Lammorg Voolutekkeline pinnavorm Lammorud on tasandike levinuim orutüüp. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall Voolutekkeline pinnavorm On voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Terrass Voolutekkeline pinnavorm Järsu astanguga piirnev tasand Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm Kaovad maa alla ja ilmuvad taas välja karstiallikana Langatuslehter tekib salajõgede uuristava ja lahustava
Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik) · Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. · Elutekkelised pinnavormid kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heitunud liivast, kruusast või klibust koosnevad. On enmasti kaarekujulised, mõnesaja meetri pikkused ning 12 m kõrgused. Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid 7. Jõeoru kujunemine, jõeorgude tüübid. Sängorg>sälkorg>moldorg>lammorg Sängorgpõhjaerosioon, vesi kulutab põhja sügavamaks, kiire vool, jõe ülemjooksul Sälkorgpõhjaerosioon, ülemjooksul Moldorgkülje ja põhjaerosioon, kulutab külgi ja põhja, keskja alamjooks Lammorgküljeerosioon. Jõgi muutub madalamaks ja laiemaks, alamjooks 8. (Joonisvihik)Soodid tekivad kui lammorg lõikab suurvee ajal läbi oma looke 9
oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp) rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes MAAVARAD
Kaldavall -voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid Murrutuspank -aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks
Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme,
2.Kesk-Eestiit hõlmav kaarjas vahevöönd, palju voorestikke, kulutus-kuhjevorme. 3.Lõuna-Eestis paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga vöönd, ülekaalus liustike kuhjuv tegevus.*JÕEORUD:kõige suureamd vooluveetekkelised pinnavormid, kiirevoolulised, sängorg mis areneb sälkoruks siis moldoruks ja siis lammoruks.KALDAVALL:kuhjunud jõe põhja liiv, ja see kasvab. TERASS:lammist kujuneb järsu astanguga piirnev tasand.*Rannabarrid:uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. Rannametsa,Ikla. Tekivad taanduva mere tingimustes, võivad areneda maasäärteks. MAASÄÄRED:2-3m kõrged, 100kond m laiad, alla 1km pikad, merepoolnenõlv on vastasnõlvast laugem, rannajoonega parallelesed. Saaremaal. RANNAVALLID:merepõhjast tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust, kaarekujulised,mõnesaja m pikksued, 1-2m kõrgused. *
– rannikulõukad, b) Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). – koopad, c) Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja -järvikud, d) Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. – veealused liivamadalad, e) Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited, f) Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid 2. Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne- Eesti ja saartega. a) rannikulõukad, b) laiad madalad lahed, c) padurid,
- Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt? - Defineeri lainebaas sügavus kuhu ulatub lainetuse mõju. Enamasti pool laine pikkusest - Kuidas tekib murdlaine? - Kuidas käituvad lained rannikule saabudes
o Kõrgsoo e raba turbasambla mättad laienevad ja liituvad Millised on soostumise põhilised viisid? o Mineraalne soostumine o Veekogu kinnikasvamine Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas pruunsüsi kivisüsi antratsiit grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? Mandrilava Mandrinõlv Mandrijalam Abüssaalne tasand 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik Ookeanide keskahelikud ja riftiorg Süvikud - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis - Kuidas jaotub hapniku sisaldus vertikaalselt
Kaldavall- tekib suurvee ajal, kui jõgi ujutab ümbruse üle ning kuhjab jämedateralise materjali voolusängi lähedusse. Soot- suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul) Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. *Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid
(peamiselt nahkhiired). koopad Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda tekkivate luidete esimene arenguaste. eelluited Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. karstijärved ja järvikud Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder
Kaldavall- tekib suurvee ajal, kui jõgi ujutab ümbruse üle ning kuhjab jämedateralise materjali voolusängi lähedusse. Soot- suurvee ajal lammist välja tulnud kaarjas veekogu, mis muutub järveks ning hiljem kasvab kinni. (neid on rohkesti Suure Emajõe ülemjooksul) Terrass- jõe veetaseme madaldumisel põhjaerosioon tugevneb ning jõeorg lõikub sügavamale, kujuneb endisest lammist Meretekkelised pinnavormid Rannabarrid- uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. *Läänemere vanematel arengustaadiumitel tekkisid barrid mere pealetungil, nüüd tekivad taanduva mere tingimustes. *Kerkiva ranniku puhul tõusevad barrid üle veetaseme ja võivad areneda maasäärteks. Maasääred- rannakuhjevorm, pikad vallis, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. Rannavall- rannakuhjevorm, kaarekujulised, koosneb: merepõhjast tormilainega rannale heidetud mineraalkivimitest . Karstivormid
○ Akumulatiivsed ○ Karstijärved ● Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? ○ Liigniiskus ○ Hapnikudefitsiit ○ Vee raskendatud äravool ○ Turvas Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Turvas – pruunsüsi – kivisüsi – antratsiit – grafiit. Vajalik orgaanilise ainese koostis, vastav temp, aeg ja rõhk barrid - veealused liivavallid tombolo – saare ja maismaa vahele kuhjatud setted Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? § Mandrilava § Mandrinõlv § Mandrijalam § Abüssaalne tasand – 4-5 km sügavusel asuv ookeani põhjatasandik § Ookeanide keskahelikud ja riftiorg § Süvikud Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis
annaabi.ee 
