Projekti eelarve: Meened 95 (aitab täita õpetaja/ juhendaja) Bürookaup (paber flaierite ja infomaterjalide jaoks) 45 Kokku 640 Taotletav summa: 640 Projekti üldmaksumus: Kaasrahastamine: Koostööpartnerid: Kohalik linnaosavalitsus, Pääsküla, Järve ja Männiku noortekeskused, kõik Nõmme koolid, tervist edendavad organisatsioonid, Tallinna Loomade Varjupaik. Erinevad ettevõtted, kellelt püüame saada lisatoetust projekti elluviimiseks. Mis auhind motiveeriks Sind Kahepäevane väljasõit, et suurendada veelgi koolidevahelist taasosalema järgmise aasta koostööd. TEIP konkursil?
riiklikku haldust maakonnas Kohalik tasand Linn Volikogu Linna/valla valitsus Vald omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuste või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik KOV üksuste haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). KOV üksuste haldusorganid vastavalt KOKS-le, ATS-le ja püsiasustusega väikesaarte seadusele on: Valla/linna volikogu kui esindusorgan Valla/linnavalitsus kui täitevorgan KOV ametiasutus valla- ja linnavolikogu kantselei valla- ja linnakantselei valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena valla- ja linnavalitsuse amet. KOV ametiasutuse hallatav asutus (näiteks Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Kiirabi) väikesaare üldkogu ------------------------------------------------------------- 1 Ametiasutus: Vastavalt ATS § 6 lg 1 on ametiasutus - riigi või KOV üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine Haldusorgan HMS-i järgi
Keskvõim Maavanem RIIKLIK TASAND Riigikogu MAAKOND Regionaalvõim Maavalitsus LINN Volikogu Linna/valla valitsus KOHALIK VALD TASAND Omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Administratiivne ülesehitus: · Kohalikud valitsused sõltuvad tugevasti keskvalitsusest (näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia). · Kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu (nt. Saksamaa, Skandinaavia riigid). 8 Valla/linna volikogu: · Valitakse neljaks aastaks. · Valivad valimisõiguslikud elanikud (alates 18-aastaselt ja seal elanud vähemalt 5 aastat). · Koosseis:
haldusorganisatsioonilises mõttes, vaid see, millise avaliku võimu kandja struktuuriüksuse on seaduseandja määranud astuma kodanikega ATS-st tulenevasse avalik-õiguslikku teenistus- jausaldussuhtesse. ATS loetleb järgmised KOV ametiasutused: 1) Valla-ja linnavolikogu kantselei 2) Valla-ja linnakantselei 3) Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega 4) Osavalla-ja linnaosavalitsus asutusena 5) Valla- ja linnavalitsuse amet Valla või linna ametiasutuste struktuuri kinnitamine, samuti konkreetse ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse pödevuse põhimääruse kinnitamine kuulub volikogu pädevusse. Ametiasutus registreeritakse riigi ja KOV asutuste registris. Valla- või linnavalitusel kui ametiasutusel on struktuutriüksused, mis on
25 75 s, .- tähendab, et sente ei ole, 2,00 raamatupidamises Lühendite järgi punkti ei käi, väljaarvatud k.a (käesoleval aastal). Registrinumbri lühend: reg- nr ; registrikood: rg- kood ; arveldusarve (arvelduskonto on õige): ak ; käesoleval aastal: k.a ; arveldusaasta: aa ; artikkel: art ; sirka: ca ; direktor: dir ; esmaspäev: E ; eelarveaasta: ea ; eksemplar: eks ; elektronposti aadress: e-post, meil; käibemaksu kohustuslaste register KMKR, komplekt kmpl, linnaosavalitsus LOV, lugupeetud lp, ennem pigem, miljard mld, miljon mln, mobiiltelefon mob, nädal näd, nii-öelda n-ö, osakond osk, poolaasta pa, raamatupidamine rmtp · Koma ei käi pöördumise järele, ega kirja lõpus lugupidamisega järele. · Aadress koma iga haldusüksuse järel, kui kirjutatakse ühel real, kui erinevatel ridadel, siis koma ei ole. Kui aadress käändes, siis komasid ei ole. · Kui nimi ja amet ühel real, siis koma vahele.
kelle lesandeks on avaliku vüimu teostamine. KOV ametiasutused: 1) Valla ja linnavolikogu kantselei 2) Valla ja linnakantselei 3) Valla ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega Juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil. Valitsuse juhiks on vallavanem või linnapea. On olemas struktuuriüksused (ametid, teenistused, osakonnad jt), mis on organisatsiooniliset ja ruumiliselt eraldatud. 4) Osavalla ja linnaosavalitsus asutusena 5) Valla ja linnavalitsuse amet Ametiasutuse kõige väiksem organisatsiooniline ühik on amet. Amet on phele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid. Valla või linna ametiasutuse struktuuri kinnitamine, konkreetse ametiasutuse moodustamine, ümberkorraldamine jne kuulub volikogu pädevusse. Ametiasutuste moodustamise kord kuulub sätestamisele valla või linna põhimääruses
kandja struktüksuse on seadusandja määranud astuma kodanikega ATS-st tulenevasse a-õ teenistus- ja usaldussuhtesse. ATS-i arust on ametiasutus eelarvest finantseeriv asutus, kelle ül-ks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuse põhif-niks on avaliku võimu teost. ATS-i ametiasutused: Valla- ja linnavolikogu kantselei Valla- ja linnakantselei Valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktüksustega Osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena Valla- ja linnavalitsuse amet Ametiasutuste strukt kinnit, ka konkr ametiasutuse moodust, ümberkorrald, tegevuse lõpet, ametiasutuse põhimääruse kinnit kuulub volikogu pädevusse. Võib delegeerida muudatuste tegemise. Valla või linna ametiasutuste moodust kord kuul sätestamisele valla või linna põhimääruses. See registr riigi ja KOV asutuste registris. Juhtimine toim monokraatsel süsteemil.
Ametiasutused: 1. valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses; 2. Riigikogu Kantselei; 3. Vabariigi Presidendi Kantselei; 4. Riigikontroll; 5. Õiguskantsleri Kantselei; 6. kohus; 7. Kaitseliit 8. soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei; 9. valla- ja linnavolikogu kantselei; 10. valla- ja linnakantselei; 11. valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 12. osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 13. valla- ja linnavalitsuse amet. 4 Avalike teenistujate liigid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega. Ametnikud teenivad kogu rahvast (lähtudes avalikust huvist, mitte erahuvidest või konkreetse partei suunistest)
annaabi.ee 
