SALMISTU KÜLA Arengukava 2010-2015 ülevaade NIMI KÜLA Asub Kuusalu vallas 45km kaugusel Tallinnast, 8km Kuusalust 1 meremiili kaugusel on Pedassaar, mis on osa külast 6km kaugusel Tallinn-Narva mnt Pool külast asub mere ääres, teine osa endiste suvilakooperatiivide maa-alal: Pedassaare, Laane, Klaukse AJALUGU Salmistu küla esmamainimist võib lugeda aastast 1455 Eesti ajal edukas kaluriküla, tegeleti ka piirituseveoga Soome Nõukogude ajal piiritsioon Taasiseseisvumise järel tunnustatud puhkerajoon Viimastel aastatel hoogne elamuterajamine ning paiksete elanike oluline kasv ELANIKKOND Küla elanike arv rahvastikuregistri põhjal 2014. aastal 108 inimest Suveperioodil elanikke 500+ KÜLA TUGEVUSED Mere lähedus, hea rand Kaunis loodus Eriline Pedassaar 1 miili kaugusel sadamast Väikesaarte lähedus Vaikne piirkond (eriti sügistalvel) Joogivee olem...
päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid. 8 Tartu linna eraisikutelt ohtlike jäätmete kogumist 2007. a iseloomustab joonis 2. joonis. 2 Tartu linna eraisikutelt ohtlike jäätmete kogumine 2007. a (allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond, 2008) 2.6 Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud pinnase ja põhjavee reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna andmete kohaselt on linnas kokku 5 jääkreostuskollet. Tabel.3. Tartu linnas asuvad jääkreostuskolded (allikas: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond, 2009)
Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimese majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Üksiku indiviidi võimalused mõjutada turumajandust on väikesed. Turumajandus on isereguleeriv süsteem, kuhu riik ei peaks sekkuma
Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes on vastutavad erinevate osakondade töö üle. Linnapea Urmas Kruuse ülesandeks on juhtida Avalike suhete ja linnakantselei osakonda. Karin Jaanson juhid rahandus ja ettevõtluse osakonda. Jüri Sasi juhib haridus ja kultuuriosakonda. Vladimir Sokman juhib tervishoiu ja sotsiaalabi osakonda. Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine. Igal volikogu fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Komisjonide koosolekud
Hallatavate asutuste raamatupidajad alluvad linnavalitsuse finantsosakonna abilinnapeale raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid 2
turism. Välisturism on Ida-Virumaal seni nõrgalt arenenud (Majandus 2012). Turismimajandus on tihedalt seotud paljude majandusharudega nagu: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutusteenused, jne. Oluline on arvestada ka loodusressurssidega. Rahvastatus Narva- Jõesuu linnas on ebaühtlane 60% elanikest elab kesklinnas. Piki rannajoont paikneb suur hulk hooneid, mille kasutus on sesoonne. Tööturu struktuur on piiratud linna väiksuse ja linnamajanduse suundade piiratusega: sanatoorsete ja kuurorditeenuste osutamine, majanduslik kalapüük, insenertehniliste võrkude teenindamine. Puudub piisav info potentsiaalsetest võimalustest ja optimaalsest tööjõutarbest turismiasutuste keskmise koormuse juures. Linna poliitika, mille eesmärgiks on uute töökohtade loomine, on suunatud ettevõtluse arengu soodustamisele, tööpuuduse vähendamiseks ja üldise sotsiaalmajandusliku olukorra parandamiseks. Ettevõtluse arengut suunab linna
raamatupidamisarvestuse ja aruandluse küsimustes. Finantsosakonna koosseis on järgmine: 2 eelarve spetsialisti, peaspetsialist eelarve täitmise ja raamatupidamise alal, peaspetsialist raamatupidamise alal, pearevident, revident, hariduse finantseerimise vanemspetsialist, kultuuri finantseerimise vanemspetsialist, kantseli vanemraamatupidaja, kultuuri vanemraamatupidaja, linnamajanduse vanemraamatupidaja, 9 raamatupidajat ja referent- raamatupidaja. 4 1.1 Konsolideerimisgrupi struktuur 5 2. RAAMATUPIDAMINE XXXX raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas riigi raamatupidamise üldeeskirja ka Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava. 2
Kergetööstuse lähedal on teine alamklassi piirkond. Kaugemal keskusest, keskklassi piirkonna taga, asub ülemklassi piirkond, kus on ka väike ärikeskus. Linna teisel poolele on kontsentreeritult rasketööstus, mille läheduses on jälle alamklassi piirkond. Äärelinnas paikneb nn magamispiirkond, kust osa inimesi käib tööl linnakeskuses või kergetööstuse piirkonnas. Sellest kaugemal paiknevad elanike pendelrändel põhinevad magamislinnad. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasutatakse ruumilises majanduses. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimeste majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus kõige olulisema tegurina funktsioonide paiknemisel. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mis selgitab kuidas linnad peaksid arenema, mitte aga kuidas nad on reaalselt arenenud.
* Ehituse juhtimine 4,0 AP * Ehitusinvesteeringud 2,0 AP * Kinnisvaraökonoomika 3,0 AP * Linnamajanduse korraldus 3,0 AP * Plaanimine ja turg 2,5 AP * Kinnisvara haldamine 3,0 AP * Lõputöö 15,0 AP Ehitustehnika õppesuuna bakalauruseõpe: * üldõpe 50 AP
sajandisse sobivale tasandile. Sellest tulenevalt ja toetudes põhjalikele, peamiselt kvantitatiivsetele uuringutele on välja pakutud erine- vused möödunud sajandi ja uue ehk 21. sajandi kuurordi vahel võrdlusena tabelis 7. Kohaliku kogukonna aktiivne kaasamine kuurordiarendusse on kooskõlas ka käesoleva magistritöö teooriaga. 2005. aastal tehtud Pärnu linnakodanike uuringust selgus, et huvigrupp suhtub turistidesse tolerantselt ja mõistab nende vajalikkust linnamajanduse seisukohast. Uuriti ka, kas turism julgustab kogukonda tegelema mitmete kultuuriliste tegevustega nagu käsitöö, kunst ja muusika ning 83% vastanutest leidis, et see on nii. Lisaks leidsid 2/3 intervjueeritavatest, et tänu turismi arendamisele on kohalikel elanikel rohkem vaba aja 34 veetmise võimalusi ning 1/3 jällegi, et turismi areng ei ole mõjutanud vaba aja veetmise kohtade valikut linnas. (Müristaja 2005: 5) Tabel 7. 20. ja 21
annaabi.ee 
