitsemises rohkem kaasa rääkida. Samuti vaidlused suurgildi ja väikegildi vahel (väikegild oli jaotatud tsunftidesse, need kaklesid ka veel omavahel). Väidetakse, et 18. sajandil oli esimeseks riiukukeks olnud Tartu linn. Siin olevat olnud väga palju sisemisi tülisid. 18. sajandil tuleb üks täiesti uus nähtus, mis linna elanikkonnale tooni andma hakkab, on venelaste saabumine. Tekitavad probleeme, kuna leiti, et nad ei ole õigeusklikena väärikad inimesed. Vene riigile aga
annaabi.ee 
