* 1905. aasta revolutsiooni ajal otsustas Tõnisson jääda mõõdukate nõudmiste juurde, esitades ülevenemaalise nõudmisena konstitutsioonilise monarhia kehtestamist, Eesti-siseselt aga eestlastele võrdseid õiguseid sakslaste ja venelastega ning eestikeelset haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917. * Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser Nikolai II oktoobrimanifestis kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks. Kuid suur osa rahvasaadikuid olid tunduvalt radikaalsemalt meelestatud. Nii tekkis kongressil
Eestlaste majanduslike ja poliitiliste huvide kaitseks ning valitsusele surve avaldamiseks asutasid Eesti-meelsed tegelased 1915 ülemaalise organisatsioonina Ajutise Põhja-Balti Komitee, mille keskkomiteed (asus Tartus) juhtis Jaan Tõnisson; maakondades ja valdades moodustati kohalikud komiteed. Tallinnas olid eestlaste poliitlisteks keskusteks linnavalitsus ja Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus (J. Vilms). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas
Uus põhikirjaprojekt pidi paremini sobima tolleajase elu nõuetega. Ent samas pole raske märgata, et nii uues Eesti Linnaomavalitsuse põhikirjas kui ka samal ajal muudetud eesti MaaomavalitsusteLiidu põhikirjas asetati rõhk keskvõimu kontrolli tugevdamisele liitude tegevuse üle.eesti Linnade Liidu juhatus ei olnud selliste tsentralistlike sätetega nõus, liidu põhikirja projekti arutamisel tehti mitmeid märkusi ja täiendusi. Siiski kinnitas Vabariigi Valitsus 1940. aastal Eesti Linnaomavalitsuste Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu küllaltki ebademokraatliku põhikirja. Olukord muutus kardinaalselt peale valimisi. Vallaseaduse täiendamise seadusega sätestati siseministri õigus vabastada riiklikes huvides ametist kas üksikute või kõigi valdade vallavanemad ja nende abid ning määrata ametisse uued isikud. Eesti NSV Valitsuse 17. augusti 1940. aasta määrusega likvideeriti Eesti Linnade Liit ja Eesti
§ 40. Vabariigi President valitakse ametisse kuueks aastaks. Kandidaadiks Vabariigi Presidendi kohale võidakse üles seada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes on vähemalt nelikümmend viis aastat vana. Kandidaate Vabariigi Presidendi kohale seavad üles salajasel hääletamisel: 1)ühe kandidaadi Riigivolikogu; 2) ühe kandidaadi Riiginõukogu; 3) ühe kandidaadi omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, kes koosneb kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajast. Ülesseatud kandidaatidest valib rahvas Vabariigi Presidendi üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel. Hääletamisel loetakse Vabariigi Presidendiks valituks kandidaat, kes on saanud kõige rohkem hääli. Kui kandidaadid on saanud ühepalju hääli, loetakse valituks kõige vanem kandidaat. Hääletamine peab toimuma hiljemalt kahekümne päeva jooksul arvates kandidaatide ülesseadmisest.
haridussüsteemi. Oma poolehoidjate ja mõttekaaslastega asutas ta 27. novembril Eesti Rahvameelse Eduerakonna, mille juhiks oli ta aastatel 19051917. Erinevalt teisest toonasest eestlaste parteist, Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlikust Ühisusest, sai Tõnissoni erakond teatud määral jätkata oma tegevust ka pärast 1905. aasta revolutsiooni, kuna esindas mittesotsialistlikke ning reserveeritud vaateid. Sama aasta novembri lõpus kutsusid rahvuslased Tartusse kokku maa- ja linnaomavalitsuste ning seltside ("rahvaasemike") esindajad, et arutada eestlaste edasisi tegevussuundi. Tõnisson ja ta kaaslased pooldasid keiser Nikolai II oktoobrimanifestis kuulutatud vabaduste reaalset ellurakendamist ning eesti keele ja eestlaste positsioonide võrdsustamist sakslaste ja venelaste omadega, eriti hariduses. Revoolutsiooni jätkumist ei pidanud nad enam vajalikuks, arvates, et edasisi muutusi saab läbi viia rahumeelsete reformidena
väikeettevõtetele sõjaliste tellimiste vahendamisega Eestlaste majanduslike ja poliitiliste huvide kaitseks ning valitsusele surve avaldamiseks asutasid Eesti-meelsed tegelased 1915 ülemaalise organisatsioonina Ajutise Põhja-Balti Komitee, mille keskkomiteed (asus Tartus) juhtis Jaan Tõnisson; maakondades ja valdades moodustati kohalikud komiteed. Tallinnas olid eestlaste poliitlisteks keskusteks linnavalitsus ja Ülevenemaalise Linnade Liidu Tallinna Komitee. Eesti äriringkondade ja linnaomavalitsuste esindajad kuulusid riiklikke tellimusi jagavate sõjatööstuskomiteede (need moodustati Tallinnas ja Tartus) koosseisu; Tartu sõjatööstuskomitees olid ülekaalus eestlased. Tõstatati taas eestlaste rahvusliku enesemääramise ja poliitilise autonoomia küsimus. Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus: 20. sajandi alguse Eesti elu iseloomustab vaesus. Kehvem maarahvas
Maakondlik omavalitsus asendus pm riigipoolse juhtimisega. Valdade omavalitsuse reformiti samuti. Vallavolikogude liikmete arvu 85 vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam. Seni lõplikult lahendamata suhted riigivõimu ja ülikoolide vahel. 38 hakkas kehtima ülikoolide seadus. Akadeemilistest vabadustest ei jäänud suurt midagi järele. Vähenesid ülikoolide nõukogude õigused. Seaduse alla kuulusid TÜ ja TTÜ, ülejäänud olid riigivõimu silmis tähtusetud. Suurendati rektorite otsustusõigust
Maavalitsuse tegevust hakkas juhtima maavanem, kelle nimetas ametisse vabariigi president. Maakondlik omavalitsus asendus pm riigipoolse juhtimisega. Valdade omavalitsuse reformiti samuti. Vallavolikogude liikmete arvu vähendati, volikogude otsustusõigust piirate. Volikogu liikmete amet muudeti auametiks, enne said palka. Vallavalitsused likvideeriti, asendati vallavanema ja tema abiga, suuremates valdades 2 abi. Domineerivaks sai vallavanema tahe. Kõige keerulisemaks muudeti linnaomavalitsuste süsteem. Linnavanem allutati maakonnavalitsusele. Maakonnavalitsus polnud midagi enamat kui keskvõimude käepikendus. II astme linnade puhul olukord kõige vabam. Seni lõplikult lahendamata suhted riigivõimu ja ülikoolide vahel. Vaikiv olek + legaliseeritud autoritaarsuse aastad lõhestasid eesti ühiskonda. Pm võb rahva 30 aastate lõpuks jagada 3 gruppi 1) kehtiva riigikorra toetajad (nende hulgas samuti vähemalt2
parlament - Riigikogu, mis koosnes nn esimesest kojast e Riigivolikogust (80 liiget) ning erialusel samaks tähtajaks moodustatavast Riiginõukogust (sätestatud: 40 liiget - teoreetiliselt aga enamastki: vrdl b1 ja c1). Varasemad Eesti parlamendid (seadusandlikud kogud) olid ühekojalised. Riigivolikogu valiti otse rahva poolt 5-ks aastaks. Riiginõukogu koosseisu kuulusid: a)kohalike omavalitsuste ning kutseesinduste poolt: 1) maaomavalitsuste poolt 3 liiget; 2) linnaomavalitsuste poolt 1 liige; 3) kutsealaste omavalitsuste (kutseomavalitsuste) poolt 16 liiget (sh põllumajanduse alalt koos kalandusega 5 liiget; tööstuse, kaubanduse, käsitöö, laevanduse ja ühistegevuse alalt igaühest 1 liige; vabakutsete alalt 1 liige; kodumajanduse alalt 1 liige; kaitseliidu poolt 1 liige; hariduse ja kultuuri alalt 1 liige; vähemusrahvuste kultuuromavalitsuste poolt 1 liige; rahvatervishoiu alalt 1 liige):
annaabi.ee 
