3) Emavälised tingimused Seaduspärasused arengus : 1. Tsefalokaudaalne trend- peast allapoolne areng. Enne areneb pea ( aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend- keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused end liigutada. Enne oskab laps ennast keerta, kui puru sõrmede vahele võtta. 3. Üldiselt spetsiifilisemaks-liigutused muutvad järjest enam, kognitiivsed 4. Diferentseerumine/ eristumine liigutused ( motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ühtselt funktsioneeriv tervik laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi koordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused oma vahel integreeritud. Seemnerakk Esimesena kirjeldas seemnerakku Antony von Leeuwenhoek. Ennem tema avastust ei teatud, kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et
nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Motoorsete oskuste hilinemine ning aeglane progress ühest arenguastmest teise. Tunduvalt väiksem liigutuslik repertuaar võrreldes tavalise lapsega. Motoorsete oskuste ilmnemine, mis või olla vastuolus normaalarengu põhimõtetega. Ebanormaalsed liigutusmustrid ja põhiliikumise komponentide kombinatsioonid. Ebanormaalne refleksiaktiivsus, mida ei esine ühelgi normarengu etapil. Väljendub liigutuste sooritamisel ebaefektiivne jõupingutus ja kontrollimatu lihaspinge enamkahjustatud kehaosas - assotsiatiivne reaktsioon. Kompensatoorne lihastalitlus kahjustusest vähem haaratud kehaosades. Mäluprobleemid, raskused tegevuste plaanimise ja organiseerimisega, vähenenud teadlikkus iseendast ja
üksi 10 lihast eri kehaosade lihased Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega *koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkusega kehaosade kaupa: motoorne homunkulus mille proportsioonid on siiski erinevad. Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks „motoorne meloodia“ – liigutusmuster
erinevate kehaosade lihased. Motoorika juhteteed: motoorika juhtimine: Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor à seljaaju à lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 2. Ajukoor à koorealused tuumad à seljaaju à lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid "lammutades" (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) Motoorika kontroll on keerulisem: * üldine kavatsus, plaan tegevuseks à à ,,motoorne meloodia" liigutusmuster à à liigutus à à üksikute lihaste kokkutõmme Veelgi hullem: sama eesmärgi saavutamiseks võib kasutada erinevaid liigutusmustreid ja sama
96 Motoorika juhtimine toimub kahte teed pidi: 1. Ajukoor seljaaju lihas * erinevad motoorse kontrolli koorepiirkonnad saadavad väljundi erinevatesse ajutüve ja seljaaju segmentidesse * perifeerseid kehaosi kontrollib aju vastaspoolkera; kehatüve kontrollivad mõlemad ajupoolkerad 97 2. Ajukoor koorealused tuumad seljaaju lihased * koorealuse süsteemi kaasamisega koordineeritakse kaasasündinud liigutusmustrid õpitud liigutusmustritega * koorealust mõjutades saavutatakse ka kontroll kaasasündinud liigutuste üle neid alla surudes ja mustreid “lammutades” (katsuge liigutada 1 lihast korraga!) 98 Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkusega kehaosade kaupa: motoorne homunkulus mille proportsioonid on siiski erinevad 99 Motoorika kontroll on keerulisem:
Enne areneb pea (aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend - keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused ennast liigutada. Enne oskab laps ennast keerata, kui puru sõrme vahele võtta. 3. Üldiselt spetsiifilisemaks - alguses on üldisemad liigutused (ka areng üldine- tekivad suuremad elundkonnad) ja siis muutub see järjest spetsiifilisemaks. 4. Diferentseerumine / eristumine - Liigutused (motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ ühtselt funktsioneeriv tervik - laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi kordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused omavahel integreeritud. KIINDUMUS 1960ndatel Mary Ainsworth (1913 - 1999). Tegi katseid. Iga episood on 1 minut, valimis on 1-aastased lapsed. Osalejad on ema, laps ja täiskasvanud võõras.
Enne areneb pea (aju) ja hiljem keha. 2. Proksimodistaalne trend- keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused ennast liigutada. Enne oskab laps ennast keerata, kui puru sõrme vahele võtta. 3. Üldiselt spetsiifilisemaks- alguses on üldisemad liigutused (ka areng üldine- tekivad suuremad elundkonnad) ja siis muutub see järjest spetsiifilisemaks. 4. Diferentseerumine / eristumine- Liigutused (motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad. 5. Integreerumine/ ühtselt funktsioneeriv tervik- laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi kordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused omavahel integreeritud. Osad jälgivad bioloogilist poolt, teine pool räägib rohkem motoorikast, kuidas see pool peaks välja nägema. Seemnerakud- Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek (1632-1723) oli esimene inimene, kes omavalmistatud mikroskoopi
• parandab sportlikku sooritusvõimet; • intensiivistab vereringlust ja seega ka laktaadi eemaldamist ning alandab kreatiini kinaasi taset. 6. Milliste skeletilihaseprobleemide korral peaks sportlane pidama nõu füsioterapeudiga? • valulikkus ükskõik millises skeletilihaste piirkonnas; • varasem vigastus, millega füsioterapeudi poole pole pöördutud; • trauma- ja ülekoormussündroomijärgne taastumine; • märgatav kehapoolte asümmeetria; • häirunud liigutusmustrid erialasel sooritusel 7. Mida hinnatakse sportlasel füsioterapeutilise hindamise käigus? (Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla?
Jäljendamisoskus. Meltzoff & Moore (1977): Imikud immiteerivad keele näitamist, suu avamist, ja huulte prunditamist jne. Hiljemas eas on tahtlik immiteerimine. Vinter (1986) 25 näitas, et vastsündinud suudavad imiteerida ka sõrmeliigutusi. Oluline on nähtav liikumine ehk tajutava nähtuse dünaamika. Oluline, et vastsündinud näeksid kogu liikumise protsessi. Lapse jäljendamine soodustab arengut sotsiaalset, kõne jne. Liigutusmustrid õpitakse üsna ruttu selgeks. Alati ei oota tita ära, et keegi teine midagi teeks, et ta saaks seda jäljendada, vaid võib alustada ka ise mingit nägu/tegevust, et astuda suhtlusesse on oluline aspekt sotsiaalsest arengust. Nad frustreeruvad sellest, kui suhtlusolukorra elluviimine ei õnnestu. Tahtlik immiteerimine kujuneb lapsel aeglaselt nt aidaa lehvitamine. Sümboliline tegevus (imiteerimine) saab märgiliseks mõne muu asja tähenduses nt tikutopsi sahtli
annaabi.ee 
