kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
Ei leidunud kivi Kunstieesmärgiks oli ülistada jõudu,tekitada hirmu ja aukartus jumalate ees. Kujutuslaad: tiibadega kujud, pea kotka oma fantaasia loomad · tähtsamad suuremad ehitised ehitati kõrgele saviplatvormidele suurendati pinnase kandejõudu ja liigset niiskumist · ruumid, mida ehitati olid kitsad, sest puudusid pikad palgis lae katmiseks · leiutati kaare ja silindervõlvid Linnakindlused : Uruki linna ümber oli 9km linnamüür. Babülonil oli lai linnamüür, iga 50m järgi väravad. Istari värav kaunistatud kujukestega, glasuuritud tellised Tempel ; jumalakuju asukoht, masiivsete kindlustuste moodi, viljalaod, raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m
kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavavõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlused hämmastavad oma suurejoonelisusega. Tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht. Mesopotaamias sai tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljapoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma. .Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Kuna
e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammutiluust hobuse kujuke Mesopotaamia kunst Kiilkirja märgid vajutatti pehmesse savisse, aga mõnikord raiuti või lõigati ka kivisse. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks eitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutatu kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Arhitektuur Ishtari värav Babülonis ~ 575 a. e.Kr Praeguse asukoht Berliini riiklikes muuseumides Saksa maal. Skulptuur Gudea Lagashi linna valitseja ~21 sajand a. e.Kr Silindervõlv
niisama raske muuta nagu tavalisel inimesel käekirja. Joon on ka üleminek, piir ühelt esemelt teisele, ühelt värvipinnalt teisele. ARHITEKTUUR e. Ehituskunst (eraldi kunstiliik) A-i hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Hõlmab nii üksikute hoonete kui tervete asulate planeerimist. A-i liigitatakse: · sakraala-r (kirikud, kloostrid, kabelid, templid, moseed, sünagoogid) · profaana-ks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · militaara-ks (linnused, linnakindlused) · maastikua-ks (aed, park) Arhitektuuriline kujund koosneb hoone mõõtmetest, vormist, kaunistustest ja värvidest, mis võib anda erinevaid muljeid. TARBEKUNST Kunstihary, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Tarbekunst jaguneb vastavalt materjalidele: klaasi-, naha-, metalli ja tekstiilikunst; keraamika ja puitehistöö. Kaudselt ka moekunst ja disain. Kõigil neil kunstiliikidel on ka suurem rakenduslik iseloom, kui kujutava kunsti liikidel.
(kromlehh), Prantsusmaalt Carnacis (menhirid) ja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias (dolmeenid). 1.2. Vana-Mesopotaamia kultuur Vana-Mesopotaamia ajastu algust seostatakse IV aastatuhande lõpuks e.kr. toimunud põllumajanduse arenguga ning sellega seoses ka käsitöö ning ilmusid esimesed elukutselised kunstnikud. Nimetatud kõrgkultuuri loojateks loetakse sumereid, kes rajasid linnriike ja võtsid kasutusele kiilkirja. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, lossid ja linnakindlused ja pärandiks kaared ja võlvid. Ka tuleb ära märkida tsikuraadid, mis olid ülespoole ahenevate astangutega, kus peale religioossete tegevuste tegeldi ka ühiskondlike tööde ja arvepidamistega. Kujutavas kunstis tuleb esile tuua reljeefe ning kujusid, millega austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude. Keraamikas asendusid maagilist mõju omavad ornamendid jutustava sisuga figuurideks. 1.3. Assüüria ja Uus-Babüloonia kultuur
5. Mesopotaamia ehitistes kasutati tellist(põletatud), sest seal ei olnud ei metsa ega kive. 6. Madalreljeef erineb kõrgreljeefist selle poolest, et madalreljeefis asetsevad figuurid pinnal kõrgendina, kõrgreljeefis aga on figuur peaaegu täiesti välja tahutud. 7. Mesopotaamia põhilised ehitusliigid ja näited: · templid- Marduki tempel Babüloonias. · Kuningalossid- RamsesII, lossi ees asetsesid imepärased Semiramsese rippaiad. · Linnakindlused- Jumalanna Istari kindlus 8. Vanad kreeklased pidasid maailmaimeks Paabeli torni, Babüloni linna rajatisi. 9. Paabeli torn oli tsikuraat, mis ehitati umbes 3500 aastat tagasi. See pidi olema tee taevasse. 10. Babüloonlaste ehitistest pole eriti mälestisi säilinud, kuna nad ei tundnud tellistepõletamist. 11. Mina arvan, et jõgedevahelise maa templid ja lossid rajati kõrgetele alustele esiteks
Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse linn-muuseum täiel määral ära teeninud. Hilisgooti ehitistest võiks siin esile tõsta katedraali fassaadi, Saint-Oueni kiriku piki- ja risthoonet ja Saint-Maclou kirikut. Pariisis on on tuntumad hilisgooti ehitised Saint-Séverini kirik ja Vincennes´i kabel. Linnused ja linnakindlused. Suurejoonelises laadis areneb gooti ajastul ka kindlusarhitektuur. Kui romaani ajastul esines veel kohati puukindlusi, siis nüüd kattub kogu Prantsusmaa võimsate kivilinnustega. Kindlusarhitektuuri arengut mõjutas peale muu tutvumine bütsantsi ja araabia kindlusehitistega Süürias ja Palestiinas ristisõdade ajal. Keskaegne linnus koosneb tugevate ringmüüridega piiratud alast, mida võis ümbritseda kraav. Ringmüüris
· Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod ja bürooruumid raamatute kirjutamiseks · Linnakindlused paks ja lai seest õõnes müür, vahitornid iga 50m tagant ja mitu väravat · Lossid mitu suurt siseõue ja palju väikesi, mille kaudu pääses valgus siseruumidesse · Kaared ja võlvid kumerad tellisest laotud laed. Peamiselt savist. Sumeri tsikuraat Istari värav Berliini muuseumis Egiptus · 2800 aastat eKr · Mastaba haudehitis, mitu ruumi. · Astmikpüramiid- järgnesid mastabadele
looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju. Esimesi tehnilisi leiutisi sumerite poolt- rattad Mida ehitati?- tempel (tsikuraat), lossid, linnakindlused 1)Tempel tsikuraat- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. Paabeli torn Pabüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole
Tallinna Pühavaimu kirik Bernt Notke- kappaltar Pirita klooster ● Valmis 15.sajandil; ● 3-lööviline. Tartu toomkirik NB! Ehitusmaterjal Jaani kirik Tartus Apsiid Profaanarhitektuur- ilmaliku otstarbega ehitised (linnused ja linnakindlused) Kuressaare piiskopilinnus ja konvendihoone ● Üks sissepääs, mis oli varustatud ja tugevdatud värava ja trellidega, sageli ümbritses kindlust veega täidetud kraav, mille ületamiseks oli vaja tõsta üles sild; ● Kindlusest väljaspool oli vähe aknaid ja needki väikesed, paiknesid kõrgel; ● Hoovipool olid aknad märksa avaramad. Tallinna linnamüür Toompea linnuse läänekülg
annaabi.ee 
