Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"linnavalitseja" - 11 õppematerjali

Mesopotaamia
2
rtf

Mesopotaamia

Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Keraamika pärineb 4. at eKr. Keraamiliste asjade peal olid ornamendid või jutustava sisuga figuurid.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Mesopotaamia teadus-kiri ja usund
1
doc

Mesopotaamia teadus, kiri ja usund

Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj

Ajalugu → Ajalugu
90 allalaadimist
Michelangelo Buonarroti
7
doc

Michelangelo Buonarroti

õppisid ruumi ja inimkeha kujutamist ning veidi freskomaalimise põhitõdedest. Viimane omandas ta hilisema karjäääri käigus määrava tähtsuse. Kokkuleppeliselt pidi ta seal olema kolm aastat, kuid lahkus juba aastapärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase kõrval kahvatuma. 1490 aastal võttis Medicite perekond ta enda eeskoste alla ning enda paleesse elama. Tänu sellele pääses ta tutvuma antiikskulptuuride koguga linnavalitseja Lorenzo de' Medici aias San Marco kloostri lähedal. Aia ülevaatajaks oli Bertoldo di Giovanni, kuulsa skulptori Donatello(1386-1466) kunagine abiline, kes juhendas noori kunstnikke raidkunsti tehnilistes küsimustes. See seltskond andis tõuke Michelangelo vaimsele arengule ja seal sündisid ta esimesed skulptuurid: ,,Madonna trepil" ja ,,Kentauride lahing" Madonna trepil (u 1489-92) Kentauride lahing (u 1492)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
12 allalaadimist
Michelangelo Buonarroti
9
docx

Michelangelo Buonarroti

kunsti oskust veel kasitööks.Hiljem hakkas see muutuma ning hakati hindama kunstniku ja tema orginaalsust.Muidugi oli selle protsessi käima lükkamisel oma osa ka Michelangelo geniaalsusel. Kolmeteitkümmne aastaselt võeti õpipoisiks tuntud Firenze freskomaalija Domenico Ghirnlandio juurede,kus ta oli üks aasta kuna tema tööd olid lausa nii head,et õpetaja tööd hakkasid kahvatuma.Peale seda võeti ta Medictide perekonna eeskose alla kuna linnavalitseja Lorenzo de Medici sai aimu noore kunstniku andekusest,sestap võttis ta Michelangelo enda maija elama. Medictide perekonnale kuulus San Marco aed mis oli täis antiik skulptuure .Seal anti kunstnikule vabad käed uurida neid vanu skulptuure.San Marco aias,kunstiliselt harivas keskonnas valmisid tal ka esimesed skulptuurid ,,Madonna trepil" ja ,,Kentauride lahing". Firenzest põgenemine 15.sajandil oli Firenze üks Euroopa tähtsamaid kultuuri ja kaubanduskeskusi

Kultuur-Kunst → Kultuur
1 allalaadimist
Keskaeg eestis
2
docx

Keskaeg eestis

Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond ­ kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis ­ eraldi suurem majapidamine. Maapäev ­ kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister ­ linnapea Raad ­ linnavalitseja (24) Sündik ­ advokaat Linnafoogt ­ kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft ­ käsitööliste ühing Gild ­ kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild ­ Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild ­ toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild ­ sakslastest käsitöölised Suurgild ­ abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond ­ vallaliste kaupmeeste org

Ajalugu → Ajalugu
112 allalaadimist
Kunsti 10-klassi materjal
10
docx

Kunsti 10. klassi materjal

Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Vanakreeka kunst 800 ­ 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
Michelangelo Buonarroti
24
doc

Michelangelo Buonarroti

Sellest, kuidas temast meister sai. Valisin just selle teema, kuna mind köidab Michelangelo elulugu. Loodan lugejale pakkuda uut ja huvitavat informatsiooni. Väga palju informatsiooni olen saanud erinevatest raamatutest, samuti ka internetist. 1.LAPSEPÕLV Michelangelo Buonarroti sündis 6. Märtsil 1475. aastal linnakodaniku pojana Capreses. Tema isa nimi oli Lodovico di Lionardi di Buonarroti Simoni, kes oli Chiusi ja Caprese linnavalitseja. Ema nimeks oli Francesca Neri. Michelangelo ristiti samal kuul San Giovanni kirikus. Räägiti, et poisi sünni ajal olid planeedid soodsas asendis. Merkuur ja veenus olid sisenenud healoomulise aspektiga jupiteri ,,majja", mis osutab tema imelistele ja erilistele töödele. Mõlemad ­ nii käeline osavus kunstis kui ka intellektuaal olid tema puhul oodatud. 15. sajandil ei oodatud kõrgklassi naiselt, et ta peaks ise oma lapse eest hoolitsema. Teenijad tegid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Kunstiajalugu 10-klass
19
docx

Kunstiajalugu 10. klass

katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena. Skulptuuride silmad olid suured ning silmakoobastesse pandi tihti vääriskive. Inimeste proportsioonidele ei pöörata tähelepanu. Võib jääda mulje, nagu need oleks lapselikult tehtud. Valitsejad kujutati kõige suuremana, alamaid väiksematena. Valitsejad istusid. Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
190 allalaadimist
Konspekt-10-klass
18
rtf

Konspekt-10. klass

Hindab inimese vabat tahet. Pilab halbu vaimulikke. Hindab austalt usuinimesi. Elu lõpu poole ütleb lahti kogu oma loomingust, ja hakkab fanaatiliseks usklikuks. Pilet nr 13 1. Cervantese elu ja looming, "Don Quijote" 2. Marlowe`i elu ja looming Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses. Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud. Miguelil oli 6 õdevenda, neist talle lähedaseimad vend Rodrigo, kellega koos ta võitles, seikles ja kannatas nii Itaalias kui ka Alziiris, ning õde Andrea, kelle hoolitsus ja hellus saatsid teda kogu elu. Cervantese poisi ja noorukipõlvest pole midagi väga kindlat teada

Kirjandus → Kirjandus
366 allalaadimist
Miguel de Saavedra Cervantes
25
doc

Miguel de Saavedra Cervantes

3 Cervantese elulugu Miguel de Cervantes Saavedra sündis 9. või 10. oktoobril 1547. aastal Alcali de Henareses, Madridi külje all asuvas iidses linnakeses, mida üle kõige ehtis tema ülikool, renessansliku Hispaania esimesi vaimukeskusi (asutatud 1508). Cervantese vanaisa, litsentsiaat Juan de Cervantes, pidas haritud mehena oma elu kestel nii advokaadi kui ka linnavalitseja ametit. Tema pojal Rodrigol, Migueli isal, oli vähem ettevõtlikkust. Isehakanud arstina elas ta pidevais rahamuredes. Elupaiku vahetades lootis ta sellest üle saada, kuid rahaprobleemidest ta kaugele ei pääsenud. Miguelil oli 6 õdevenda, neist talle lähedaseimad vend Rodrigo, kellega koos ta võitles, seikles ja kannatas nii Itaalias kui ka Alziiris, ning õde Andrea, kelle hoolitsus ja hellus saatsid teda kogu elu. Cervantese poisi ja noorukipõlvest pole midagi väga kindlat teada

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Keskaeg
30
doc

Keskaeg

Itaalia linnad emantsipeerusid kõige varem, seejuures toimus see mitte kohaliku maahärra vaid keisri enese suhtes. Kontroll kuulus kohalikule aadlikule, kes elas linnas. Peale Bütsantsi kokkukukkumist polnud Itaalias võimu, kes ühendaks maa. Lõplikult iseseisvusid Itaalia linnad 12. sajandil. Suured linnad allutasid enesele väiksemaid linnu. Itaalia linnajuhid ­ potesta - nimetatud ametisse linna nõukogu või maahärra poolt. Nimetati ametisse kindlaks tähtajaks, palgaline linnavalitseja. Reaalne võim sattus Itaalias vastasseisu rahvaga (popolo). Reaalse jõukuse omandanud kaupmehed, ettevõtjad. Linnast saab põlisvaldus, mida valitseja pärandab edasi. Firenzes Medicid. Väljaspool Itaaliat valitses linna linnanõukogu ehk raad ehk magistriaat. Raeamet oli auamet, sest palka ei makstud ja kulutusi pidi kandma ka omast taskust. Raeametnikud olid maahärra ametnikud, jõukaks saanud kaupmehed, minestraalid. Bürgermeister ehk meer ehk linnapea.

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
501 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun