Kirjavahemärgistamine Kordamine 6. klass Harjutus 1 Moodusta KOLM koondlauset, kus 1. lauses oleks kasutatud ainult komasid; 2. lauses oleks kasutatud koolonit; 3. lauses oleks kasutatud mõttekriipsu. Harjutus 2 Moodusta VIIS liitlauset, kus 1. oleks kasutatud sidesõna sest; 2. oleks kasutatud sidesõne et; 3. oleks kasutatud siduvat asesõna kes/mis (kelle/mille, keda/mida, jne); 4. oleks kolm osalauset; 5. oleks neli osalauset. Harjutus 3 Moodusta üttega KOLM lauset, kus 1. oleks üte lause alguses; 2. oleks üte lause keskel; 3. oleks üte lause lõpus. Harjutus 4 Moodusta otsekõnega KOLM lauset, kus 1. oleks saatelause otsekõne ees; 2. oleks saatelause otsekõne järel; 3. oleks otsekõne katkestatud saatelausega
Kontrolltöö nr 5 A Lause, kirjavahemärgid 1. Täida lüngad (3) Samaväärsete osalausetega liitlauset nimetatakse............... Lauset, kus pealausele on alistunud üks või mitu kõrvallauset, nimetatakse................ Sageli esinev lausestus viga on näiteks........... 2.Moodusta sõnadega remontima, vannituba laused. (3p) Koondlause: ............................................................................................. ........................................................................................................... Rindlasue: ......................................
Rindlause Rindlauseks nimetatakse liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest. Rindlauses asuvad osalaused üldiselt järjestikku ning need on suhteliselt iseseisvad. Rindlauset saame kergesti muuta lihtlauseteks. Nt. Tõnu sõi ja jõi. Tõnu sõi. Tõnu jõi. Et ühendada lauseosi, kasutatakse komastamist, sidesõnu, üldlaiendeid või kirjavahemärke. Ühendavad sidesõnad ja, ning, ega. Nende ette koma ei panda. o Nt
Kodune töö: NÄITELAUSED Mann ja Helen käisid linnas. Jooksin koju kui segane. Parimad sõbrad pidutsesid: Mann, Anna ja Helen. Pikad punased geelküüned. Valida sai pikki, punaseid, pastelseid küüsi. Punased, verekarva küüned klõbistasid klaviatuuri. Küüned, pikad, punased, klõbistasid klaviatuuril. Mann, minu sõber, lasi tänase koolipäeva üle. Manni, minu sõbra rahakott jäi minu koju. Mann minu sõbrana on väga usaldusväärne. Mann, joo vähem! LIITLAUSE Liitlauset on kahte liiki: rindlause ja põimlause. Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja.
aga kasutatakse lausete eraldamiseks ja ühendamiseks kirjavahemärke, sidesõnu ja siduvaid asesõnu (mis, kelle) või määrsõnu (kus, millal). Sidesõnad ja kirjavahemärgid on eesti keeles eriti olulised, kuna eesti keeles on sõnajärg suhteliselt vaba ja lausepiiride kindla tähistamiseta oleks raske või teinekord lausa võimatu osalauseid eristada. Rindlause · Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlauseteks: - Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli. NB! Rindlause osalauseid ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Rindlause kirjavahemärgid. _________________ , __________________ Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Poisid koovad sokki, tüdrukud ajavad karu jälgi. Päike paistab, lõokene lõõrib, loodus lokkab.
.kui ka ette. - Koondlauses pannakse koma sidesõnade kuid, aga, vaid, ent ette. - Koolonit kasutatakse koondlauses siis, kui korduvate lauseliikmete ees on kokku- võttev sõna.(mul on neli head sõpra), (kelle) - kokkuvõttev sõna: loe, te ja lu. - loe, te ja lu kokkuvõttev sõna - samaliigilised, koma(d) on (suuri, keskmisi, väiksemaid..) - eriliigilised, koma(sid) ei ole (suur pruun pikakarvaline..) - Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast sõltumatust osalausest, mille vahekohta oleks võimalik ka punkt panna, nim. rindlauseks. - Osalausete liitumiskohal on koma.( 1.lause, 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette koma ei panda( ja, ning, või, ega) ( 1.lause S 2.lause) - Osalausete liitumiskohal on sidesõna, mille ette pannakse koma( aga, kuid, vaid, ent) (1.lause, S 2.lause)
Seejärel süttib pikosatelliit atmosfääri langedes põlema ja hävineb oma väiksuse tõttu. Niisiis ei teki nendest ka kosmoseprügi. Pikosatelliite on teadlased juba mitu aastat kasutanud. Kalleimad neist maksavad ligi 70 000 eurot ja suudavad mõõta näiteks kosmilise kiirguse mõju bakteritele. 2009.aastal teatas aga kosmoselennumasinaid tootev USA ettevõte Interorbital Systems, et nüüdsest võib igaüks osta endale pikosatelliidi 8000 dollari eest. RINDLAUSE Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast osalausest, nimetatakse rindlauseks. Lapsed jooksid õues + päike paistis säravalt. Lapsed jooksid õues ja päike paistis säravalt. Rindlause osalausete vahel on rinnastusseos. Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid.
Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega, mis toimub mitte üksnes nimisõnade, vaid ka verbide, asesõnade, omadus-, arv- ja sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Kui maimikueas toimub kõne kasutamine konkreetse situatsiooni pinnal, siis nüüd hakkab laps oma kõnet ümber häälestama kõneks, mis on kuulajale mõistetav. Lõputult korduvad asesõnad
algab lause väikese tähega ja lauselõpupunkt on väljaspool lõpetavat sulgu. Näide: Elame suures vaesuses (kui seda üldse eluks nimetada saab). · Mitte liialdada sõnaga "probleem" (kirjandites sageli kasutatav viga) · "arvama" pole alati "leidma" sünonüüm! · Vältida nn poolikuid mõtteid: nt Ta oleks tahtnud ära minna. Ja hästi kaugele. Kust keegi teda ei leiaks. = õigem on eelistada korralikult seotud liitlauset samade mõtete väljendamiseks. · mitte kasutada sõna "asi" abstraktsete nähtuste kohta (nt: Õudust äratav asi nagu sõda...; Valetamine on asi, mis kõiki ärritab jne) · Kirjutamisel vältida nn "sina-stiili" nt: Sa lõpetasid keskkooli ja tahad astuda ülikooli, kuid see ei õnnestu kaugeltki kõigil. Kirjutamisstiil peab olema neutraalne. · Kirjanduslikud näited tuleb paari lausega lahti kirjutada ja oma mõtetega seostada,
Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega, mis toimub mitte üksnes nimisõnade, vaid ka verbide, asesõnade, omadus-, arv- ja sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline aktiivsus väljendub ka sõna muutmises olemasolevate keelenäidete alusel. Selles eas ilmutab laps erakordset tundlikkust keelenähtuste vastu. Suur huvi sõna häälikulise vormi suhtes väljendub sõnade muutmises ja uute loomises, mitte tähenduse, vaid rütmi alusel. Arenev keelevaist ning sellega seonduv töö keelega
kahesõnalauset ja pikemaid lauseid, kus peamiseks vahendiks on sõnajärg, mitte veel grammatilised vormid. Teise eluaasta lõpul hakkab kujunema verbi rektsioon. Seega lause areneb kahes suunas: kasvab lause pikkus, kujuneb lause analüütilisus. Kui hakatakse baaslauseid grammatiliselt õigesti vormistama ning neid ühendama, algab muuteoperatsioonide aktiivne omandamine. Kolmandal eluaastal hakatakse kasutama koondlauset ja liitlauset ning vastavaid sidesõnu. Vanust 1.6-3.0 võibki pidada grammatika omandamise seisukohalt kõige olulisemaks: kogutakse materjali, mille põhjal tehakse üldistused. Etapi lõpul avaldub tendents väljendada ühte ja sama suhet erinevate vahenditega ning erinevaid suhteid formaalselt samade vahenditega (laua peal — laual; pani lauale, andis emale). Neljandal eluaastal kasvab peamiselt kasutatavate lausemallide, sh. liitlausete hulk, areneb
harusid ning võimalikult vähe avatud harusid; 3. lõpeta puu ehitamine, kui nõutud vastus on käes. Teine soovitus on tähtis siis, kui hargnemisi saab teostada erinevas järjekorras. Kolmas soovitus käib peamiselt avatud puu kohta. Kui on leitud üks lõpetatud avatud haru, siis on puu avatud. Puu suletuse tõestamiseks peab lõpetama kõik harud. 1 9. SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA TINGIMUSLIKEST LAUSETEST KUI-SIIS-LAUSETE TÜÜPIDEST Mis tahes liitlauset kujul „Kui p, siis q” nimetatakse tingimuslikuks lauseks (conditional). Lause p on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens), lause q on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Õnnetuseks esineb siin ebamäärasus eestikeelses teadusterminoloogias: tingimusliku lause sünonüümidena on kasutatud oskussõnu „konditsionaal”, „tingimuslause” ja „kui …, siis …”-tüüpi lause. Esimene neist
Teine soovitus on tähtis siis, kui hargnemisi saab teostada erinevas järjekorras. Kolmas soovitus käib peamiselt avatud puu kohta. Kui on leitud üks lõpetatud avatud haru, siis on puu avatud. Puu suletuse tõestamiseks peab lõpetama kõik harud. 1 9. SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA TINGIMUSLIKEST LAUSETEST KUI-SIIS-LAUSETE TÜÜPIDEST Mis tahes liitlauset kujul ,,Kui p, siis q" nimetatakse tingimuslikuks lauseks (conditional). Lause p on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens), lause q on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Õnnetuseks esineb siin ebamäärasus eestikeelses teadusterminoloogias: tingimusliku lause sünonüümidena on kasutatud oskussõnu ,,konditsionaal", ,,tingimuslause" ja ,,kui ..., siis ..."-tüüpi lause. Esimene neist
annaabi.ee 
