Pindala: 310,43 km². 2010. aastal nimetas ajakiri Monocle Münchenit maailma kõige elamisväärsemaks linnaks. Asukoht Müncheni vapp Müncheni lipp Peamised vaatamisväärsused Münchenis on palju muuseumeid. Haidhauseni linnajaos asub Deutches Muuseum, mis on arvatavasti suurim tehnikamuuseum maailmas. Riiklik Bavaaria Muuseum on üks tähtsamaid kultuuriajaloo muuseumeid Euroopas. Müncheni Linnamuuseumis on võimalik tutvuda linna ajalooga. Autohuvilistele on Münchenis olemas BMW Muuseum. Deutches Muuseum Riiklik Bavaaria Muuseum Müncheni Linnamuuseum BMW Muuseum Peamised vaatamisväärsused Münchenis on mitu kaunist kirikut: Frauenkirche (hilisgooti stiilis ehitatud Müncheni ja Freisingi peapiiskopi katedraal). Alter Peter (Püha Peetruse kirik – vanim kihelkonnakirik Münchenis). Frauenkirche Alter Peter (Püha Peetruse kirik)
Algne peidukoht paiknes ranna lähedal vee all. Peidukoha märgistamiseks oli merepõhja löödud kaks puuvaia. Algselt sisaldas aare 8 araabia, 2 bütsantsi, 19 anglosaksi, 1 skandinaavia ja 97 saksa päritolu münti. See leid näitab kaubanduse arengut ja rikastumist tallinnas keskajal. Selle põhjuseks oli just peamiselt soodne asupaik. Ebatavaline on see, kui palju münte korraga leiti. See on kindlasti tähtis leid ka linnamuuseumi jaoks. 2.Linnamuuseumis olid esindatud keskaeg, uusaeg ja lähiaeg. 3. Mulle jäi meelde suur ahi keset muuseumit, kust sai üles vaadata. See oli väga hirmutav aga ühteaegu ka hea idee. Veel jäi mulle meelde Tallinna linna makett, mis oli tehtud 1825-nda aasta kohta. Mind üllatas, kuidas teadsid ajaloolased linna ehitust nii täpselt ja kui sarnane see tegelikult praegusele vanalinnale on. Meil on vedanud, et meie vanalinn allles on jäänud. Veel oli väga huvitav ka näituseosa NSV liidu aja kohta
allkirjastati 2. veebruaril 1920.a Tartu rahulepingu järgne Eesti riigipiir, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_haldusjaotus Jaan Poska surm • 5.märtsil 1920 juhtis ta veel viimast korda põhiseaduskomisjoni tööd • Suri 7. märtsil 1920. aastal J. Poska matus, http://uuseesti.ee/28395 • Maetud Siselinna kalmistule Tallinnas J. Poska surimask Tartu Linnamuuseumis, https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska#/media/File :Jaan_Poska_surimask.jpg Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska • http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=94&lang=est • https://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_Teataja • http://histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1763&layer=94&lang=e st#1763 • http://www.estonica
Namsingi, perek. uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi kalmul; Jakob Tamme büst Väike-maarjas, August Kitzbergi hauasammas Tartus Raadi kalmistul ja C. R. jakobsoni hauamonument Kurgjal. Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.Aastal 1929 valas skulptor Jaan Koort kolm metskitse skulptuuri. Üks kuju asub Moskvas,teine Eesti Kunstimuuseumis ning üle 60 aasta väljas seisnud skulptuuri hoitakse varjul Tallinna linnamuuseumis. Nunne tänaval on koopia, sest originaal langes korduvalt varguse ohvriks.
Vene tsaaririigi koosseisu. Minu arvates on kirik heas korras ja meelitab Toompeale palju turiste. Kiriku tornides asub Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. See koosneb 11 kellast, mille seas on ka Tallinna suurim, 15 tonni kaaluv kell. Vaatamist väärib katedraali mosaiikide ja ikoonidega kaunistatud interjöör, minu meelst on see väga ilus. Kui ma õppisin koolis, käisime me klassiga Tallinna Linnamuuseumis. Seal oli väga huvitav. Ma nägin muuseumi püsiekspositsiooni ,,Linn, mis kunagi valmis ei saa". See on miniatuurne vanalinn ja see on tehtud väga huvitavalt ning näeb väga realistlik välja. Kõige rohkem mulle meeldis vanalinna vaateplatvorm. Sealt avaneb väga ilus vaade Tallinna linnale ja seal on väga hea rahulikult seista ja oma mõtteid mõelda. Veel tahan öelda paar sõna Toompea Lossi kohta. Toompea loss on käigus parlamendihoonena ja
Kontserdi retsensioon Sissejuhatuseks. Ühel neljapäeva õhtul läksin kontserdile, kuna koolis anti ülesandeks kirjutada retsensioon mõnest taolisest kontserdist. Polnud just liiga huvitav elamus, aga igavuse kätte Tartu Linnamuuseumis (seal see toimus) ära ka ei surnud. Ega ma oma valikut millegi erilisega põhjendada ei saa - lihtsalt see oli üks vähestest päevadest, kus mul oli aega kontserdile minna ja seega ema ostis piletid ära ja võttis mu sinna kaasa. Tegelikult võtsin vist mina tema kaasa, sest arvatavasti poleks ta sinna läinud kui mul poleks vaja olnud sinna minna. Enne kontsertile minekut polnud mul eriti aimugi, mida see kontsert endast kujutab. Lihtsalt teadsin, et see on mingi
Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Mustpeade maja vapil on kujutatud neegri pea. Õpetajate maja Allikas: opetajatemaja.ee
Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga. Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm, kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis. Jaani kiriku läänefassaadil on suur kaunistusriba kuningate galerii, mille kohal asub roosaken. Seal asuvad ka peaportaal ning külgportaalid (need on gooti kirikutel sageli raiutud omapäraselt kirikuseina sisse ning neil on 5-6 piita perspektiivportaal). Eesti (ja kogu Liivimaa) suurim gooti stiilis kirik on Tartu Toomkirik(praegu on varemetes), mis oli ka peapiiskopi residentskirik. Sellel on kaks läänefassaadi torni. (prantsuse stiilis)
ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Mustpead ja dominiiklased Suhted kirikuga olid keskaegsete vennaskondade elus väga tähtsal kohal. Tavaliselt oli igal
Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale ratsaväelasele. Venemaal valmistas püstoleid peamiselt Tuula relvatehas. Huvitaval kombel on Napoleoni sissetungi ajast, 1812 aastast pärit Vene püstolid harvaesinevad, palju rohkem on püstoleid 1813 ja 1814 aastast, nagu oleks tootmine õige hoo sisse saanud alles aasta hiljem. Ka Tallinna Linnamuuseumis on 1813 ja 1814 aastal valmistatud Vene ratsaväepüstoleid. Püstoleid kanti reeglina paarikaupa sadulataskutes, rauasuue allapoole. Tegemist polnud mingi imerelvaga, isegi 10 meetri kauguselt tulistades oli neist raske märki tabada. Nii ründeks kui kaitseks eelistasid ratsaväelased ebatäpsele püstolile mõõka. Napoleoni sõdade järel kadusid püstolid ratsaväe sõdurite relvastusest nii Venemaal kui ka
Et demonstreerida Poska tähtsust ja teda meeles pidada, siis korraldab Laiuse põhikool iga aasta Jaan Poska teemalisi viktoriine ning Tartus nimetati ka gümnaasium tema järgi, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Vanemuise tänaval. Samuti on paljud kirjanikud austanud teda biograafiadega tema eluloost. Lisaks on Juhan Saar ja Kaarel Kilvet kirjutanud näidendi ,,Tartu rahu", mille lavastas Vanemuise teatris Ago-Endrik Kerge aastal 1990.18 Jaan Poska surimask asub Tartu linnamuuseumis. 19 18 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 221241 19 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska 19 Kasutatud kirjandus · K. Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas" 2010, 20 erinevat autorit · H. Arumäe, ,,Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" 1990 · T. Karjahärm, ,,Eesti ajalugu elulugudes" 1997 · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska · http://www.hot.ee/vabadussoda/poska.htm · http://et.wikipedia
saj üle 400 000 mündi; Ermitaaz 1760 1 000 000, kõige suurem; Briti muuseum 1753 650 000 münti; Kuninglik mündikabinet (Stockholm) 500 000 münti, see on Eesti jaoks oluline, kuna seal on ka Eesti aardeid ning Eestis löödud münte; Berliini mündikabinet - Brandenburgi kuurvürst Joachim II 400 000 münti. Eesti suurim mündikogu on TLÜ AI müngikogus on veidi üle 100 000 mündi. Väiksemaid mündikogusid on ka kohalikel muuseumidel. Näiteks Tartu Linnamuuseumis on ühe kollektsioneerija kogu. Kuna kogujaid ning kollektsioone tekkis juurde, siis tekkisid 15. sajandil ka mündikaupmehed. 16. sajandi lõpust on teada ka mündioksjone. Hakkasid ilmuma ka antiikmünte käsitlevad õpikud ning kataloogid, mis õpetasid, kuidas neid ära tunda jne. Varaseimad mündikataloogid: Jean de Berry, Berry hertsogi kataloog; 1465 Medicite kogu kataloog. Keskajal ei pruukinud vanade müntide ära tundmine olla mingi iseenesest mõistetav asi
4. Gooti kujutav ja tarbekunst Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt. Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode. Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised tahvelmaalid, tegemist autorikoopiaga, mis võrdväärne originaaliga (Lübecki surmatants, mis hävinenud) 15.saj. lõpp. Tartus Karakota skulptuurid Jaani kirikus- katoliiklike pühakute kujud. Hetkel Tartu linnamuuseumis, kirikus koopiad. Saanud haruldaseks pildirüüste ajal. Ryssenbergi monstrants Niguliste kirikus. Suur leiva hoidmise nõu ehk monstrants, iseloomulik katoliiklastele, kullast ja hõbedasi, ligi 1,5 m kõrge. Pärineb 15. Saj lõpust. Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele). Kenotaafid- hauatähised, mis loodud haua tähiseks inimesele, kes maetud mujale. Võivad olla ka kirikutes nt. Tallinnas Oleviste kirikus Hans Paavelsile, asub kiriku välisseinal. 15. Saj lõpust.
annaabi.ee 
