Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik
- veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1 Hyperaemia Hyperaemia arterialis so vere hulga suurenemine elundis või koes tavaliselt lühiaegne Põhjused: põhjustatud arteriaalse vere juurdevoolu suurenenud arteriaalne juurdevool suurenemisest, kusjuures venoosne äravool takistatud vere äravool veenide kaudu
20. Millised tegurid mõjutavad regeneratsiooni? Regeneratsiooni mõjutavad vanus, toitumus, elundi verevoolus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastumisvõime, innervatsioon, lisategurite olemasolu organismis (põletik). 21. Mis tagavad normaalse vereringe? Normaalse vereringe tagavad kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund ja vereringe normaalne regulatsioon. 22. Mis on hüpereemia? Hüpereemia e liigveresus on vere hulga suurenemine elundis või koes. 23. Millised on hüpereemia põhjused? Põhjusteks on suurenenud arteriaalne juurdevool või takistatud vere äravool veenide kaudu. 24. Mis ja milline on venoosne hüpereemia? Venoosne hüpereemia puhul on tegemist vere äravoolu takistusega. Venoosne hüpereemia on sageli krooniline protsess. Tavaliselt kutsub esile kudedes haiguslike muutusi. Elund suureneb, on sinakat tooni ja jahe. Võib olla nii üldine kui ka lokaalne.
liiga kiiresti ja palju b. metaplaasia - tekib oopis muu kude. Mõjutavad tegurid: vanus, toitumus, elundi verevarustus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastekkevõime, innervatsioon, põletikukolde olemasolu VERERINGE HÄIRED Veresoontega seonduvad patoloogilised seisundid ja ka lümfiringehäired. Normaalse vereringe tagavad: KNS normaalne seisund Vereringe normaalne neuruohumoraalne regulatsioon 1)HÜPEREEMIA EHK LIIGVERESUS Vere hulga tõus elundis või keha osas. Veresoonte laienemine ja nende valendikus leiduva verehulga suurenemine. Põhjused: suurenenud arteriaalne juurdevool elundisse või takistatud venoosne äravool elundist ● Arteriaalne hüperaneemia- arteriaalne juurdevoolu suurenemine, ära vool on norm. Ei kutsu esile patoloogilisi muutuseid. Elund suureneb, erepunane ja temperatuur tõuseb. ● Venoosne hüperaneemia- venoosne veri kuhjub kudedesse
Põletiku koldes tekib H+-ioonide kontsentratsiooni tõusust atsidoos (pH nihe happelises suunas), tõuseb ioonide poolt tekitatud osmootne rõhk ja vereplasma valkude poolt tekitatud onkootne rõhk. 2. Vereringe häired põletiku koldes. 2.1. Algul tekib lühiajaline veresoonte spasm, millest tingitult kude on kahvatu. 2.2. Spasm asendub arterioolide ja kapillaaride laienemisega. Seetõttu suureneb vere juurdevool põletiku koldesse ja tekib liigveresus ehk arteriaalne hüpereemia. Piirkond punetab, temperatuur on koldes tõusnud. Arteriaalne hüpereemia asendub venoossega. 2.3. Verevoolu aeglustus kuni selle täieliku seiskumiseni põletiku koldes. Seisundit nimetatkse staasiks. Nende muutuste tõttu areneb edasi 6 2.4
osaline regeneratsioon nt armkoe moodustumine haava paranemisel). Metaplaasia ehk koeteisumine patoloogiliste protsesside tagajärjel muutub teatud kude teiseks koeliigiks nt kõhrkude muutub luukoeks. Aneemia e kehvveresus punaliblede arvu vähenemine või punaliblede hemoglobiinisisalduse vähenemine. Väheveresus üldine väheveresus nt verekaotud; paikne väheveresus isheemia, arteriaalse vere juurdevoolu vähenemine või lakkamine. Arteriaalne ehk aktiivne hüpereemia (liigveresus) suurenenud arteriaalse vere juurdevool Venoosne e passiivne hüpereemia vähenenud venoosse vere äravool. Staas elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom verega täitunud õõnsus kudedes. 7
osaline regeneratsioon – nt armkoe moodustumine haava paranemisel). Metaplaasia ehk koeteisumine – patoloogiliste protsesside tagajärjel muutub teatud kude teiseks koeliigiks nt kõhrkude muutub luukoeks. Aneemia e kehvveresus – punaliblede arvu vähenemine või punaliblede hemoglobiinisisalduse vähenemine. Väheveresus – üldine väheveresus nt verekaotud; paikne väheveresus – isheemia, arteriaalse vere juurdevoolu vähenemine või lakkamine. Arteriaalne ehk aktiivne hüpereemia (liigveresus) – suurenenud arteriaalse vere juurdevool Venoosne e passiivne hüpereemia – vähenenud venoosse vere äravool. Staas – elundites või koes täielikult verevoolu peatumine Tromboos – vere hüübimine elusorganismi veresoontes Emboolia – veresoon ummistub mingi ainega, mida veres normaalselt ei leidu nt rasvatilgad. Verevalumid e hemorraagiad – veri väljub veresoontest kudedesse. Hematoom – verega täitunud õõnsus kudedes. 8. Veiste füsioloogilised näitajad
allergia (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime). Organismi suurenenud tundlikkus mitmesugustele ainetele (allergeenidele), mis on seotud organismi reaktiivsuse muutumisega. Allergia tekib parasiidi sensibiliseeriva toime tõttu peremehesse. Allergia vormideks on anafülaksia, kiire allergiline reaktsioon ja aeglane allergiline reaktsioon. A1lergia tekib parasitooside puhul sagedasti. Selle sagedamateks kliinilisteks väljendusteks on kudede liigveresus ja turse, nahalööve, palavik, hingeldus, oksendus, külmavärinad, vererõhu langus, vahel sokiseisund. Vahel tekivad allergilised granuloomid. allergilised granuloomid (allergia; ld. granulum -- terake). Parasiitide ja nende vastsete ümber tekivad sooleseinas, maksas, kopsudes jt. elundites aeglase allergilise reaktsiooni tulemusena sidekoelised parasitaarsõlmed. allergiseeriv toime (allergia). Üks parasiitide patogeensetest toimetest peremehesse. Vt.ka allergia. amensalism (kr
5. immunoloogilised tegurid, veregruppide sobimatus 6. ainevahetusehäired 7. kromosomaalne geneetiline kahjustus 8. geenimutatsioon embrüogeneesi perioodil 9. pärilik eelsoodumus 10. ema vanus üle 35a Kuidas jaotatakse kaasasündinud südamerikkeid lastel? Tsüanoosiga südamerikked 1. Tsüanoos, millega kaasneb kopsude liigveresus 2. Tsüanoos, millega kaasneb kopsuvereringe hüpovoleemia Tsüanoosita südamerikked: 1. Šundiga südamerikked (kodade vaheseina defekt, vatsakeste vaheseina defekt, avatud atrioventrikulaarne kanal, avatud arterioosjuha) 2. Stenoseerivad südamerikked, normaalne või vähenenud kopsuvereringe täituvus (aordiklapistenoos, aordikoarktatsioon)
CO2 suurenemist ja seega aju hüpereemia ning ajuturse tekkimist. Hüperventilatsioon (nt kopsude mehaanilise ventilatsiooni korral) põhjustab seevastu aju veresoonte kokkutõmbumise ning 485 ajuisheemia. Peatraumast põhjustatud primaarseid vigastusi ei saa olematuks teha, sekundaarseid vigastusi saab siiski võimalikult varajase normaalse hingamise ja normaalse vereringe taastamisega vältida. Hüpereemia – liigveresus. Ajuisheemia – aju verevähesus. Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja uuring Patsiendi seisundi hindamise eesmärk aju-koljutrauma korral on kindlaks teha, kas teadvushäire põhjuseks on üldse ajuvigastus, hinnata vigastuse raskusastet (oht elule?) ja eriti selle kulgemise tendentsi (halvenemise, paranemise suunas?). Vahetu ohu korral elule on elupäästvad meetmed prioriteetsemad täpse traumamehhanismi väljaselgitamise ja kiire dokumenteerimise ees. Pilt 34.3
annaabi.ee 
