haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse 3) Millised tingimused peavad olema täidetud, et tunda lõhna või maitset? Lõhna tundmiseks peavad aineosakesed olema lahustunud, ninaõõne sisepind peab olema niiske aga ei tohi olla väga paku limakihi all. Maitse tundmiseks peab aine lahustama vees või süljes, tahke toidu maitset ei tunne, kui keel on kuiv ja sülge eritub vähe. 4) Mis mõjutab haistmist? Haistmist mõjutab lõhnaaine kogus, nohu(nina kinni või lahti), inimese vanus, liik( inimene, koer jne) ja aeg, kaua lõhna sees viibime, sest haistmismeele harjub kähku ning peale pikemat aega me enam lõhna ei tunne. 5) Mis on keelenäsad, kus need paiknevad ja mis on nende ülesanne?
140ºC, 1 sek ->70ºC · Kalgendi moodustumine, lisatakse P.roqueforti, temp 32ºC, seisab 48h · Lõikamine kuupideks (1-3cm) · Segamine · Vadaku eraldamine · Vormimine ja pritsimine lisastarteriga P.roqueforti · Õrn pressimine, vormidele asetataks peale plaat, juustu nõrutamine 2-3 päeva, pinnale moodustub koorik · Kuivsoolamine, pööramine 3 päeva, temp 8-10ºC · Soola 4,5-5% · Puhastamine st limakihi nn pegot eraldamine · Vamimine Roqueforti koobastes 1. etapp: 18-25 päeva, temp 8-10ºC. Õhukanalite puurimine (3-4mm) 2. etapp: 5-10 kuud, temp 5-10ºC, sinistumine 3. etapp: 5-10 kuud, temp 1ºC · Pakkimine alumiinium või tinapaberisse · P.roqueforti spoorid idanevad varases küpsemise etapis · Mütseel nähtav 8-10 päeva pärast juustu õhukanalite tekitamist, MS talub suhteliselt madalat O2 ja kõrget CO2 kontsentratsiooni · Max kasv 1-3 kuu jooksul
Suurbritannias aeglase vooluga jõgedes läbi viidud uuringud näitasid, et veel viiekümnendatel aastatel oli latikas seal äärmiselt arvukas, tänasel päeval on see peaaegu väljasurnud liik. Vees sisalduvate toksiinide tõttu on Euroopa jõgedest kadunud ka angerjate populatsioonid. Selle põhjuseks on suur kogus mitteorgaanilisi eriti pliid, tsinki, vaske, elavhõbedat, hõbedat, niklit ja kaadmiumi sisaldavaid sooli, mis hävitavad kalade uimedelt limakihi ja nende hingamisvõime. JÕGEDE REOSTATUS ÜLEMAAILMNE PROBLEEM Reostuse ärahoidmine MIDA SAAKS ÄRA TEHA? Ära vala juuksevärvi, blondeerimisvahendite jäänuseid, arstimeid ja kasutatud mootoriõli kanalisatsiooni. Neid ladustatakse selleks ette nähtud kohtades. Nõua puhastusseadmete moderniseerimist ja uute tehnoloogiate juurutamist. Kasuta fosfaadivabu puhastusvahendeid ning ära osta keskkonda reostavate rahvusvaheliste suurkontsernide toodangut.
Nende pea on suhteliselt suur. Seal asuvad suu, pea külgedel silmad, ning suu ja silmade vahele jäävad ninaavad. Kummagi silma taga paikneb lõpuseid kattev lõpusekaas. Pea läheb sujuvalt üle kereks. Kael puudub, mille tõttu ei saa ta pead kere suhtes pöörata. Keha lõppeb sabaga. Keha katavad ja kaitsevad luulised soomused, mis asetsevad osaliselt üksteise peal. Nende kehas paiknevad limanäärmed, mis eritavad keha pinnale õhukese limakihi, mis kaitseb nende nahka ja hõlbustab liikumist vees. Kalade keha on painduv. Ujumisel painutab ta seda ühele ja teisele poole (vaata pilt 2). Liikumisele aitavad kaasa keha pinnal olevad uimed, kõige tõhusamalt sabauim. Teisi uimi kasutab kala enamasti aeglasel liikumisel, tasakaalu hoidmisel ja manööverdamisel. Mõlemal pool keha külgedel on kalal küljejoon. Selle abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Selle abil saab kala orienteeruda ka sogases vees
Tagamaks vesilahustavust viiakse 2-MG, pika ahelaga rasvhapped, kolesterool, fosfolipiidid sapphapete mitsellidesse. Nii muunduvad puhtad sapphapete mitsellid segamitsellideks, mille keskel asuvad 2-MG, letsitiin, jt komponendid. Vesilahustuvate segamitsellide teke võimaldab soolevalendikus lipiidide seedeproduktide kontsentratsiooni umbes 1000-kordse tõusu. Seetõttu läbivad mitsellid enterotsüütide pinnal oleva liikumatu veekihi ja limakihi difundeerudes enterotsüütide membraani. Seal lahustuvad segamitsellides olevad komponendid ja jõuavad kiiresti rakku. Üle 95% triglütseriidide seedimisproduktidest imendub juba duodeenumis ja jejuunumi algusosades. Kolesteroolist imendub 20...45%. Taimsed steroolid ei imendu ja nad väljutatakse. Rasvlahustuvad vitamiinid imenduvad segamitsellides ja ka sapphapetega komplekseerunult. Sapi kaustab lipiidide seedimise ja imendumise protsess. 43
- vürtsid - keedusool - alkohol - kofeiin Seedimist maos pidurdavad - rasv ja kontsentreeritud NaCl - rasvade paremaks seedimiseks tuleks neid süüa koos juurviljadega. Mao limaskesta kaitsemehhanism. - Toidukordade ajal rohkesti erituv maomahl ei ole limaskestadele eriti ohtlik, sest toit neutraliseerib ja lahjendab seda, - limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu üle mm paksuse pidevalt uueneva LIMAKIHI abil - lima on rakkude eritis: keemiliselt koosneb suuremolekulisest valgulisesta ainest, millest ulatuvad välja süsivesikuahelad; nendega on ühinenud veemolekulid ja seega on tekkinud geel, mis takistab pepsiini tungimist limaskesta pinnale. - lima ei suuda lõplikult takistada soolhappe toimet, ent osa soolhappest neutraliseerub limaskesta rakkudest erituva naatriumbikarbonaadi abil. - kattes vitamiine, kaitseb lima neid lagundamise eest.
Ileumis GALTi teenistuses Peyeri naastud (lümfisõlmed) Peensoole motoorika • Küümus läbib peensoole 3-5 tunniga (hommikusöök lahkub ileumist, kui lõunasöök siseneb duodenumisse) • Läbimisaega mõjutab seeditava toidu koostis (süsivesikud→valgud→rasvad) • Segmentatsiooni ja peristaltikat kontrollib ENS (seedimisfaasis ülekaalus segmentatsiooni- ja pendelliigutused) • Ka hatud sisaldavad silelihaskiude ning kontraheeruvad rütmiliselt (eesmärgiks limakihi segamine ja seedeproduktide edasiliigutamine lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1
heterotroofsed nanoflagellaadid (2-20mikronit). Segatoitelised (miksokroobid) Mikrozooplankton (20-200 mikromeetrit, sinna kuuluvad algloomad) herbivoorid, kes toituvad väiksemast fütoplanktonist, kuid ka bakteritest. Kõik need organismid asetsevad kindlas ruumis. Bakterite vaheline kaugus on ca 100 mikronit ehk 200 kehapikkuse kaugusel (inimesed selles võrdluses 1,5km kaugusel). Mikroorganismid ei ole ühtlaselt jagunenud. Kinnituvad vetikatele, kasutavad nende lima (vähendavad limakihi paksust) ning takistavad vetikate üksteise külge kleepumist. Kui aga protistid vetikatele kinnituvad, siis see neile ei meeldi, sest nemad ei söö ainult lima, vaid ka vetikat ennast. Kinnitunud mikroorganism ei suuda end enam lahti rebida. Bakterid kasvavad, paljunevad väga kiiresti (rekord iga 10 minuti järel). Looduses 1 kord ööpäevas. Kasv ekspotentsiaalne. Bakterite kasvu mõõdetakse: 1) merevette lisatakse tümidiini ja vaadatakse tema sisenemist DNAsse. Midagi, midagi
Invasioon ja intratsellulaarne asetus ¨ Intimin, invasiini valgud ¨ Kasvufaktorid ¨ Seerum resistentsus ¨ Kolitsiinid=bakteriotsiinid. Escherichia coli uroinfektsioon n Kuseteede infektsioonid (80% ambulatoorsetest ja rõhuv enamus haiglasisestest) n Pärinevad haige seedekulglast n Olulised virulentsusfaktorid ¨ Resistentsus seerumi surmavale toimele ¨ Hemolüsiinide produktsioon ¨ Pilide poolt vahendatud seostumine (vähemalt in vitro!) ¨ Limakihi tootmine, mis osaleb adhesioonis ¨ Tegurid, mis kaitsevad bakterit kihn. Escherichia coli infektsioon - meningiit n Vastsündinu meningiit ¨ E. coli ja grupp B streptokokid kõige sagedamini ¨ 75% E. coli omavad kapsulaarset K1 antigeeni ¨ Laste kolonisatsioon E. coli-ga sünnitusel on sageli, infektsioon (meningiit) harva. Escherichia coli infektsioon enterotoksigeenne (ETEC) n On sage reisijate diarröa (travelers diarrhea) ja arengumaades laste diarröa põhjustaja.
neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealisega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru ja sealt edasi makku. Toidukämbu liikumisele söögitorus aitab kaasa ka viimase peristaltika. Mao limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu. Limaskest kaitseb end ka üle millimeetri paksuse pidevalt uueneva limakihi abil. Limaskest kaitseb ka mehhaaniliselt : soodustab toidu liikumist, väldib hõõrdumist ja koetraumasid. Toidus leiduvad kiu- ja teised karedad ained kattuvad kiiresti limaga. Limaskest moodustab kumeraid välju tingituna maonäärmete grupiviisilisest paigutumisest Katteepiteeliks olev ühekihiline prismaatiline epiteel vooderdab ka maoväljadesse hulgaliselt avanevaid maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed
Pseudomonas Polüsahhariid Manuroonhape aeruginosa Azotobacter Polüsahhariid Glukuroonhape vinelandii Agrobacterium Polüsahhariid Glükoos tumefaciens Biofilmi moodustamiseks on kapsel hädavajalik. Kapsli abil bakter kinnitub pinnale ning moodustab enda ümber kaitsva limakihi, mis on suhteliselt kemoresistentne, hoiab vett ning kaitseb vaenlaste eest. Streptococcus pneumoniae'l kaitseb kapsel bakterit makrofaagide fagotsütoosi eest. Bacillus anthracis'el (katkutekitaja) kaitseb kapsel bakterit lüsosoomis lüsotsüümide eest. 2.2.5. Välismembraani vesiikulid G(-) bakteritel on kaks membraani, lisaks tsütoplasmamembraanile ümbritseb peptidoglükaankihti veel välismembraan, mis võib olla rakkudel kõige
annaabi.ee 
