2 b = labade laius k = laba liikumisulatus ühe Sele 4.6 Kahepoolne labapump pöörde kestel 41 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Radiaalkolbpump (ekstsentrilise silindriteplokiga) Kolbide pead liiguvad pumba telje pöörlemisel mööda pumba korpuse sisepinda. Ekstsentrilisus e määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht: dk2 × V= × 2e × z 4 Sele 4.7 Ekstsntrilise silindriteplokiga z = silindrite arv radiaalkolbpump Radiaalkolbpump (ekstsentrilise teljega) Ekstsentriline telg tekitab pumba kolbide liikumise. Pumba töömaht: dk2 × V= × 2e × z 4 z = silindrite arv Sele 4.8 Ekstsentrilise teljega
Soojendamine ei tohi olla väsitav, ega ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks Vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes vajad soojenduseks miinimum kümme minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. 4 3. Miks on soojendus tähtis? Tõstab kehatemperatuuri.
Kui on saavutatud piisav selline baasvastupidavus, siis selle pealt saab hakata tegema tugevamaid treeninguid ja kõrgema pulsiga, mis arendavad spetsiaalselt võistluskiirust. Kõige olulisemad on rahuliku pulsiga (orienteeruvalt 140150 lööki minutis) treeningud alguses 45 minutit ning treenituse tõustes ka juba 60 minutit ja edasi. Mis on painduvus ? Painduvus tugiliigutusaparaadi omadus, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste, sidemete ja liigesekapsli venitatavusest. Rääkides üksikutest liigestest, kasutatakse painduvuse asemel liikuvuse mõistet. Heal liigeste liikuvusel on spordis suur tähtsus tagab liigutuste täpse sooritamise ja harmoonia tagab efektiivse kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise; oluline vigastuste ennetamisel;
spetsiaalsed komponendid Klappventiilid - kasutatakse suurtel rõhkudel kuna puudub siibri kinnikiilumise oht (rõhust Klappventiilides kasutatakse töövedeliku põhjustatud siibri kuju muutus) ning voolamise juhtimiseks sobivaid klappe puuduvad lekked. (sele 7.11). Nende omapäraks on see, et - klappide väikese liikumisulatuse tõttu mida suurem on töörõhk seda parem on tekivad ventiilis suured rõhulangused tihendus klappides. - võimsuskadu mittetäieliku jõudude Klappventiilide põhiomadusteks on: tasakaalustamise tõttu pumba teljel - lekete puudumine Klappventiile valmistatakse nii vahetu - võimalikud on pikad seisakuajad kuna kui ka võimendusega juhtimisega. nendes puudub oht siibri kinnijäämiseks
Liigesvedelikuga veresoontega sünoviaalkile, mis eritab viskoosset, täidetud liigeseõõs hõõrumist vähendavat liigesevõiet ehk sünooviat 3. Liigesekihn 4. Kõhr Mõne liigesepinna vahel on kõhreline, elastne liigeseketas Click liigesepindade Liigese liikumisulatuse määravad icon to addkuju, picture liigest toetavad sidemed ja lihased ning lihaste kokkutõmbeks vajaminev ruum Liikuvamatel liigestel on kerakujulised liigesepinnad, keraliiges ehk kolmeteljeline liiges võimaldab kolmesuunalist liikumist Kaheteljelise liigese puhul on liikumine võimalik kahes suunas, ent takistatud kolmandas
Samaaegselt intensiivistub ka hingamine, kehatemperatuuri tõus omakorda parandab närvisüsteemi talitlust. Kehatemperatuuri tõus 38-40 kraadini tagab ka kollageenkiudude elastsuse japlastilisuse suurenemise ning valmistab sellega ette tugiliigutusaparaadi järgnevakslihastööks. Samas tuleb meeles pidada, et liigese kõhre ainevahetuse paraneminekestab kauem kui lihassüsteemi. 2) lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine 3) kordinatsiooni parandamine 4) kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks 5) vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes on vaja soojenduseks 10-15 minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. Soojendus peab olema optimaalse pikkusega , eriti kui spordiga tegelejal on erinevaid vigastusi või ülekoormushaigusi.
Eri raskusastmega liikumine, vajaduse korral liikumist hõlbustavate abivahenditega, kuulub nende haiguste ravi juurde kõigis haigusjärkudes. Liikumise eesmärk on ära hoida liigesekahjustust, ravida põletikku ja taastada liigese talitlust. Uuringud näitavad, et liigesehaigetele on vajalikud liikuvustreening jõutreening vastupanutreening VALU JA KEHALISED HARJUTUSED Pikaajaline valu kuulub peaaegu alati toesehaiguse juurde. Tavaliselt on valu tingitud põletikust, kuid liigeste liikumisulatuse vähenedes teeb valu ka lihaspinge ja liigese väär koormamine. Valu tõttu ei tohi jääda liikumatuks, sest siis tekivad liigese ehituses, ainevahetuses ja liikuvuses muutused, mis mõjuvad sama halvasti kui haigus ise. Liigesekõhre ja liigest ümbritsevaid pehmeid kudesid tuleb korrapäraselt koormata liigese kogu liikuvusulatuses, selleks et liikuvust säilitada. Liikumine vähendab ka valu ja 7
2) kerged põrutused (jooks, hüpped) toruluudele arendab luid mõjudes osteonide tekkele, suurendab luu tihedust 3) süstemaatilise staatilise treeningu korral luu plinkaine pakseneb oluliselt, luuõõs väheneb hüpokineesia – luud õhukesed; liigne rõhk luudele – luude kasvu pidurdus ja ebanormaalsed painded 2. Painduvus ja liikuvus. Painduvus – tugi-liikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse Liikuvus – üksikliigese liikumisulatuse iseloomustamiseks - Liikuvuse tähtsus: 1) Tagab liigutuste täpse sooritamise 2) Tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise 3) Oluline vigastuste ennetamisel 4) Ennetab lihaste düsbalansi teket 5) Aitab kaasa kiirele taastumisele 6) Mõjutab psüühilist seisundit - Liigese liikumisulatus sõltub: 1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline 2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass, seda liikuvam
Liikuvuse halvenemine omakorda põhjustab vale koormuse liigestele ja lihastele. Uuringutega on tõestanud, et lühikeste ja jäikade lihaste puhul kasvab järsult vigastuste oht. Selleks et säiliks hea tervis ning enesetunne, on vaja hoida oma lihased elastsed. Venitamise abil me saame maha võtta lihaspinged, enne kui see jõuab avaldada negatiivset mõju tervisele ja enesetundele. Painduvuse all mõistetakse tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese liigutuste liikumisulatuse. Painduvus sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, organismi seisundist, ööpäevasest rütmist ning sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest. Painduvuse arendamiseks kasutatakse omakorda venitusharjutusi. VENITUSHARJUTUSTE TÄHTSUS • regulaarne venitusharjutuste sooritamine vähendab lihaspinget ja võimaldab organismil lõõgastuda; • tänu verevarustust ning ainevahetust kiirendavale toimele aitavad venitusharjutused viia organismist
Nt õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges 5.TASAKAALUKANGI, JÕUKANGI JA KIIRUKANGI ESINEMINE INIMKEHAS Tasakaalukang ülemine kuklaliiges, ülemine hüppeliiges, puusaliiges, lülidevaheliigesed. Jõukang - päkkseise tõusmise toetuspunktiks on pöialuudepead, lihaste kokkutõmbejõu rakenduspunktiks kannaköber.Kiiruskang õlaliiges, põlveliiges, küünarliiges. 6.SELGITAGE PAINDUVUSE MÕISTE Painduvus on tugiliikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse. Üksikliigest iseloomustades kasutatakse mõistet liikuvus. Liikumisulatus sõltub liigese ehitusest, tüübist, ümbritseva lihasmassi suurusest ja lihaste ning kõõluste, sidemete lihaskapsli venitavusest.(Aktiivne paindumine liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abita, vaid liigutust sooritavate lihaste tegevuse abil.Passiivne paindumine - liigutuse ulatus, mis saavutatakse väliste jõudude abil (nt partner, inerts, oma keharaskus).) 7
Painduvuse halvenemine võib põhjustada funktsionaalseid muutusi, mis viivad lihas-kõõlussüsteemis ja liigeste struktuurides pingete tekkimiseni. Venitamist peetakse üheks olulisemaks vigastusi ennetavaks harjutuseks. Venitamise teel saavutatud parem painduvus aitab ennetada lihase-, kõõluse- ja liigesevigastusi ning parandada kehalisi sooritusi. Painduvus on tugi-liigutusaparaadi morfofunktsionaalne omadus, mis määrab inimeste liigutuste liikumisulatuse ehk amplituudi. Liigeste liikuvus on efektiivse tehnilise täiustamise möödapääsmatuks tingimuseks. Mitteküllaldane liigeste liikuvus ei võimalda täielikult rakendada jõu-, kiirus- ja koordinatsioonivõimeid. Samuti viib lihaste sisese- ja lihaste vahelise koordinatsiooni halvenemisele, töö ökonoomsuse langemisele ja on sageli liigeste ja lihaste vigastuse põhjuseks. Liigeste liikuvuse tähtsus: - tagab liigutuste tapes sooritamise ja harmoonia
5. lihaste ja liigeste tundlikkus; 6. elementaarne liigutusvilumuste hulk; 7. lihaste lõdvestumisvõime. Koordinatsiooni ja painduvuse arendamiseks kasutatakse kõige sagedamini venitusharjutusi. • Venitusharjutused jagunevad dünaamilisteks ja staatilisteks. • Dünaamilised harjutused on hooliigutused, vibutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatud painduvusharjutused. (kasutatakse liigeste liikuvuse ja liigutuste liikumisulatuse arendamiseks). • Staatilised venitusharjutused on strechinguharjutused. (kasutatakse lihaste elastsuse suurendamiseks ja kõõluste ning sidemete venitamiseks). Venitusharjutuste tähtsus: • Vähendada lihaspinget ja võimaldada organismil lõõgastuda. • Arendada koordinatsiooni, võimaldades sooritada liigutusi vabamalt ja lihtsamalt. • Parandab säästvalt liigeste liikuvust ning võimaldab sooritada vajalikke liigutusi
etteantud programmi täitmine (programmjuhtimisega elektriajam); elektriajami optimaalse talitluse valik. Lisaülesanneteks on: elektrimootori ja elektriajami teiste osade kaitse avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest; avariiliste ja ebanormaalsete talitluste tekkimise vältimine inimese eksimuste tulemusena (blokeeringud); automaatjuhtimise kindla toimingute järjekorra tagamine; mehhanismide liikumisulatuse piiramine lõppasendites; tehnoloogilise protsessi kulgemist kajastav signalisatsioon; riketest ja muudest ebanormaalsustest teavitav signalisatsioon. S2. Elektriajamite juhtimispõhimõtted. Elektriajamite käivitamine, elektriline pidurdamine ja reversseerimine on alati seotud vajadusega teostada mitmesuguseid ümberlülitusi nii elektriajami jõu- kui juhtimis- ahelates. Neid ümberlülitusi saab automatiseerida, kasutades mitmesuguseid elektri-
annaabi.ee 
