(2004). Koos Ott Kadariku ja Mihkel Tüüriga (Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ) loodud hooneid iseloomustavad põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ning ultramodernne mahujaotus. Villem Tomiste on edukalt osalenud mitmetel Eesti ja rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel. Villem Tomistele on omistatud Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ kollektiivi koosseisus Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia Rotermanni kvartali linnamajade eest 2008. aastal. 2003 aastal omistati Villem Tomistele Eesti Kultuurkapitali urbanistika preemia. Kuuluvus ühendustesse Villem Tomiste on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 2001. aastast ning 2002. aastast alates kuulub liidu eestseisusesse. Aastatel 2005-2006 kuulus Tallinna Kesklinna Valitsuse arhitektuurinõukogusse. Töid Steineri aia rekonstrueerimine, 2001 (kaasautor Veronika Valk)
Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega. Nii romaani kui gooti stiil andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu. Põhiplaanilt ei erine gooti stiil romaani stiilist, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani kirikutel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti kirikud nagu valitseksid linna üle. 10. Kuidas on seotud gooti stiili nimetus gooti hõimudega? Kas romaani stiili nimetus on seotud Vana Roomaga? Gooti hõimud olid metsikud ja barbaarsed, võrdluseks siis vastavalt teravakaared ja suured värvilised aknad. Romaani stiil seotud Rooma paavstiga, kes lasi ehitada maksudest kogutud raha eest uusi kirikuid, sealjuures oli rahvas väga vaene ning allasurutud ja alandlik.
Skulptuurid ja maalid olid esitatud romaani stiili kirikutes, Romaani skulptuur esines tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured aknad. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa ja
murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured aknad, mille värvilised klaasid lasksid kirikusse ohtralt valgust. Lisaks oli portaalide kohale jäetud hiigelsuur ümmargune vitraazitehnikas roosaken
loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Kasutusele võeti kuppel ja ümarkaar. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega. Renessansiajastu klassitsismi olulisim esindaja oli arhitekt Andrea Palladio (15181580). Tema ehituslaadi ja ka selle matkimist nimetatakse palladionismiks. Palladio töödest võtsid eeskuju väga paljud ehitusmeistrid. Jõukamad inimesed hakkasid suuremat rõhku panema elumajade mugavusele ja ilule. Linnamajade eeskujuks sai Palazzo Medici. Välisküljel on lihtsad korrapärased aknad. Hoone on nelinurkne, tavaliselt kolmekordne keskel siseõuega. Hiljem muutusid majad suursugusemaks, pidulikumaks ning kaunistuste rohkemaks. Esimene uut tüüpi arhitekt oli Filippo Brunellesci (1377-1443). 1418 a konstrueerisid tema ja skulptor Lorenzo Ghiberti ühiselt mudeli Firenze katedraali kupli ehitamiseks tehniliselt leidlikus süsteemis, mis loobus tellingutest
tellija soov. Iga tellija võis tellida endale meeldivad fassaadid ja taotleda endale vajalikku ruumiprogrammi. Nii kujunes olukord, kus hoone tehnilise projekti võis koostada insener, fassaadijoonise arhitekt, sisekujundusprojekti aga teha vastavalt tellija maitsele sisekujundaja. Eklektika perioodi mahub ka enamike uut tüüpi kaubamajade - passaažide ehitamine ning klassikaliste üürimajade väljakujunemine. Viimastest sai linnamajade kõige rohkem esinenud tüüp, kus alumisel korrusel olid kauplused, teisel luksuskorterid, kolmanda ja neljanda asustasid keskmise sissetulekuga linnakodanikud, kõige ülemised korrused aga kuulusid enamasti vaimse töö tegijatele. Odavaimad üürikorterid olid sellistes majades vaatega hoovi poole. Niisuguste üürimajade fassaadid olid tavaliselt kujundatud vastavalt tellija maitsele ning kujutasid endast nii mõnelgi korral mitmete neostiilide mõõdutundetut ühendust.
Kuid need abinõud polnud sotsiaalsete pingete vähendamiseks piisavad ja lõpuks tuli riigivõimul ikkagi aktsepteerida ametiühinguid ja kollektiivlepingut. Nii töötatigi välja kaasaegne tööõigus. I kollektiivleping sõlmiti 1896 aastal Saksamaal. Kõik see kehtis tööstustööliste kohta. Ebamäärasem oli arvuka teenijaskonna positsioon, kes juba seisusliku ühiskonna tekkimisest alates oli moodustanud aadlilosside ja mõisate ning kodanluse linnamajade tööjõu. Valgustusliikumise reformid polnud nende nõudmist rahuldanud. Veel 19 saj lõpul olid nad peremeeste võimu all ja kui nad püüdsid lahkuda ametlikku seaduslikku teed kasutamata, võis politsei nad tööle tagasi tuua. Oli küll peremehepoolne kohustus ravida ja hooldada haigeid, kuid peremees võis alati lepingu ühepoolselt lõpetada ning end sellest kohustusest vabastada. Teenistujate karmi kohtlemise kohta annab hea näite 1810 a-l kehtima
kambreid (need siis reeglina juba klaasakendega), ehitati ka köök ning hakati ka laudpõrandaid rajama. Eriti 19 sajandi teisel poolel hakati ehitama omaette elumajasid, mis seisid eraldi rehes. Viimastel kümnenditel mutuus eriti populaarseks see. Oluline muudatus ka 1860-70 oli petrooliumilampide kasutuselevõtt- see oli revolutsiooniline. Toimus ka üldine üleminek taluelamute sisustuses, lähenes rohkem linnamajade omale, igast mööblit ja värkki hakati panema, samuti raamaturiiuleid jne. Tööristades märksõnaks järjest suurem raua kasutamine (vakrite juures jne)- see kõik töstis tööviljakust ja saagi suurust jne. Toitlusoludes tähtis aganaleib, sajandi viimasel veerandil toimus üleminek puhtalrukkileivale. See üks suurtest muduatustest talupoja igapäevaelus. Veel toimusid ka muudatused igapäevases riietused- loobuti vaikselt rahavriietest, andis tooni
trepid on ehitatud hoolikalt töödeldud kipskivist vi tufist. Siseruumide seinad olid krohvitud ja kaetud maalingutega (ornamentaalne dekoor, figuraalsed kaunistused, viimaste seas eelistatuimad nn. snnimängude süzeed), värvidest esineb palju tumepunast, helesinist. Prandad olid valmistatud kips-, kiltkivi vi lubjakiviplaatidest, mis omavahel olid sideainega jäigalt ühendatud.(arv. lubimört). Seda residentsi oli ümbritsenud linn. Väljakaevamistel on leitud fajanssplaadikesi linnamajade kujutistega. Majad olid 2-3 korruselised, lameda katusega. Fassaadidele on omane sümmeetriline jaotus, uks alumise korruse keskel, kummalgi pool ust aken, ülakorrustel, mlemal kolm sümmeetrilise jaotusega akent (aknad olid arvatavasti kaetud pärgamendilaadselt töödeldud nahaga). Horisontaalne fassaadiliigendus on antud tellistest ja urbsetest kivitahukatest laotud mustriga, ringikujulised kaunistused viitavad sellele, et eeskujuks on olnud puust kandetalade kunstiliselt töödeldud otsad
Lihtsamaid oludest, masina kulumisastmest, sõidutehnikast ja hoolda- hooldustöid ja pisiremonti saab teha ka masina parkimis- mise kvaliteedist. kohal, kuid remont, misjuures mehhanisme lahti võetakse Remondi all mõistame masina töövõime taastamist ja kokku pannakse, tuleb teha valges tolmuvabas ruumis. kas detailide väljavahetamise või taastamisega. Sõltuvalt Linnamajade õued, kus ka vaikse ilma puhul hõljub õhus töömahust ja kaasdetailide vaheliste nimilõtkude ja -pin- tolmu, on selleks kõige ebasobivamad. Kokkupandavatele gude taastamise täpsusest eristatakse jooksvat ja kapitaal- detailidele sadenev tolm koosneb kuni 75% ulatuses üli- remonti. väikestest kvartsikristallidest ja on teatavasti hõõrduvate
annaabi.ee 
