õiguskultuuris on võimalik näha teatud liiki AÕJI struktuure, aluseks võib võtta sisemised tunnused: ▪ avalik-õiguslikud korporatsioonid- terrritoriaal- (liikmeskond kujuneb territoriaalse põhimõtte alusel), personaal- (kujunevad vastava kutseala ühenduse või vabatahtlikkuse alusel) , reaal- (liikmeskond moodustub omandi või kas asukoha järgi, ntks tööstuskojad, kaubanduskojad) või liitkorporatsioonid (liikmeteks juriidilised isikud) ▪ avalik-õiguslikke asutusi- ei rajane liikmeskonnal, kuid on avalik-õiguslike teenuste kasutajad, ntks Rahvusraamatukogu, ERR, Eesti Pank ▪ avalik-õiguslikud sihtasutused- fondid, instituitsioon, kes täidab avalik- õiguslikke ülesandeid, mis on seaotud varaga Objekt Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks
puhul). Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul tekib õigusvõime seaduses sätestatud ajal. Avalik-õiguslikud korporatsioonid ehk ühendused (territoriaal- liikmeskond territooriumi alusel nt KOV üksus, personaal- liikmeskond kutseala ühendusena või mingi huvi alusel nt Eesti Advokatuur, Notarite Koda, reaal- liikmeskond moodustub omandi või ettevõtte asukoha järgi nt majanduskojad või liitkorporatsioonid- erinevad korporatsioonid on liitunud, meil selliseid pole), asutused- liikmeskond pole oluline vastupidiselt korporatsioonile, neil on avalik-õiguslike teenuste kasutajad nt rahvusraamatukogu, eesti raadio, etv, tü- korporatsioon, mis osutab avalik-õiguslikke teenuseid ja sihtasutused- üleantud vara sihtotstarbeline tarbimine, seotud avalike huvide realiseerimisega (või ka fondid). 2. Õigussuhte eritunnused: 2.1. Subjektiivne õigus.
Avalik-õiguslik korporatsioon (tunnuseks liikmeskond, mille vahetumisest korporatsiooni staatus ei muutu, on sellest sõltumatu): 1) Territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. 2) Personaalkorporatsioonid kutseala ühendus või vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. 3) Reaalkorporatsioonid liikmeskond muutub kas omandi või ettevõtte asukoha järgi. 4) Liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. Eestis sellised ei ole. Avalik-õiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Enamasti teostab järelevalvet Riigikontroll. Eesti Rahvusringhäälingu seadus Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio ühendatakse käesoleva seaduse alusel, asutades avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Rahvusringhääling, mis on Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio õigusjärglane.
Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid – üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid – üksikaktide andmise õigus c) territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territooriumi alusel d) personaalkorporatsioonid – liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel e) reaalkorporatsioonid – liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi f) liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik- õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5
Nt KOV personaal liikmeskond kujuneb kas vastava kutseala ühendusena või vabatahtlikkuse alusel teatud huvist lähtuvalt. Nt advokatuur, notarite koda. Iseloomulik liikmeskonna kujunemine teatud printsiibi alusel, see on sunniprintsiip. Notar saab olla ainult siis, kui oled ka notarite koja liige. reaal liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. Nt tööstus- ja kaubanduskojad. liitkorporatsioonid Eestis näiteid tuua polegi. ühendus, asutus. b. sihtasutused/fondid õigusvõimeline institutsioon, mille eesmärgiks on asutaja poole üle antud vara sihtotstarbeline haldamine. Täidab avalikõiguslikke ülesandeid, mis on seotud varaga. See on seotud avalike huvide realiseerimisega (nt kultuurkapital) Avalikõiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Liimeid pole, aga nad on avalike teenuste kasutajaid.
a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel 25 c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida. Riik teostab nende üle järelevalvet. Eesti Televisioon, Rahvusraamatukogu, Eesti Raadio. 5
riigi haldusülesandeid. (Oluliseimaks erinevuseks teistest ongi liikmeskond!) Näiteks: Notarite koda, Advokatuur. Liigid: a. territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel (nt kohalikud omavalitsusüksused) b. personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel (nt. advokatuur) c. reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. (Eestist näited puuduvad.) d. liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. (Eestist näited puuduvad.) 3. Avalik-õiguslik asutus Tunnused: kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised vahendid jne.) organisatsioonilist koondamist, ühtsust; täidavad vastavalt oma asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid, osutavad teatud teenuseid; neil on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. Näiteks: Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu. 4
Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus 31 Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik-õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli piiratud, detsentralisatsioonifunktsiooni eriti ei täida
sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne. Eesti õiguskorras ei ole käesoleval ajal sellist liiki ühendusi, mis vastaksid kõigi avalik-õiguslike korporatsioonide tunnustele; 4) liitkorporatsioonid (Verbandskörperschaften). Nende liikmeteks on juriidilised isikud. Eesti õiguskord selliseid avalik-õiguslikke korporatsioone ei tunne. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelevalvet. Selle eesmärgiks 37 on: 1) kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest; 2) kaitsta ühendust ja selle huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest; 3) kaitsta õiguskorda ühenduse juhtorganite õigusvastase tegevuse eest;
sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid. Liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtete asukoha järgi. Reaalkorporatsioonideks on Saksa õiguskorras tööstus- ja kaubanduskoda, jahimeeste seltsid jne. Eesti õiguskorras ei ole käesoleval ajal sellist liiki ühendusi, mis vastaksid kõigi avalik-õiguslike korporatsioonide tunnustele; 4) liitkorporatsioonid (Verbandskörperschaften). Nende liikmeteks on juriidilised isikud. Eesti õiguskord selliseid avalik-õiguslikke korporatsioone ei tunne. Avalik-õiguslike korporatsioonide tegevuse üle teostab riik järelevalvet. Selle eesmärgiks 37 on: 1) kaitsta ühenduse liikmeid ühenduse juhtorganite omavoli eest; 2) kaitsta ühendust ja selle huvisid ühenduse juhtorganite kahjuliku tegevuse eest; 3) kaitsta õiguskorda ühenduse juhtorganite õigusvastase tegevuse eest;
annaabi.ee 
