LINNAD JA LINLASED Linnainimesi oli palju vähem kui talupoegi ja linnad olid tänasega võrreldes üsna pisikesed (üle 100 000 inimese on suurlinn). Kui kaubateed paiknesid ümber, vähenes mõnede linnade tähtsus, teiste oma kasvas, nt. seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll, Vahemere kaubandus jäi aga soiku. Uusaja jooksul kasvas linnades kõrgepalgaliste riigiametnike arv, pealinnas elas ka hulgaliselt aadlikke ja ka nende eest hoolitsev suurearvuline teenijaskond. Ka haritud kihile, kunstnikele, muusikutele ja käsitöölistele pakuti tööd. Pealinnades ehitati suurte summade eest residentse ja avalikke hooneid (kirikud, haiglad), millega suurenes töökohtade arv. Varauusajal oli piir linna ja maa vahel teravam kui tänapäeval: linna ümber olid suured müürid koos linnaväravatega ja ehitati maju väga tihedalt, elukeskkond oli pime, kitsas, kanalisatsioon oli väga algeline ja enamasti sillutamata tänav...
Minu arvates on praeguses poliitikas nii valesid kui ka ausust. On kindlasti valesid ja saladusi, mis välja ei tule. Rahva ette tuuakse kõik, mis hea. Aus poliitika on võimalik, kui poliitik läheb Riigikokku ajama rahva asja, mitte endale paksu rahakotti teenima. Rõõmustav oleks, kui ausust oleks rohkem, kuid tihti kaldub kaalukauss negatiivsemale poolele. Pettus ja lubadused on ära tüüdanud. Praegune võim soosib minu arust rohkem linnainimesi ja rikkureid ning maainimesed on jäetud tahaplaanile. See teeb meele kurvaks. Riigis peaks olema õiglus ja võrdsus ja kõigile peaks jätkuma tööd ja leiba. Loodan väga, et elu Eestis paraneb ja poliitikas on vähem valesid.
indrek väiksena kiviga visanud oli. Ja et ta kannatab jussi pärast, et jussi tahtmised on piiritud ja et kui tema ka sureb siis saab jussi lõõsk täis. Ja ta tahab jussi kõrvale maetud saada. Ja et indrek peab teda aitama. Indrek lubas seda. Indrek linna tagasi. Kristi läinud ameerikasse indrek jookseb ära saatma. Aga kristi tegi enesetapu. Emand lohk süüdistab v mainib et indrek olla valetanud. Ja kristi arvas et ta on surnud. Rohud saab. Peab varjul olema. Linnainimesi maale ei lasta. Varjupaiga leiab jällegi kõige ootamatust kohast koeramamma juurest. Kodus on isa ja ants ära viidud. Tagasi tuleb elusalt isa. Ants proovis põgeneda aga lasti maha. Isale anti 15 hoopi. Isa saab aru, et jumal pole mdiagi väärt ja selle põhimõtted muutuvad taielikult. Viskab minema oma raamatud. Leiab et tõde ei taga õiglust. Ja et ta on valede meetmetega elanud. Emal ikka halb. Küsib indrekult niipalju rohtu et rohkem vaja polekski. Ja indrekul on kahju ja annabki
juured. Hooliti rohkem endast ja rahast, ühesõnaga vaadati kuidas endaga hakkama saadi. Kultuuri pool rohkem hajus. Haridus-tööstusühiskonnas liikusid nooremad inimesed rohkem linna, kust oli võimalik saada ühiskonna abi.Millest arenes sotsiaalne hoolekanne.Saadi haridust jne. Peremudel- Pere muutus ses ühiskonnas väiksemaks. Kui ennem oli tähtis põllumajandus kus oli vaja palju abikäsi ja tehti koos väga palju tööd ära, siis selles ühiskonnas oli rohkem linnainimesi juba, töödati vabrikutöölistena ja väikestes peredes.Lapsed pandi kooli. Normaalne elu noh. Kihistumine- Seisuslikud eesõigused kadusid. Hakati rääkima klassiühiskonnast. IIms järel kihiühiskonnast. Teadmusühiskond: Majanduses-Peamine rõhk oli infotehnoloogial ja kommunikatsioonivahendite arendamisel.Need muutused tekkisid, kuna üha enam liikus info, üha rohkem taheti teada, informatsioon oli väga oluline. Tööhõives-Erinevalt tööstusühiskonnaga on ses ühiskonnas töö
* Tertsiaalne majandus teenindav. * IT-majandus. 5. Haridustase, kirjaoskus eri piirkondades. Kirjaoskus on põhjariikides väga kõrge: Eestis 99%, Rootsi 99%, Norra 99%. Lõunariikides on seeest kirjaoskus väga madal: Mali: 19%, Niger: 14,4 %, Sierra Leone: 29,6%. Haridustase on samuti põhjariikides kõrge: 12 aastat hariduse omandamist keskmiselt. Lõunariikides on see madal: keskmiselt 0.2 aastat inimese elu kohta. 6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades. Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%. Sellepärast, et osades riikides lihtsalt ei ole maad kus elada ja tuleb elada linnas, või on see maa kasutu. Või on see maa nii arenenud, et elatakse linnas. Eestis on linnastumise aste 70%. Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool
sellele järgneva koorimise, seemnete väljapigistamise, purkide-pudelite täitmise ja nende pastöriseerimise vahepeal. Munakujulised tomatid lõigatakse kuivatamiseks pikuti lõhki, lõikepinnale raputatakse veidi meresoola ning laotakse nelinurksetele raamidele kuivama. Juba paari päeva pärast on raamidel mahlaste tomatite asemel kuivad piklikud nahkjad tomatipoolikud, mis oma pere jaoks õliga astjasse pannakse või linnainimesi silmas pidades turule müügiks viiakse, kus nad lettidel kõrgete punaste kuhjadena ostjaid ligi meelitavad. Ja veel üks huvitav fakt: Sitsiilia külades tehakse ka tomatipastat looduse jõul, nimelt vedela tomatipüree dehüdreerimisel kuumas päikesepaistes, mis ka sellele tootele ainulaadsed omadused annab. Ülalkirjeldatud viisil toimuvad tomatitalgud kodumajapidamistes, peale selle on muidugi olemas ka võimas
dünaamikast: Türgi ja selle haldusüksuste rahvaarv – elas Türgis 67,8 milj inimest. 1927 rl tõusnud 5 korda. 1927 andmel elas Türgis 13,6 milj in. Aastal 2000 elas riigi rahvastikust kõige rohkem inimesi, 26% Marmara rajoonis. Kokku on 7 rajooni. Kõige vähem rahvast, 9% elas Ida – Anatoolia bölges. Samuti oli Marmara rajoon kõige linnastunum rajoon Türgis 2000 aastal. Seal elas linna 79% elanikkonnast. Kõige vähem linnainimesi, 49% elab Musta mere rajoonis. Türgi 81 vallast elas kõige rohkem inimesi 10 milj Istanbuli vallas. Kõige vähem 93 700 inimest elas Tunceli vallas. Kõige suurem 8,8 milj vallakeskus on Istanbul. Kõige väiksem 25,4 tuhandelise elanikkonnaga vallakeskus oli Tunceli. Muutumise dünaamika – 1990 – 2000 kasvas türgi rahvaarv 18,3% ehk esimest korda pärast II ms alla 20%. Rahvaarvu kasv oli kõige kiirem 28,5% 1960 ja 1965
VIII-XVII Lenski saadab Oneginile duellikutse. Lenski läheb siiski Olga juurde, kes on ikka rõõmus XVIII(näärikuu)-XXXVI Lenski kirjutab kirja, jääb magama, hommikul äratatakse. Ka Onegin magab sisse. Duellil Lenski sureb XXXVII-XLVI Mis oleks Lenskist saanud, kui ta poleks surnud. Autor lubab kangelasest hiljem rääkida. Autor? on 30aastane ja lahkub kodust uude? Seitsmes peatükk (148-175) I-VII Autorile? ei meeldi saabunud kevad. Ta kutsub linnainimesi kaasa maale hingama värsket õhku, vaatama Jevgeni maja ja Lenski hauda, mille tee on rohtus. VIII-XXVII Olga on Lenski unustanud, abiellunud sõduriga ja lahkub. Ainult Tatjana jääb ema juurde. Tatjana käib Onegini majas, leiab raamatu äärelt sirgeldused. Koju minnes on emal külalised, kes saavad teada, et Tatjana ei taha mehele minna. Otsustatakse ta viia Moskva pruuditurule(talve hakul) XXVIII-LV Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse
Saksa seadused keelasid mittesakslastel sõjaväkke astumast, aga igasugu varjunimede all kujunesid eesti üksustest ometi rindeväeosad. Kuigi sakslased olid suured bolevismi vastased, ei antud tagalas venelaste poolt sundvõõrandatud varandusi ja talusid tagasi. Omanikud töötasid küll oma taludes edasi, kuid normid olid kõrged. Siiski suudeti neid täita. Ülejäägid jäid taluperedesse ja nii abistati ka linnainimesi toiduainetega. Talv aastal 1941/42 oli erakordselt vali ja sakslaste rünnakud tervel idarindel takerdusid. 1942. aasta sügisel algas kõikjal suur lüüasaamine. Eestis asuti looma Eesti Leegioni, mis erinevalt senistest üksustest pidi kuuluma eliitväeosade hulka. Algul pidi leegioni astumine olema vabatahtlik. Endine Eesti sõjaväe kolonel Johannes Soodla lasi end sakslaste poolt eesti üksuste "kindralinspektoriks" nimetada. Soodla sihiks oli Eesti Leegioni sildi all luua
aastaks rendile. Nii oli võimalik vabal ja vaesel inimesel majandada, vastavalt lepingule andsid mingi osa tulust omanikule. Kaob suures osas traditsiooniline side vaba inimese ja maa vahel, aga ideaal püsib rooma riigi lõpuni- elada omal maal, toota palju enda tarbeks, osta vähe sisse, müüa palju välja. Maal hakkas valitsema vaesus ja ebastabiilsus, allikatest saab vihjeid, et süüdistatakse linnainimesi, nii kõikides provintsides. Maaelanikud tõstsid tihti mässe. Rooma õigus – Rooma õigus oli algselt suuline ja tavaõigus, selle probleem oli, et osad punktid ei ole kõigile kättesaadavad. Tavaõigus tähendab seda, et on mingi grupp inimesi, kes seda valdavad. Sellest olid kõige rohkem teadlikud senaatorid ja peamiselt preestrid. See kuulus suures osa religiooni eest vastutavate inimeste pädevusse. Caesar on kirjutanud oma teoses „De
Küsige Jimilt, kui tahate.» Jim ütles, et nii see oli; kuningas käskis teda vait olla 412 ja ütles: «Oo jah, väga usutav!» raputes mind jälle ja ütles, et ta hea meelega mu uputaks. Aga hertsog ütles: «Jätke poiss rahule, vana lollpea! Kas te ise oleksite teisiti talitanud? Kas teie temalt küsisite, kui kandadele tuld andsite? Mina küll ei mäleta.» Siis laskis kuningas mu lahti ja hakkas vanduma seda linna ja kõiki linnainimesi. Aga hertsog ütles: «Parem sõimake tublisti iseennast, sest teie olete seda kõige enam väärt. Algusest peale ei teinud te midagi mõistlikku -- välja arvatud see külmavereline ja häbematu jutt kujuteldud sinisest noolest. See oli hiilgav, see oli otse suurepärane, ja see päästis meid. Kui seda poleks olnud, nad oleksid meid istuma pannud, kuni inglaste pakid oleksid saabunud -- ja siis: karistusvangla! See vemp aga viis nad surnuaeda ja
annaabi.ee 
