G=1 http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/haridus/koolid_ja_gumnaasiumid/page:897 Narva Õigeusu Humanitaarkool http://www.arvamusfestival.ee/wp-content/uploads/2015/05/Narva.jpg
keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne). Linnaõigus saadi maaisandalt, mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanikuks võis saada iga kodanik, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja maksta makse. Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad. Raehärra amet oli eluaegne ning palgata. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning
Mul on rõõm teile täna öelda, et ka 2004/2005. õppeaastal tuleb uus inglise keele õpetuse koordinaator Narva Kolledzisse. Olen kindel, et Narva Ameerika teabepunkt saab sillaks Narva ja Ameerika Ühendriikide inimeste vahel ja et isiklikud kontaktid, mis tekivad tänu sellistele programmidele nagu inglise keele õpetuse koordineerimine, aina tihenevad. Ameerika teabepunkt raamatukogu ühe osana on avatud kõigile tavalisele linnakodanikule, üliõpilasele, mittetulundusühingu liikmele, ärimehele, valitsusametnikule, kõigile kes soovivad Ameerikast rohkem teada saada, õppida Ameerika ülikoolis, teha äri Ameerika firmadega või võtta kontakti oma Ameerika kolleegidega. Meie soov on, et teabepunktist saab koht loengute, diskussioonide ja teiste ürituste läbiviimiseks, mis aitab kaasa meie rahvaste paremale üksteisemõistmisele.
1948-1990 aastani kandis nime "Edasi". Praegu on "Postimees" Eesti üks juhtivamatest üleriigilistest päevalehtedest. KEILA LEHT Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus. 2 KROONIKA Ajakiri Kroonika on Eesti suurima lugejaskonnaga ajakiri, mis ilmub igal teisipäeval juba üle 12 aasta.Kroonika pajatab elu säravast poolest Eesti ja välismaiste staaride elust ning tegemistest. Kroonika liigub seal, kus on kuulsusesära, ning lubab oma lugejal piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale
Niisiis liigun mööda Ateena kõrval tänavat ühiskondliku kaevu poole. Sinna jõudes loputan enda määrdunud nägu mitte just kõige puhtama veega ja vaatan mis muud huvitavat keskväljakul toimub. Iga nurgapeal paistavad tööd tegevad orjad ja väljaku ääres on kaupmehed, kes juba hommikul vara proovivad oma kaubast lahti saada. Väljak ise on rokane ja kõik kohad on sodi ja prahti täis, ning kuna on Dionüüsia siis on prügi ligi kaks korda rohkem kui tavaliselt, mis on tavalisele linnakodanikule halb, kuid minule imehea, kuna kõik kohad on tasuta sööki täis, enamik prahti on kellegi pooleli jäänud lõunad. Natuke korjates ja otsides saan väljakul olevatest jäänustest isegi kõhu täis, mis on väga meeldiv peale sellist pikka nälga. Teatrit ja leiba, rohkem pole midagi vaja, nüüd kui leib käes tuleb ka teatrisse sisse saada. Sel hetkel nagu jumalad oleksid saatnud, lendles mulle näkku määrdunud
traavivõistluste ala keset linna lihtsalt tühi maalahmakas, kus vaid kaks korda kuus käib koos väike traavivõistlusi jälgiv ja pakkumisi tegev seltskond. Muul ajal ei ole seal midagi teha: ,,Kui mina pereisana tahan hipodroomile minna ja lapsed kaasa võtta, siis mida seal neile pakkuda? Uuel hipodroomil on aga suur ala, kus leidub kõigile pereliikmetele meeldivat tegevust," (Tooming 2008). Tema arvates pole oluline, kas mingi maa on sotsiaalmaa või ärimaa, vaid see, kas linnakodanikule on sellest kasu. Praegu on hipodroomil võimalik jalutada vaid kitsal asfalteeritud alal, kuid pärast arhitektuurivõistlusega valitud töö realiseerimist saab tema sõnul kogu piirkonna risti- põiki läbi jalutada. Kogu ala oleks mõeldud jalakäijatele, alale tulevad lisaks elu- ja ärihoonetele ka väliturg, tenniseväljakud, 150- kohaline lastead, perekeskus, mänguväljakud, Kalevi- suurune spordisaal, 3 hektari suurune laste teemapark ja Lottemaa
3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas
see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud
eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. 11 Kokkuvõtte Renessanssi all on mõistetud : inimese kui isiksuse, samuti teaduse kunsti ja kirjanduse vabanemist kirikudogma mõju all. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule mitte. Teadlased hakkasid kummutama vanu ettekujutusi maailmast ja lodudest ning tegid uute seisukohtade tõestamiseks katseid. Nad leiutasid uusi riistu, mida nad oma töö juures vajasid. Tähtede asukoha määramiseks kasutati armillaarsfääri- jaotistega ringvõrudest kokku pandud sfäärilist metallsõrestikku, mille keskel oli maakera. Galileo Galilei leiutas astronoomilise kompassi, mida võis seada mis tahes nurga alla. 12
orienteeritud kasumile. Avaliku sektori olemasolu eesmärk ei ole saada materiaalset kasu, vaid tagada maksimaalne heaolu. Kontserdimajad, teatrid ja muuseumid ei ole börsil ja riik ei nõua neilt vähemalt 20 protsendilist omakapitali tootlust hoopis maksab peale. Normaalne ärimees paneks sellised asutused kohe kinni või müüks maha. Tihtipeale on äriinimestel kalduvus kiruda asju, mis takistavad nende segamatut äriajamist. Linnakodanikule ei meeldi, kui tema eramaja vaate rikub ära kolmekordne korrusmaja. Paraku on ärimeeste huvi ehitadagi kolmekorruseliste asemel koguni kümnekorruselisi maju. Seevastu avalik sektor püüabki tegutseda selle nimel, et suureneks linnakodanike üldine heaolu, mitte ei mõtle, kas ta ühe või teise otsusega kasu teenib. ( Jänes 2005 ) Avaliku sektori eesmärgiks on niisiis teenida ühiskonda ning osaleda halduspoliitika elluviimisel
sõjatehnika ja relvastus. Eesti polnud siis veel ühtne riik ka ja ei oskanud koos tegutseda. Kuid sellest tuli ka palju positiivset. 2.Eesti kolme kuninga valduses. *1582 Jam Zapolski vaherahu – Lõuna - Eesti koos Tartuga sai Poolale *1583 Pljussa vaherahu – Venemaa tunnistas Rootsi võimu Põhja – Eestis ja Läänemaal. Saaremaa jäi taanlastele Pilet nr.4 1.Keskaegsed linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus , mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja Tartus oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajamises oli alamsaksakeel. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene teatud tingimustel. Nt. Kui ta elas püsivalt linnas, maksis ära kodanikumaksu jne. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest, linnjuhtimine oli tasuta töö ja raad vahetus aastakaupa. Rae võim oli piiramatu.
tähtsusega asjaolusid ja ei kogutud tõendeid - ii) Menetlustähtaegade järgimine (HMS § 5 lg 4, §-d 33, 34, 41) + iii) Haldusorgani erapooletus (HMS § 10) + iv) Muud menetlusnõuded (nt menetluse avalikkus: HMS §-d 7, 37; haldusorgani selgitamiskohustus: HMS § 36) ei selgitatud linnakodanikule tema õigusi - 3. Vorminõuded a) Tegevuse vorm: kirjalik, suuline vm (§ 55 lg 2, § 92 lg 1, § 99 lg 3, § 107 lg 2) tulenevalt § 107 lg 2 toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid+
XII sajandil Lübeckis kujunenud õigusnormid kehtestusid järk-järgult ligi sajas Hansa linnas Holsteinist Baltikumini. Rostock, Wismar, Stralsund Läänemere edelanurgas said selle vastavalt 1218., 1229. ja 1234. aastal, Tallinn 1248. (kui mitte varemgi), Greifswald Läänemere lõunakaldal 1250. aastal, mõni hiljemgi. Vana-Liivimaa lülitus seega Lääne süsteemi kiiresti, kiireminigi, kui hilisema Saksamaa idaosa. Lübecki õigus andis linnale omavalitsuse, rae ja kohtukorralduse, linnakodanikule -- isikliku vabaduse. "Stadluft macht frei," ütles sakslane, "Linnaõhk teeb vabaks," teadis ka eestlane. Linnaõigus vastustas feodaalset omavoli. Lübecki linnaõigust on nimetatud saksa linnaõiguste kuningaks, see oli terviklikuim sisult ja ulatuslikuim territooriumilt, kus seda rakendati. Seejuures ei olnud Lübecki õiguse andmine ühekordne akt. Lübeck varustas "oma" linnu kus aastal 1400 elas ca. 250 000 inimest ka hiljem pidevalt õigusalaste juhtnööride ja üksiknäidetega
annaabi.ee 
