Liivi keel Merle Sarapuu 9. klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem lii...
Irl Liivi Pühi. 1992. aastast korraldatakse liivi laste suvelaagreid ja ilmub taas ajaleht Lvli (tänapäeval küll enamjaolt lätikeelsena). 1994. aastal asutatud Liivi Kultuuri Keskus andis välja liivikeelset ajakirja Õv. Alates 1995. aastast hakati esimest korda Läti Ülikooli ajaloos õpetama selles kõrgkoolis liivi keelt. 3 LIIVIKEEL 2.1 Liivi keel Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt
kammkeraamika kultuuri ajal. Nöörkeraamika kultuur Levib 3000eKr väga laialdasel alal. See territoorium, kus ta on välja kujunenud, siis seda on kujutatud väga laia alana, kust nad asuvad veel rohkem laiali. Nad on juba põlluharijad ja karjakasvatajas. Juba sel ajal seostati neid indoeurooplaste laialiasumistega indoeuroopa päritolu hõimud, kes asustavad Põhja-Euroopa. Porbleem tekib selles, et miks on juba Baltikumis nii suured keeleerinevused. Eesti ja liivikeel on soomeugri keeles, aga läti ja leedu keel on indoeuroopa keeled. Seal, kus olid kesisemad maaviljelemisalad, jäid domineerima soomeugrilased ja seal, kus olid paremad pinnased, seal seadsid end sisse indoeurooplased. Kõige paremini säilinud soomeugrilased on pärit Lapimaalt, kammkeraamika kultuur jõudis ka Lapimaale. Nad läksid ja jõudsid küllalti kaugele põhja ja õppisid sealseid loodusressursse kasutama õppisid põhjapõtru kasvatama, taimi tundma jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
