Poorsetes asfaltbetoonides kasutatakse kivimaterjalidena killustikku, looduslikku liiva, sõelmeid ja vajaduse korral fillerit. Kivimaterjali klass valitakse segulehtede järgi. Sõelmete >2 mm osiste omadused peavad vastama segulehtedel märgitud killustikuklassi vähimatele lubatud väärtustele. 23. Mis on PA (endine kergAB) ja tema kasutusalad? Kergasfaltbetoon sobib katete ehitamiseks tavalise koormusega teedel ja tänavatel liiklussagedusega kuni 1500 autot ööpäevas, samuti õuedel, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, lao- ja tootmisplatsidel ning ajutistel teedel. Pehmet kergasfaltbetoonsegu kasutatakse hooajavälisel auguremondil. Muud kasutusjuhud otsustab tellija. Ühekihiliste kergasfaltbetoonist katete alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Mineraalset sideainet sisaldavad kihid tuleb koheselt kruntida. Ühekihilist
tavalised juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnikaga vibrotihendamine, ehitustranspordi liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm; soodsad täitematerjalid maksimaalse terasuurusega <200 mm ja kihipaksusega >1,5 maksimaalse tera läbimõõtu. Liiklussagedus: - kõrge keskmise ja kõrge liiklussagedusega teed (rohkem kui 500 a/ööp) - madal madala liiklussagedusega teed (vähem kui 500 a/ööp) 40) Tee-elemendid · Plaanikõverik on tee plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassi teljeosa. · Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element · Eelkõverik (siirdekõverik) tavaliselt muutuva kõverusega teeplaani elementkõverusega teeplaani element · Klotoid- kõver, mille kõverusraadius muutub pöördvõrdeliselt kõvera pikkusega
Kiirteedeks peetavaid teid Eestis ei ole. Kogu registreeritudmaanteevõrgu tihedus on 1 313 km 1000 km2 kohta, millest riigimaanteede tihedus 380 km/1000 km2 (ilma suuremate linnadeta). Seda võib lugeda võrreldes teiste riikidega üsnagi kõrgeks näitajaks. Põhimaanteede keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2005.a. 3808 autot ööpäevas, tugimaanteedel 1279. Kuigi põhiteed moodustavad riigimaanteedest kõigest 9,7%, langeb neile 47% autode läbisõidust. Eesti suurima liiklussagedusega teelõik asub Tallinn- Pärnu-Ikla maanteel Tallinna linna piiril, kus liiklussagedus on 27 680 autot ööpäevas. Sellele jääb vaid pisut alla linnapiir Tallinn-Narva maanteel 27 160 autot ööpäevas. Keskmise põhiteede liikluse koosseisust moodustavad 80% sõidu- ja pakiautod, 11% kerge- ja raskeveoautod ja 9% autorongid. Hoolimata suhteliselt kõrgest liiklustihedusest mõnedel
võetud järgmine pindamistööde vaheline periood sõltuvalt liiklussagedusest: liiklussagedus kuni 500 autot/ööppindamiste vaheline periood 8 aastat liiklussagedus 501-2000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 7 aastat liiklussagedus 2001-4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 6 aastat liiklussagedus üle 4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 5 aastat Teedel liiklussagedusega üle 6000 autot/ööp ei ole pindamine sobiv töömeetod, kuna sellise sageduse puhul ei pea pindmine talvisele naastrehvide toimele vastu. Pinnatud kattega teede kogupikkus on 9 196 km ja igal aastal ehitatakse vastavalt programmi ,,Eesti teede tolmuvabaks 2030" võimalustele kruusteedele uusi kergkatteid. Lähtudes pinnatavate katete pikkusest, liiklussagedustest ja pindamise intervallidest ning arvestades pindamistööde mahajäämust (arvutuslikult ca 530 km,
10. Millised on killustikmastiksasfaldi määratavad omadused ? Määravate omaduste hulka kuuluvad terastikuline koostis, minimaalne sideaine sisaldus, minimaalne ja maksimaalne poorsus, minimaalne ja maksimaalne pooride täidetus bituumeniga, veepüsivus, kulumiskindlus, sideaine väljanõrgumine ja deformatsioonikindlus. 11. Milliste teede katete ehitamiseks sobivad mustsegud ? Mustsegud sovibad katete ehitamiseks teedel liiklussagedusega kuni 500 autot öp sõiduraja kohta, õuealadel, kergliiklusteedel ja ajutistel teedel, samuti vanade asfaltkatete auguremondiks ja aluste tegemiseks püsikatetele. Küsimused bituumensideainete kohta. 1. Milliseid bituumensideaineid käsitleb Eesti standard ? Eesti standard käsitleb neid bituumensideaineid, mis sobivad kasutamiseks Eestis, lähtudes teatud omaduste ja katsemeetodite olukorrast. Lisaks Euroopa standarditele
stabiliseerivate materjalide omadusi ning saavutades samaaegselt nõutava sõidu kvaliteedi. Stabiliseerimisel võib muuta stabiliseerimis sügavust vahemikus 150-250mm. Kruusateede parendamist mustkatte nõutele vastavaks võetakse ette : 1. Majanduslik põhjus (suured hoolduskulud, mis on seotud suurenenud liiklussagedusega). 2. Keskkonnaga seotud põhjustel ( kruusakadu aastas on tavaliselt 25-35mm) 3. Strateegiline põhjus (ohutuse tagamine märgades tingimustes ja
- Stabiliseeritava täitematerjali terakoostis antakse seguprojektis. - Tsementstabiliseerimisel tuleb kasutada joogiveeks kõlbulikku vett. 41). -Bituumeniga stabiliseeritakse varem sideainega töötlemata sõmerpinnaseid, täitematerjale ning vanade must- ja asfaltkatete freespuru. -Bituumenstabiliseerimiseks sobiv sideaine on sitke naftabituumen penetratsiooniga 90... 200, mis lisatakse vahustatuna või emulsioonina. Asulavälistel teedel, liiklussagedusega alla 500 auto ööpäevas, võib kasutada põlevkivi vedelbituumenit. 42) Vahustatud olekus bituumenit saab lisada täite ainetele ja seejärel segada ümbritseva keskkonna temperatuuril ja niiskus tingimustel - vaht bit saab kasutada alates kvaliteetsetest killustikest kuni plastse halva kvaliteediga kruusani vaht bit eelised: -sideainet kulub vähem -transpordi kulud väiksemad -vaht bit stabiliseeritud mat säilitab töödeldavuse pika aja jooksul
PAB- · Sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla ning aluste tasanduskihiks. Erandina, mitmekihilise asfaltbetoonkatte etapilisel ehitamisel voib poorse asfaltbetooni kiht jaada 1- 2 · Sideainena kasu sitkeid naftabituumeneid · Kivimaterjalina killustikku, looduslikku liiva, sõelmeid, vajadusel fillerit. KAB- · Sobib tavalise koormusega teedele ja tänavatele liiklussagedusega kuni 1500 a/ööp, õuedel, parklates, jalgratta ja kõnniteedel, ajutistel teedel. Pehmet KAB kasu hooajat valisel auguremondil. · ühekihiliste katete paksus minimaalselt 4 cm. · Alusteks sobivad orgaaniliste või mineraalsete sideainetega töödeldud kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Lähteained: · Kivimaterjalid moodustavad skeleti, tagades segule nihkekindluse ja kulumiskindluse · Killustik 4 -64 mm · Sõelmed 2-4 mm 26) Pindamine
killustik- või kruusalusel. tabel 14: Katte pealiskihi tasasus Uue tee Suurim IRI lubatud väärtus on 1,6 (mm/m). 30 8.2. Ristmiku põhitüübi valik Ristmiku tüübi esmasel valikul tuleb lähtuda joonisest 2. Väikest ringristmiku ei kavandata üleeuroopalise teedevõrgu maanteele ja suure raskeliikluse liiklussagedusega maanteele. Joonis 2: Ristmiku põhitüübi valikud Vastavalt AKÖL= 6000-7000 tuleb valida täielikult kanaliseeritud ristmikud. 31 8.3. Vähimad nähtavuskaugused ristmikul Projektkiirus, Peatumisnähtavus, Ristumisnähtavus kahe Vasakpööraja km/h m raja ületamiseks ja nähtavus vasakpööraja nähtavus paremale ja
* Murru lugejas nõuded uuele kahekihilisele ja taastatud kattele, nimetajas ühekihilisele uuele kattele killustik- või kruusalusel. tabel 17: Katte pealiskihi tasasus Uue tee Suurim IRI lubatud väärtus on 1,6 (mm/m). 8.2. Ristmiku põhitüübi valik Ristmiku tüübi esmasel valikul tuleb lähtuda joonisest 2. Väikest ringristmiku ei kavandata üleeuroopalise teedevõrgu maanteele ja suure raskeliikluse liiklussagedusega maanteele. Joonis 2: Ristmiku põhitüübi valikud Vastavalt AKÖL= 6000-7000 tuleb valida täielikult kanaliseeritud ristmikud. 8.3. Vähimad nähtavuskaugused ristmikul Projektkiirus, Peatumisnähtavus, Ristumisnähtavus kahe Vasakpööraja km/h m raja ületamiseks ja nähtavus vasakpööraja nähtavus paremale ja vasakule, m parempööraja
annaabi.ee 
