Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt. 58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidilise fakti esile kutsuvad, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tekelikkuses aset leidva muutuse koostoimes. st juriidilise tagajärje saavutamiseks ei piisa yhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem.
Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt. 8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidilise fakti esile kutsuvad, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tekelikkuses aset leidva muutuse koostoimes. st juriidilise tagajärje saavutamiseks ei piisa yhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem.
Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse neid sündmusteks (toimub sõltumata inimese tahtest) ja tegudeks (toimub inimese tahtel), tegusid liigitatakse omakorda õiguspärasteks ja õigusvastaseks (õigusrikkumine). Õiguslike tagajärgede järgi eristatakse õigusloovaid (töölepingu sõlmimine), õigustmuutvaid (muutmine) ja õigustlõpetavaid (lõpetamine) juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja faktilisi kooseise. Tõendid on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude kohta, millel on tähtsust juriidilise asja lahendamisel. Küsimused lk.96. "Õiguse rakendamine": 1.Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Õiguse realiseerumises realiseeritakse õigusnormid, ehk viiakse ellu õigusnormi ettekirjutised õigussuhte subjektide tegevuse kaudu. Eristatakse 3 liiki õiguse realiseerimist:
Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Inimese sünd, teisele inimesele kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine 8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus? Õiguslike tagajärgede järgi mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigust lõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi koosseise. Juriidilisteks faktideks nim selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemine. Lihtfakt kujutab ühte õigusnormi, hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje Liitfakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja
Õigusvastane tegu – õigusrikkumine, õigusnormidega vastuolus olev käitumine o Saab liigitada õigusharude järgi sõltuvalt sellest, millise õigusharu norme on rikutud (kuriteod, väärteod jne) Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine – selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne) Õiguse rakendamise vajadus tekib: Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväe teenistusse astumine nt) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle
2) juriidiline toiming- toiming, mis kutsub esile juriidilised tagajärjed sõltumata sooritaja tahtest. 3) juriidilise resultaadiga tegu-käitumine, mis on suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele. Õigusvastane tegu on õigusrikkumine,õigusnormidega vastuolus olev käitumine. Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutuvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. 1) Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. 2) Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge. 3) Juriidiline ehk faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme
Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Nii on näiteks töölepingu sõlmimine õigustloov fakt, sama töölepingu muutmine õigustmuutev fakt ja lepingu lõpetamine õigust lõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi e faktilisi koosseise. Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje, nt kiiruseületamine toob kaasa haldusvastutuse just selle rikkumise eest. Enamik õigusrikkumisi on lihtfaktid. Liitfakt on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge, näiteks liikluseeskirja
teod; tegusid võib omakorda liigitada nende suhte järgi kehtiva õigusega: õiguspärased teod – tegu, mis vastab kehtiva õiguse nõuetele, siia kuuluvad; juriidiline akt juriidiline toiming juriidilise resultaadiga tegu õigusvastane teod – õigusrikkumine, saab liigitada õigusharude järgi Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub eristatakse: õigustloovad; õigustmuutvad; õigustlõpetavad Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi ehk faktilisi koosseise. Juriidilistel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseke, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Õiguse rakendamise vajadus tekib: 1 kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita;
Õiguslike tagajärgede järgi, mis juriidiline fakt esile kutsub, eristatakse õigustloovaid, õigustmuutvaid ja õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Nii on näiteks töölepingu sõlmimine õigustloov fakt, sama töölepingu muutmine õigustmuutev fakt ja lepingu lõpetamine õigust lõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe. Juriidilise fakti struktuuri järgi eristatakse lihtfakte, liitfakte ja juriidilisi e faktilisi koosseise. o Lihtfakt on selline juriidiline fakt, mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje, nt kiiruseületamine toob kaasa haldusvastutuse just selle rikkumise eest. Enamik õigusrikkumisi on lihtfaktid. o Liitfakt on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge, näiteks
annaabi.ee 
