· Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde · Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu.
maakonnast eraldati Viljandi maakond, Tartu maakonnast Võru maakond ja Cēsise maakonnast Valga maakond. Võru sai 1784. aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai maakonnakeskus. Asehalduskorra ajal moodustati ajutiselt ka kolm uut maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond, kuid lõplikuks kujul jäid: Riia kreis, Võnnu kreis, Volmari kreis, Valga kreis, Võru kreis, Tartu kreis, Viljandi kreis, Pärnu kreis, Kuressaare kreis. 1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega
tasand: maakonnad) 1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused) 1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad) KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda) Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. KOVi organisatiooniline struktuur Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale. Korduvalt pikendati ametisolevate volikogude volituste tähtaega eriseadustega.
osa rahvast üldarvust). endiselt maal, toimus 1936. aastal “ülendati” linnaks Otepää. ometigi linlaste osakaalu Demokraatia-aastail jäi põhjalikum järkjärguline Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta tõus. 1922. teostamata. haldusreform aastal moodustasid Alles aprillis linnaseadusega. 15-st tolleks ajaks maaelanikud 1937 andis riigivanem omakogurahvas- veel 72% dekreediga säilinud alevist 14 (Antsla, Elva, Jõgeva, tikust, 1940. aastaks langes vallaseaduse, mis aga nendejättis Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Arvuliselt % Arvuliselt % 1922 778 967 72,1 301 585 27,9 1934 764 409 68,6 349 834 31,4
Esimene raudtee Eestis: 1870.a rajati Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu ühendav Balti raudtee. Kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Suurenes Tallinna ja Paldiski kaubandus. Tallinn oluline sisseveosadam. Arenes kiiresti sisekaubandus, kuna järjest suurenevad linnad vajasid rohkem kaupa. Raudtee lähistele tekkisid uued asulad. Muutused linnades: Algul sakslasi rohkem, lõpuks eestlasi. Linnades jäid raskemad ja vähem sisse toovad ametid eestlastele. 1877.a Vene linnaseadusega muudeti senist linnakorda. Linna juhtimine vahikogu kätte ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse etteotsa sai linnapea. 10. Rahvuslik liikumine Eestis Eeldused: 1) Talurahva vabastamine pärisorjusest 2) Omavalitsuste teke 3) Esimesed haritlased Eestis 4) Estofiilide tegevus 5) Vennastekoguduste tegevus 6) Tihenes koolivõrk Rahvuslik liikumine - Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv. Olulised sündmused: 1) 1857
· Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga · valimistel varanduslik tsensus, mis tagas sakslaste võimulpüsimise d) kadakasakslased- saksastunud eestlased, kelleks olid jõukamad eestlased linnades: · nad näitasid end sakslastena, häbenedes oma päritolu. VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1
Seisused Üldjuhul sünnipärane, oli liikumisvõimalusi. a) maksuvabad Aadel (Adel, dvorjanstvo. Pärilik ja isiklik), Vaimulikud (Geistliche, Duhovnõj), Literaadid b) maksualused Kodanikud (Bürger), Töölised (Arbeiteroklad), Talupojad (Bauer) Jaotusi on ka teisi, 19. sajandi jooksul, pärast asehalduskorra aegset linnaseadust hakkas sünnipärasest seisusest olulisemaks muutuma varanduslik lahterdamine gildidesse maksude suuruse järgi. Eriti seoses 1888-89 justiitsreformiga ja 1877. a linnaseadusega. Teenistusastmed 24.01.1722 Tabel' o rangah pani 200 aastaks paika riigiaparaadi formeerimise mehanismi. Kahe alge võistlus: a) püüd eristada riigiteenistujaid eri professionaal-sotsiaalse grupina aadelkonnast ja muuta eraldi seisuseks b) püüd kindlustada aadlike ülekaal riigiasutuste isikkoosseisus. Oli seotud kogu õigussüsteemi muutusega valgustuse vaimus, kus seadus pidi saama ainsaks õiguse allikaks, mitte tsaari prikaas käsk.
väljatöötamisega. Juhtivalt tegev Balti Eraseaduse puhul oli Friedrich Georg von Bunge – oluline ka baltisaksa ajaloolasena, mitmete allikakogude väljaandja. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist Venestuspoliitika. 1877.kehtestati uus linnaseadus (1870.Vene sisekubermangudes), üks osa impeerium laiaulatuslikust justiitsreformist. Linnaelu tugines seisuslikule printsiibile, aga uue linnaseadusega seisuslikkuse printsiip kaotati. Riigivõimu mõju laienemine linnas. Esialgu õiguse ümberkorraldamine puudutas ainult linnu, mujale jõudis 1880. lõpus, eriti alates 1889.aastast, laiem justiitsreform jõudis ka Balti provintsidesse. Euroopa eeskuju jõudis Venemaa kaudu Balti provintsidesse – seega reformid, mis venestusajal siia jõudsid olid väga euroopalikud: täitevvõimu ja kohtuvõimu lahutamine jne. Juriidiline haridus ja õigusteadus
1933.-1938.a oli Eesti KOV süsteem ühetasandiline (valla-, alevi- ja linnaomavalitsused). 1938.-40. a oli Eesti KOV süsteem kahetasandiline (esmatasand: vallad ja linnad; teine tasand: maakonnad). 3.2. Haldusterritoriaalne aspekt ja rahvastik KOV süsteemi kõige arvukama osa moodustasid vallad. Vabariigi Presidendi 1938. a otsusega määrati valdadele uued piirid alates 1. aprillist 1939 (senise 365 valla asemel loodi 248 uut valda). Aleviomavalitsus kaotati Eestis 1938. a linnaseadusega. Linnad klassifitseeriti 1938. a linnaseadusega pealinnaks ning esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 1920. a peale eksisteeris EV-s 11 maakonda. 1937. a kehtestati vallaseadus, 1938. a kehtestati linnaseadus ja maakonnaseadus. 3.3. Kohaliku omavalitsuse organisatsiooniline struktuur Kõigi KOV liikide puhul oli esinduskoguks kollegiaalne organ volikogu, Kuni 1932 valiti volikogu 3 aastaks, 1932. a pikendati kõikide KOV volikogude volitusi 4 aastale, 1937/38. a seadustega 5 aastale
Jõesuu, Nõmme, Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, Mõisaküla, Põltsamaa ja Võõpsu. Kokku anti Eestis alevi staatus 22 suuremale keskusele. Alevite eluiga ei osutunud kuigi pikaks. 1926. aastal anti linnaõigused alevitele nagu Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi. 1934. aastal ühendati Narva-Jõesuu alev Narva linnaga. Lõplikult likvideeriti alevid 1938. aasta linnaseadusega. 15'st tolleks ajaks säilinud alevist 14 muudeti linnadeks. Linnade koguarv tõusis 13'lt 33'le. Rahvastikuprobleemid: rahvaloendused; elanike arv ja iive, rändesaldo, suremus, sündimuse langus (põhjused, tagajärjed, väljapääsu otsingud); linnastumine; rahvuslik koosseis: Rahvaloendused: 1920- 1 060 000, 1922- 1 107 059, 1928- 1 116 553, 1934- 1 126 413, 1938- 1 133 940. Iive: Euroopa riikide seas oli Eesti loomuliku iibe poolest viimaste hulgas. Loomulik
annaabi.ee 
