vastutuse seaduserikkumise eest Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik tanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
(1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
VISKI Tooaineks teravili oder, rukis, nisu,mais, millest kääritamisel jadestilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida ei rektifitseerita. Viimast laagerdatakse tammevaatides vähemal 3 aastat, kusjuures püütakse säilitada teraviljale iseloomulikku aroomi, samutikäärimisel tekkivaid kõrvalaineid. Pärast villimist viski omadused ei muutu Tooraine alusel liigitatakse: - linnase (malt whisky) valmistatakse odralinnastest - vilja (grain whisky) linnastamata teraviljast - seguviski(blended whisky)- linnase ja viljaviski segust Päritolu järgi liigitatakse: - Soti (scotsh whisky) - Iiri(irish whisky) - Ameerika (american whisky) - Kanada ( canadian wgisky) Viski sünnimaa on Sotimaa, seepärast seal eriline koht. Valmistatakse linnas-, vilja- ja seguviskina. Destilleeritakse tavaliselt kaks korda. Linnaseviski iseloomulik tunnus on see, et
Tooaineks teravili oder, rukis, nisu,mais, millest kääritamisel jadestilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida ei rektifitseerita. Viimast laagerdadatkse tamnmevaatides vähemal 3 aastat, kusjuures püütakse säilitada teraviljale iseloomulikku aroomi, samutikäärimisel tekkivaid kõrvalaineid. Pärast villimist viski omadused ei muutu Tooraine alusel liigitatakse: - linnase (malt whisky) valmistatakse odralinnastest - vilja (grain whisky) linnastamata teraviljast - seguviski(blended whisky)- linnase ja viljaviski segust Päritolu järgi liigitatakse: - Soti (scotsh whisky) - Iiri(irish whisky) - Ameerika (american whisky) - Kanada ( canadian wgisky) Viski sünnimaaon Sotimaa, seepärast seal eriline koht. Valmistatakse linnas-, vilja- ja seguviskina. Destilleeritakse tavaliselt kaks korda. Linnaseviski iseloomulik tunnus on see, et linnaseid kuivatatakse turbasuitsuga, millest
seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
09. 2002] Lisa 2 Alkoholiseadus. 1 Alkoholiseadus (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi. (6) Lahja alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. 16 (7) Vähese etanoolisisaldusega alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
Kreemias aroom tekib ka saastumise tagajärjel pedicoccusega (Sacrina). Teatud tüüpi õllede puhul on aga kreemjas aroom taotuslik. Küpsetatud aedviljade aroom (cooked vegetable aroma) Dimetüülsulfiid (DMS) õlles põhjustab keedetud maisi, aedvilja või kapsa maitse ja lõhna. Dimetüülsulfiidi määraks õlles on maksimaalselt 60 ppb - kui õlle valmistatkse linnastamata materjalist, mida kasutatakse terade asemel, kuna see on odavam. 100 või 120 ppb - kui õlle valmistatakse linnastest. Vürtsikas maitse, mis meenutab küünt (clove-like flavour) Vürtsikas, fenoolile omane mõru maitse. Põhjuseks võib olla kas Vigane fermentatsioon (vale temperatuur) või vale virde kontsentratsioon Ravimi maitse (medicinal flavour) Haiglatele või keemikutele omane lõhn viitab klorofenoolide jääkidele. Maitse
Bock´i valmistatakse sageli hooajaõllena, kes siis talvel või kevadel. Nii näiteks on maibock märtsis pruulitud saksa õlu. Sõna bock kasutavadki põhiliselt saksa õlletehased. Hollandlased valmistavad bock-õlut peamiselt septembris ja oktoobris. Bock´i toodavad mõned Ameerika õlletööstued. Ka Eestis tehakse bock-tüüpi õlut, nimelt valmistab Tartu õlletehas double-bocki, mille kangus on 8%. Saku Õlletehase Sorts õlu, kus kasutatakse linnastamata toorainet. · Wienna-tüüpi lager-õlu- selliseks on näiteks Müncheni Oktoberfest, mis pruulitakse valmis märtsikuus ja juuakse septemberis-oktoobris toimuva Oktoberfest pidustustel. · Dortmunder- on saksa Dortumundi piirkonna õlu, mis päritolumaal tihti ka Saksa eksportõlle üldnimetus. · Münchener- on pilsnerõllest tumedam, maitses tunda palju linnast, kuid on pehmema humalaaroomiga kui pilsnerid. Näiteid Eesti õlledest:
lähtuti Atlandil kurseerivate ookeaniaurikute reisijaskonna maitsest. Sotlaste scotch Seaduse järgi peab soti viski olema destilleeritud Sotimaal ning vähemalt kolm aastat tammevaadis laagerdunud. Tänapäeval liigitatakse need teraviljaviskiks (all-grain), linnaseviskiks (malt) ning seguviskiks (blended), kusjuures 96% soti viskist müüakse just segudena, puhta linnaseviski osakaal on üliväike. · Viljaviski on kaasaegse tehnoloogia abil linnastamata viljast destilleeritud neutraalne viskipiiritus, mis peab laagerduma analoogiliselt kõigi teiste soti viskidega. · Seguviskide puhul eristatakse standardviskit ja luksussegusid, milles sisalduvad linnaseviskid on vähemalt kaheksa aasta vanused. · Linnaseviski saab oma iseloomuliku turbasuitsuse lõhna ja maitse odrast, mis linnastatakse kuivatamise teel lahtistes turbaga köetavates ahjudes. Jahtunud linnased
annaabi.ee 
