märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi. Esialgu juhtis linna politseimeister major Georg Gottfried Osterhausen. 1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. 1888. aastal sai Võru maakonnalinna õigused tagasi. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5ru https://www.google.ee/search?q=v%C3%B5ru&espv=2&tbm=isch&imgil=5veaYQymn1HuYM %253A%253BozKxxJvBfBD0JM%253Bhttps%25253A%25252F%25252Fet.wikipedia.org %25252Fwiki%25252FV
seadusega, mida võeti vastu 1927 aastal. Sellega laiendati linnade õigusi kodanikkude maksustamise alal, nähes ette rida uusi makse, sest maksude normi tõsteti. Ajutisele Omavalitsusele anti omavalitsuse ajutine järelvalve seadus, mille järele keskvalitsus võis teostada järelvalvet omavalitsuste tegevuse üle ainult seaduspärasuse seisukohast. 1920 aastal toimus kongress, kus arutati samu küsimusi, mis olid Hiatsintovi kõnes. Nimelt hoolekanne, haridu, tervishoid ja linnaseaduse reform. Elu arenemine toob endaga kaasa uusi küsimusi ja ülesandeid. Ja Tallinn seisab jälle suuurte ülesannete ees.nt trammivõrgu laiendamine
Muudatusi haldussüsteemis tõi kaasa 1937.aasta vallaseadus ning 1938.aasta linna ning maakonnaseadus. Vallapiiride muutmiseks järgnesid ettevalmistustööd: kaartide ettevalmistamine, vallavolikogude arvamuse küsimine jm. Kusjuures arvestati valla suurust, keskust ja elanikke arvu. Selle tulemusena osad vallad tükeldati ja jagati teiste vahel. Varasema 365 valla asemel moodustati 248 uut valda. Ei reformitud saartel asuvaid väikevaldasid. 1938 linnaseaduse põhjal muutusid Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi jne linnateks. Linnad jagati elanike arvu järgi esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. Kokku tuli 33 linna. Tallinn-pealinn, Tartu (esimese astme linn), Valga, Viljandi (teise asme linnad), Elva, Antsla jne (kolmanda astme linnad). Suuremad muutused rahvastikus Vabariigiloomisel tõusis venelaste osakaal rahvastikus-liidetud alade arvel. Langes sakslaste osakaal, 1939 kutsus hitler sakslased kodumaale tagasi, kuid tegelikult läksid Poola
19. saj. I poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad, bürgermeistrid. 19. saj. II poolel saavutasid eestlased linnades ülekaalu, muutus ka linnade valitsemine, sest anti välja 2 olulist seadust: 1) 1860 tehti lõpp tsunftikorraldusele. 2) 1877 hakkas kehtima Vene linnaseadus, millega senist keskaegset linnavalitsemiskorda muudeti. Linnaseaduse alusel: a) linnade juhtimiseks valiti linnavolikogu ja volikogu omakorda linnavalitsuse; b) linnavalitsuse etteotsa valiti linnapea. c) kehtis varanduslik tsensus. 9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. lk 144 1870. a avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Peterburgi. 20. saj. alguses oli kõigil Eesti linnadel (v.a. Kuressaarel) raudteeühendus. Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut 2) kaubanduse arengut 3) asustuse kujunemist?
2. Tavapolitsei ja kaitsepolitsei, sõjavägi · Politsei. Siseminister ja politseivalitsuse direktor Välispolitsei (jagunes 8 prefektuuri: prefekt, komissar, konstaabel), kriminaalpolitsei, poliitiline politsei. · Sõjavägi 1922 polk nimetati rügemendiks 1923 väeteenistus lühenes 1,5 aastale 1928 väeteenistus lühenes 1 aastale Kolm diviisi: 1) Narva, 2) Tartu, 3) Pärnu 1918 nov piirivalve, alates 1923 professionaalne. 3. Linnade valitsemiskord 1938. a linnaseaduse järgi Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Maavalitsused (presidendi määratud maavanem) · Linnaomavalitsused (3 järku). Vallavalitsus ja vallakohus. Siseministeerium omavalitsuste talitus: · Vallaomavalitsused (1917 muudeti vaid terrioriaalseks, 1945 loodi külanõukogu, 1950 kaotati vallad). 4. Kohtukorralduse muudatused võrreldes tsaariajaga Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat.
maksuvaba; 2)korraldada kinnisvara hindamist oma äranägemisel. Rublades antud maksu piirmäärad tunnistati kehtetuks. Volikogu vastu võetud maksumäärad pidi kinnitama siseminister. Nimetatud Vene riigi seadus, millele hiljem viidatakse kui linnade sissetulekute, väljaminekute, eelarvete ja aruannete seadusele, väärib kommentaari, kuna selle alusel hinnati ja maksutati kinnisvara linnades kuni linnaseaduse (RT 1938, 43, 404) jõustumiseni 1. mail 1938. Näiteks Nõmme Linnavolikogu poolt 19. jaanuaril 1933 kinnitatud juhtnöörid kinnisvarade hindamiseks Nõmme linnas (RT 1933, 22, 156) sätestasid, et hoonestatud krundist kuni 5400 ruutmeetrit loeti ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks, mis ei kuulunud hindamisele ja oli maksuvaba. Selles volikogu otsuses peitubki peamine Nõmme mändide säilimise saladus. (Aasmäe 1999:187) Riigikogu võttis 25
1) Linnaseadus: valitus- ja esindusorgan on lahutatud- linna esinduskogu valib kodanikkonna esindajana magistraadi, mis juhib kollegiaalselt KOV organit. 2) Bürgermeistri seadus: linna esinduskogu valib bürgermeistri ja selle asetäitjad, kes juhatab valitsust ja on esinduskogu juhataja Põhja-Saksa raadiseadus: valla või linna esinduskogu valib bürgermeistri esinduskogu juhina ja valla (linna) esindajana ning valla- või linna direktori valitsusorgani juhina. Kodanike esindusel on nagu linnaseaduse juureski suhteliselt tugev positsioon valitsusorgani suhtes. 4) Lõuna-Saksa raadiseadus: valla esinduskogu ja bürgermeister valitakse selle mudeli kohaselt kodanike poolt otse. Bürgermeistril on seejuures tugev võtmepositsioon: ta on volikogu esimees ja samaaegselt volikogu juht. Omavalitsusseadus: esinduskogu valib juhataja ja eestseisuse ning bürgermeistri valitsusorgani juhina. Seega on esinduskogu ja valitsusorgan selgelt lahutatud.
tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus vaid tähtsaimad arutelud ja valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud ning raad jäi edasipidi püsima vaid kohtuasutusena.4 Raekoda on põhiplaanilt lääne suunas kergelt aheneva pikliku trapetsilähedase kujuga. Selle idaseinast eendub sale kaheksatahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik kiiver (arvatakse, et enne 15-16. sajandit oli torn teravatipulise gooti telkkiivriga). Raekoja platsile pööratud peafassad toetub I korruse kõrgusele ja umbes kolmandikust hoone pikkusest
pädevus. Rae poolt välja antud määrused ja korraldused täiendasid Lübecki õigust. Osa üldkäibivaid õigusnorme ja -tavasid ei olnud aga üldse kirjalikult fikseeritud. Iseseisva õigusnormide koguna minetas Lübecki õigus oma tähtsuse Tallinnale 1865. aastal, kui jõustus Balti provintsiaalseadustiku III osa - Balti eraseadus. Viimasesse oli aga üle kantud suur osa Lübecki õiguse sätetest. Vene linnaseaduse kehtestamisega Balti provintsides 1877. aastal jäid Tallinna raele vaid kohtu funktsioonid. Lübecki õiguse ajastu sümboolseks lõpp-punktiks Tallinnas võib lugeda rae täielikku likvideerimist 1889. aastal. Balti eraseaduse kaudu püsis Lübecki õiguse mõju Eestis 1940. aastani. 25. Abielu- ja perekonnaõigusenormid Lüübeki õiguses * Varanduslik lahusus * Naine oli mehe eeskoste all, kuid polnud mehe omand. Ei olnud täieõiguslik õiguse subjekt
Ajalooliselt ei ole KOV reformide taustaks olnud sugugi mitte alati demokraatlikud põhimõtted. Ka ei ole KOV-e organisatsioon ja sisestruktuur alati rajanenud demokraatlikele põhimõtetele (nt kesk- ja uusaegne linnahaldus - seisulik raad). Kuid iga ajastu omavalitsusmudel on nö oma aja laps ja teda tuleb vaadelda suhtelisest aspektist, st kas uus reform või muud muutused olid progressiivsed varasemaga (eelnevaga) võrreldes. Nii võime väita, et Vene 1870.a linnaseaduse osaline kehtestamine Baltimail 1877.a (valitav linnavolikogu, ametnikest valitsus) oli progressiivsem süsteem võrreldes sajandeid vähemuutunud varasema linnahaldusega, ehkki seisusliku iseloomuga tsensused säilisid (disproportsionaalselt olid esindatud nt majaomanikud ja ettevõtjad). 3. Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia seos Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas EKOH preambul: · Kohalik omavalitsus on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid;
annaabi.ee 
