Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lillede fotosüntees (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Mini uurimistöö
Lillide fotosüntees
2014
Hüpotees : Lill muudab värvi kui lisada vette tinti ja toiduvärvi
Vaja läheb 2 lille , vett, tinti ja toiduvärvi
  • Lisades olid mõnemad lilled valged
  • Peale ühepäeva möödumist oli kõik sama nagu ennem
  • Lõikasin varred lühemaks, et värvus jõuaks kiiremini lilleni
  • Pärast paari tundi oli toiduvärviga lille ääred muutunud
  • 2. päev ja toiduvärviga lill on muutnud natukene, tindiga ikka tavaline
  • 3. päev ja toiduvärviga lill on muutunud veel rohkem, tindiga lillel ainult äär õrnalt muutunud ja lill närbumas
  • 4. päeval ´toiduvärviga lill värvi muutnud aga tindiga lilled ainult ääred muutunud, lilled kokku kuivanud

Hüpotees oli õige ja uurimine õnnestus
Pildi autor Sarah Jordan
Lillede fotosüntees #1 Lillede fotosüntees #2 Lillede fotosüntees #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kevvvu123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
docx

Sügislilled

hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma õpimapis toongi põhjalikumalt välja need 5 lilleliiki, nende tähtsamad tunnused ja omadused. Veel toon ainevaldkonniti välja erinevaid tegevusi ja mõtteid sügislillede õpetamiseks lastele. 1. SÜGISLILLED 1.1 Aster

Ainetöö
thumbnail
7
docx

Valmis loovtöö kunstis - RELJEEFNE MAAL

tõmmata mööda joonistust 4.Lasta tööl umbes 24 tundi kuivada 5. Peale liimi kuivamist värvida pilt üle akrüülvärvidega 6. Peale värvi kuivamist hõõruda pilt kingamäärdega üle.Ühe kergema pildi tegemisega läheb aega umbes 27 tundi,raskem pilt võib aega võtta aga 2-3 päeva.Viimasteks tegevusteks jäävad kirjaliku osa ja power pointi valmistamine.Kõige lõpus tuleb harjutada loovtöö esitlemist. 1.1.Kergematest töödest raskemateni Kõige kergemateks töödeks valisin 12 lille väikestel paberitel.Selleks tuli välja mõelda 12 erinevat lille ja need siis ära joonistada ja PVA-ga üle teha.Värvimisel kasutasin sellist tehnikat,et nt:esimene pilt on punane ja kolmas on kollane ja nende vaheline pilt on kollase ja punase segu,kui viies pilt on sinine siis neljas pilt on kollase ja sinise värvi segu ja nii edasi.Järgmiseks tööks valisin pildi mis tuli joonistada juba A3 lehele.Selleks valisin mäed ja puuvilja kausi,kus oli juba kohti,mis olid juba detailsemad

Kultuurilugu
thumbnail
20
doc

Hüatsin

hüatsint on hinnatuim sibullill. Paljud inimesed nimetavad hüatsinti oma lemmiklilleks. Madam Pompadaur võrdles neid briljantidega lillepeenras ja Saksa aristokraatia silmis olid hüatsindid loodud otsekui kõige peenemast Hiina portselanist. Hüatsint kuulub mugulsibultaimede perekonda liilialiste (Liliaceae) sugukonda. Kirjanduses kajastatakse veel ebahüatsinti, kobarhüatsinti, mis on samuti liilialiste sugukonnast. Enamiku hüatsindisortide eellane on ida-hüatsint. Lille nimi ­ hüatsint - tähendab kreeka keeles vihmade lille, sest oma kodumaal puhkeb ta õide just soojade kevadvihmade saabudes. 2. Hüatsint Hüatsindi kodu on Vahemere äärest Aasiani. Lilleperekonna tuntuim liik on pärit Türgist, Tauruse mäelt. Euroopasse jõudis hüatsint just tänu türklastele 1560. aastatel. Aastasadade jooksul on hüatsindist aretatud palju erinevaid variante, liike on üle 5000, suurem osa neist on siiski juba hävinud. Hüatsint on Soomes vanim jõululill

Bioloogia
thumbnail
19
docx

Orhideede ajalugu, kasvatamine, hooldamine

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet

Lillekasvatus
thumbnail
2
doc

"Naksitrallid" - Näidend

Naksitrallid Rotivastane relv (Kõik rotid liiguvad vastavalt sellele, mida jutustaja räägib) Jutustaja: ,,Kõige suurematest rottidest koosnev eriüksus, mis oli jagatud kahte ossa, lähenes aeglaselt, kuid järjekindlalt. Nende vurrud liikusid närviliselt, sõõrmed vedasid õhku, silmades helkis tigedus" Muhv: (paanikat tõstes) ,,Appikene! Neil on see kord mingi uus salakaval rotiplaan! Nad ründavad meid hoopiski külgedelt!" (masendunult) ,,Ja see tähendab ju, et meil pole mingit võimalust neile autoga otsa kihutada... Kuradi rotid!" Kingpool: (suures paanikas, hingeldades, lootusetult) ,,Kui nad meile kahelt poolt hakkavad kaela langema, siis maetakse meid ELUSALT rotikarja alla ja autost saab meie ratstega kirst!" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värises ja Kingpool rabeles. (Roti

Teater
thumbnail
62
doc

Kodukultuur peretraditsioonid

Lill nõuab oma vaasi Lilled ja vaasid, samuti ka kogu ümbrus , peavad üksteisele sobima, et taimede ilu pääseks äiel määral mõjule. Lill on iga toa ehteks. Pole oluline, kui suur hulk on lilli. Tähtis on nende ilu ja sobiv asetus. Alati võib vaasi paigutada ühe oksa, seda keerata, nihutada ühest asenditst teise, lisada lisandeid ja uusi oksi, kuni võime öelda, et „enam paremini ei saa“. Lillede vaasi panekul on omad reeglid. Esimene reegel on: Iga lille juurde kuuluvad lehed ja nimelt tema enda lehed. Ilma leheta läheb kaduma lille õie ilu. Enne seame lehed vaasi ja siis üksikult lilleõied nii, et nad vabalt asetsevadümbritseva roheluse keskel. Teine reegel ütleb: Õite arv peab olema paaritu, s.o. - 1,3,5,7 aga mitte paarisarv. See mõjuks puiselt. Kolmas reegel: Kõik sügavamal asetsevad lehed, mis ulatuvad vaasi sees vette, tuleks ära näpistada.Muidu

Kodukultuur
thumbnail
8
doc

Praktiline töö: juhtkoe uurimine

Vesi aurab igal temperatuuril. See tagab taimes püsiva tõusva veevoolu, mis on taimele vajalik. Vee aurumise abil reguleerivad taimed oma temperatuuri. 4) Õhuniiskus Kui see on suur, siis kindlustab see taimede vee- ja ainevarustust. See on taimedele vajalik, kuna madala aastaringse õhuniiskusega kliimas suudavad elada vähesed taimed. 5) Valgus Ilma valguseta poleks võimalik taimedel fotosünteesida. Valgus ka tagab taimedele elu. 6) Fotosüntees Taimede kasvuks ning arenguks vajalik, kuna selle käigus tekivad suhrkud ja tselluloos, millest tekivad taimede jaoks vajalikud rakud. Kasutatud allikad infoks: http://bio.edu.ee/, http://www.e-ope.ee/ ning http://www.aiasober.ee/ Uurimisküsimus: Kui kõrgele tõusevad vesi ja selles lahustunud ained varres 24 tunni jooksul, 48 tunni jooksul harilikus vees ja värvitud vees hoitud taimede vartes? Millised muutused toimuvad selle käigus taime erinevate osade ja juhtkimpudega?

Bioloogia
thumbnail
72
doc

Kevade värvid õpimapp

tutvustada kergesti ära tuntavaid kevadel saabuvaid linde õpetada loodust nautima ja hoidma. Igas aastaajas on talle omased värvid, helid ja lõhnad. Loodus kui suur avatud raamat pakub meile väga palju: nähtavat silmailu ­ värviküllus, vee sillerdus päikesekiirtes, helesinised kiilid, vikerkaar; kuuldavat kõrvale ­ linnulaul, veevulin, vihmapladin, puudekohin, lehtede sahin; lõhnavat ninale ­ rõske metsaaluse lõhn, lillede, mulla, puidu lõhn; kombitavat käele ­ puukoor, lehed, muld, kivid, vesi, taimed. Ei tohi unustada, et ka inimene on tükike loodusest. Lastes tuleb süvendada hoolivat suhtumist looduse vastu. Lastele tuleb seletada, et viibides looduses on nad samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada aga ei tohi. Õpetaja ülesandeks on looduse väärtustamine sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks. 4

Keskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun