kultuurisündmuse kategoorias. Kriitik Aare Pilv on öelnud nii : ,,Mikita n-ö tegevusraamistik on palju laiem kui mingite loomepraktikate teostamine, ta on pigem loovuse teoreetik ja metaluuletaja. Mikita haardeulatus keele, kirja, maastiku ja erinevate sünesteesiate kokkupõimimisel ning nende kultuuri arenguvõimaluste perspektiivi asetamisel on vähemasti eesti kirjaruumis minu meelest ainulaadne.” Kriitik Mihkel Kunnus on öelnud nii: ,,Kuigi tuumakam osa ,,Lingvistilisest metsast” on vahest paras pureda semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka neile, kes vähesema haridustaustaga. Võib öelda, et Mikita on osanud pealiskihil luua midagi, mida on tavapärase üldhumanistliku meelelaadiga haritlasel tihti raske ettegi kujutada: läbinisti positiivse rahvusluse,
mõtleja enda elu kohta, vaid uurime tema tekste. Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, ,,suurte mõtlejate" rida Kontekstuaalne meetod-cambridge'i koolkond alat. 1960ndatest(quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus- mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab. Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid. Mõjutatud ,,lingvistilisest pöördest"- (ideedeajaloo kulg)Ludwig Wittgenstein-keel kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende tähendust muutes vastavalt mängu reeglitele ja oma vajadustele. John Austin- ,,kõneaktide" teooria, rääkimine on alati ka tegutsemine. Eristas 2 põhilist funkts: lokutiivne e asjade nimetamine, illokutiivne e ütlemisega kaasneb alati tegu
Tulemuseks on 1 Milline on konjuktsiooni tulemus, kui vähemalt üks operandidest on loogikaväärtus 0? Tulemuseks on 0. Mitme muutuja jaoks on DeMorgani seadus laiendatav? Piiramatult suurele muutujatearvule. Milleks loogikaseadusi rakendatakse? Et saada formaalsete teisenduste abil valemitest uusi, esialgsega samaväärseid valemeid. Mida võiks veel meelde jätta: Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks. Formaalse esituse eelised: Sõltumatus lingvistilisest keelest, kompaktsus ja võimalus loogikaseaduste abil teisendada lausearvutusvalemeid muule loogiliselt samaväärsele kujule. Loogikatehete definitsioonid määravad nende resultaadid kõikide operandiväärtuste kombinatsioonide korral. Loogikatehete operandideks on tõeväärtused 0 ja 1 ja tulemuseks on samuti tõeväärtused. Kõiki loogikatehteid peale konjuktsiooni, disjunktsiooni ja inversiooni saab esitada eelmise kolme abil.
laia juurdepääsuga kirjalikele kommentaaridele, ajaleheartiklitele, treeningseminarid, kursused, didaktilised ekspositsioonid ja raadioülekanded. Järgnevalt on tähelepanu all üks näide. Poliitlingvistilise analüüsi tegemine näide Esimene aste. Kõnealloleva probleemi eelneva teavega tegelemine Poliitlingvistiline teadusuuring algab analüüsija huvist poliitilise probleemi vastu lingvistilisest või muust laialivalguvamast aspektist. Koondades tähelepanu näite puhul populistlikule retoorikale Austrias, uuritav teema võiks kõlada järgmiselt- Kas parempoolne populistlik retoorika on ohtlik Austria demokraatiale või võiks olla nii ? Olles teadlik teemast uurijad püüavad juurde pääseda vastavale kirjandusele probleemi uurimiseks. Püütakse läheneda aste astmelt. Esimene teoreetiline uurimine lubab teadlastel visandada
Kognitiivse lingvistika saab jagada kaheks suureks haruks: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Evens jt väidavad, et kognitiivne semantika uurib suhet kogemuse ja semantiliste struktuuride vahel, mis on meie keelde peidetud. Selle haru jaoks on keel see, mille läbi saab uurida kognitiivseid fenomene ehk siis seda kuidas teadmised on esitatud ja kuidas tähendused on moodustatud. Järelikult huvitub see ka inimmõistuse modeleerimisest sama palju kui lingvistilisest semantikast. (Evens jt 2007: 5) Evens jt järgi on kognitiivne grammatika huvitatud keelesüsteemide modeleerimisest ja seetõttu pöörab vähem tähelepanu mõistusel. Kuid tähendus on väga oluline ka kognitiivse grammatika jaoks, nii et oma uurimust alustab ta sellest, millega kognitiivne semantika lõpetab. Kuigi neid kahte uuritakse vahel eraldi on nad siiski tihedalt seotud. (Evens jt 2007: 5-6 ) 3. Kognitiivse semantika juhtmõtted Kognitiivne semantika ei ole ühtne liikumine
Need erinevad kasutusvaldkonnad sõnastas 1934. a tuntud keelepsühholoog K. Bühler, kes rääkis keelemärgi kujutus-, väljendus- ja üleskutsefunktsioonist. Kujutusfunktsioon tähendab seda, et keelemärgi abil luuakse seos nii kohal- kui ka eemaloleva suhtes. Väljendusfunktsioon tähendab seda, et sõnad võivad edasi anda kõneleja emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonid on inimese psüühilised seisundid, mis avalduvad psühholoogilise, motoorse või verbaalse reageeringuna. Lingvistilisest vaatepunktist eristatakse järgmisi emotiivse funktsiooniga sõnu (Herrmanns, 1995): tundeid nimetavad sõnad nimetavad või kirjeldavad emotsioone ja afekte (meeleolusid ja ärrituse põhjusi) ilma ise ekspressiivsed olemata, nt armastus, viha, kurbus; tundeid ja afekte väljendav sõnavara, nt psühholoogilised tundeid või meeleseisundeid väljendavad sõnad ja väljendid, nt Ma vihkan sind! Väga rõõmustav! Kui kahju
Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest pöördest"(Wittgenstein; John L. Austin) Seetõttu vaja uurida: autorit ennast; tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames kirjutas. Iga autor uurib kaasaja probleeme! Teooria seos praktikaga: · ideoloogid õigustavat teatavat laadi poliitlist tegutsemist ehk tegelevad legitimeerimisega · sealjuures kasutavad normatiivseid mõisteid, mis annavad lisaks kirjeldamisele ka hinnangu · ideoloogid täidavad mõisted uue sisuga, nihutavad tähendusi
põhjendamatuid pretensioone, ei kuula. (BLANDFORD) Õpetaja KOMMUNIKATIIVSED OSKUSED: oskus suuliselt selgesti ja arusaadavalt ning loogiliselt esitada ainet, oskus mõista ja analüüsida teadet pärast selle saamist, oskus lugeda, mõista ja analüüsida erialast materjali. Õpetaja INTERPERSONAALSED OSKUSED: oskus nõustada õpilasi nii individuaalselt kui ka grupis nende akadeemiliste vajaduste asjus, võime mõista ja käituda adekvaatselt õpilasega mingist teisest entilisest, lingvistilisest jne grupist, oskus suhelda õpilastega viisil, mis aitab õpilastel luua positiivset enesekäsitust, mis suunab neid käituma konstuktiivselt, arendada sobivaid väärtusi, hoiakuid ja uskumusi. Kehtestamist õpetajale olulise suhtlemisoskusena on postuleerinud mitu uurijat. Olulised ka tundlikkus suhtlemispartneri suhtes (empaatiavõime, soojus, sõbralikkus, leebus). Mittetundlik indiviid suhtlemises enamasti partnerist ei hooli ja võib sagedasti olla agressiivne.
kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks. Uuriti nt läbi tekstisidususe võtete ja vormitunnuste abil, millega loodeti koostama hakata universaalseid tekstigrammatikaid, mida ei õnnestunud siiski koostada. Paljusid formaalseid tekstianalüüsi ideid arendatakse edasi
annaabi.ee 
