sante. Asukoht ja asustamine ● Narva asub Kirde-Eestis Venemaa piiril, Soome lahe rannikul. ● Narva kohal asus asula tõenäoliselt juba muinasajal, kuid linnus ehitati alles 13. sajandi lõpul. ● Tõenäoliselt õige pea oli linnuse juurde kujunenud ka kaubaasula, kuid ometi ei antud sellele linnaõigusi enne 1345. aastat. Põhjuseks võis siin olla Tallinna kartus konkurentsi ees, mis hiljem nurjas ka Narva vastuvõtmise Hansa liitu. Linnavalitsemine ● Narva asus Taani kuningriigi valitsemisaladel ● Narval oli lübecki linnaõigus aastatel 1345 – 1585 ● Lübecki õigus tähendab seda, et Narva linnakodanikel on samad õigused, mis Lübecki linnakodanikel. Jaanilinna Püha Imetegija Nikolai kirik ● Kirik ehitati 15. saj. Lõpus või 16. saj. Keskpaigas ● See on väike paekivist harukordne hoone kitsaste ruudukujuliste akendega. ● Kirik kuulub praegu õigeusuliste.
Tähtsaimaks tööstuskeskuseks kujunes sajandivahetuseks Tallinn. Militariseerimine Kaubandus Välis- ja transiitkaubanduse arengu oluliseks teguriks oli raudteede ehitamine. Veelgi enam arenes sisekaubandus. Linnastumine suurendas inimeste huvitatust nii toiduainete, kui ka vabrikukaupade ostmiseks. Linnade kasvamine Tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. Muutus linlaste rahvuslik koosseis eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. Linnavalitsemine oli sakslaste käes. Eestlased avasid väiketöökodasid ja vürtspoode ning suurenes eestlastest haritlaste ja ametnike arv. Kujunesid alevid raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
· 13431345 Jüriöö ülestõus · 1346 Taani müüs oma alad Ordule · 1558 1583 Liivisõda Sõja käigus hävisid Liivima keskaegsed linnade piirid ja sõja järel läks Eesti alad Rootsi ja Poola kätte 5.Linnad, kästiöö ja kaubandus · Eestis oli 9 linna Tallinn, Tartu, Rakvere, Narva, Viljandi, Paide, UusPärnu,VanaPärnu,Haapsalu · 4 Hansalinna Tallinn,Tartu,Viljandi,UusPärnu · Linnavalitsemine Raadi kuulusid bürgmeister, sündik, linnafoogt · Kaupmeeste ühendused, väikegildid ja tsunftid · Peamine väljeveo materjal teravili · Peamine sisseveo materjal sool 6.Valitsemine, suhted kohalikega · Pingelised suhted VanaLiivimaa riikide vahel Ordu ja Taani vahel , Ordu ja Piiskopkondade vahel · Läänistamine Toimus Taani ja Piiskopkondade aladel, Ordu valdustes ei toimunud · Rahvuspiirid langesid kokku seisuste piiridega
Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said linnakodanikeks kas kõik linnaelanikud või ainult kindlad isikud? Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks. Linn sai vaestehoolekannet ja teisi kulutusi teha ainult siis, kui neil
linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Tasapisi kasvas ka eestlaste haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnased saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning püüdsid end vägisi sakslastena näidati ning seetõttu nimetati neid kadakasalskasteks. Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonnad määratlesid baltisakslust oma pöördumises Saksa keisri poole 5. veebruarist 1918 järgmiselt:
Kujunes arusaam, et talupojad pole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. Siis kujunes sunnismaisus. Koos sellega suurenesid talupoegade maksud ja juba 15'dal saj pidi tervelt veerandi enda tasuks maksude alla panema. Talupoegadelt võeti ka ära relvakandmisõigus. 16 saj keskpaigaks kujunes välja pärisorjus. Talupoegasid peeti mõisnike omandiks. Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad; milline oli linnade õiguslik seisund, kes seal elasid, millega tegelesid, kuidas toimus linnavalitsemine? Kaupmeeste ja kaubanduse pärast Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maaisanda poolt antud linnaõigus. Linnad hakkasid tekkima Tallinna, Tartu, Haapsalu, Rakvere, Paide, Viljandi lähistel. Linna õiguslikuks seisundiks oli maaisanda antud linnaõigus. Vabad inimesed ja käsitöölised, kaupmehed. Linna valitses raad, ja raehärrad pidid kuuluma kaupmeeste hulka. Milline oli Vli rahvuslik koosseis?
Teataja. Idee selleks oli talle andnud kirjanik Eduard Vilde. Trükikoja omanikuks, kus lehte tükkima hakati, oli aga hilisem sotsiaaldemokraat Mihkel Martna. Ja toimetuse raudvaraks kujunes hilisem enamlane Hans Pöögelmann. Teatajast sai 1905. aasta eel üks radikaalsemaid ajalehti Eestis. Paraku siit tekkis ka terav konkurents Tartus ilmuva Postimehe ja selle väljaandja Jaan Tõnissoniga, mis andis tooni kuni 1940. aastani välja. Just tänu Teataja toimetuse tööle läks Tallinna linnavalitsemine 1904. aastal eestlaste ja venelaste liidu kätte. Radikaalsete arvamuste tõttu pandi Teataja detsembris 1905 võimude poolt seisma. Sel aastal sai Pätsist linnanõunik ja ka linnapea abi. 1909. aastal ilmus Päts ise Tallinna kohtuniku ette kunagise Peterburi tööliste manifesti Teatajas trükkimise eest istus aasta Peterburi Krestõi vanglas. Vanglast vabanenuna toimetas Päts jälle (1911-1916) Tallinnas ilmuvat Tallinna Teatajat, kuigi tsensuuri tõttu enam suurt vabadust ei olnud
Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnade juhtimine läks valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud, sest linnavalitsemine jäi veel kindlalt sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Ühiskonna sotsiaalsel redelil kõrgemale jõudnud eestlased sageli häbenesid oma päritolu ning püüdsid end vägisi sakslastena näidata, neid nimetati kadakasakslasteks. Rahvusliku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18.saj. kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel sajandil Eestis väljenduse estofiilide liikumisena. Baltisakslastest eestihuvilised-estofiilid-
Linnal oli ka oma saras, ehk maapiirkond, kus kehtis linnaõigus - Müüriga piiratud oli suurtel linnadel u. 200 edgarit, tallinas u. 30 - Suurlinnas 20 100 000 elanikku - Keskmised u. 10 000 kanti - Väikelinnad alla 2000 (neid u. 90%) - Linnad koosnesid vahel eriosadest, nagu Praha. Eri osad olid juriidiliselt iseseisvad üksused. Ka tallinnas toompea ja all-linn - Linna valitses raad see oli hiliskeskajale iseoomulik - Varakeskajal domineeris maahärra linnavalitsemine kui mõisavalitsemine - Linna eliit koosnes maavaldajatest, ametnikest - Alamaadel ja ministariaalid olid linnavalitsejad ja vabad elanikud - Kaupmehed esialgu eliiti ei kuulund - Alpidest põhjapool aadlikud olid linnustes, itaalias aga linnades - Itaalias kuulusid linnaümbruses oloevad alad linna alla need moodustasid Contadod. Tegemist oli linnriikidega - Itaalias hakkasid kaupmehed rikastuma ja tõusid linnaeliiti (12 saj)
Gevara. Muutus ka meelelahutuse laad, vabaaega hakati sisustama seltsides. Rahvusliku liikumise c faas. Vaieldav küsimus. 1890ndad. Esimene võimalus. Teine: 1905. Jannsen ja teised on seda meelt, et 1890ndad. Venestuse lõpp 1894-1895. 1894 vahetus keiser venemaal. Samas võib öelda ka, et venestus kestis kuni 1914. Venestus reformid Eestis. 1889-1895 1885- ... 1917 1870 .. baltikumis 1877- linnaseadus. 1873 Narvas. Põhisisu: kaotati seisuslik linnavalitsemine, tekkis võimude lahusus, Valida said ainult need kes maksid linnamakse. Valijad jaotati kolme kuuriasse. Maksumaksjad a kinnisvarade pealt ja teised ettevõtete pealt. 1884 esitas ta keisrile raporti. Tõi seal välja eestlaste ja lätlaste nõudmised: muuta kubermangu piire(teha rahvuskubermangud), eesti ja läti keele kasiutamine kohtus ja ametiasutustes, maaasutuste reforme. 1880ndate keskpaigal määrtati siia ametnikud. 1889? Nõuti et kogu ametiajamine oleks vene keeles
Tsunfiusund püsis Eesti linnades kuni 1860. aasate lõpuni. 1877. aastal hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele:ehitati maju, avati väikseid töökodasid ja vürtspoode.Tsaspisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Eestlased olid aga teisejärgulised kodanikud , sest linnavalitsemine jäi sakslaste kätte. Seetõttu valitsesid linnades saksa keel, kombed ja meelsus. Pilet nr8 *linnad keskajal TURUPLATS - kauplemiseks mõeldud koht linnas; keskajal mõisteti seal ka kohut, karistati süüdlasi, anti edasi avalikke teateid. HANSA LIIT - Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon. *balti erikord Balti erikord sai valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti
annaabi.ee 
