Laviin moonutab elektrivälja ja on kiirguse allikaks. Laviini peas on tugev elektriväli ergastamine ionisatsioon kiirgus; kaelal on väike elektriväli; rekombineerumine kiirgus 13. Trafode isolatsioon Trafoisolatsiooni kõige ohtlikumad kohad on mähise nurgad. Keskpingetel kasutatakse tihti nurgaseibe (ümber südamiku). Kõrgematel pingetel mähis nii, et nurka ei tekiks. Kasutatakse mahtuvusrõngast: Pinge jaotuse ühtlustamiseks, esimeste keerdude vahel liigpingete puhul, kuid aitab kaasa ka nurgaprobleemile ühtlustab elektrivälja. 14. Erinevused atmosfääri ja sise liigpingete vahel Atmosfääri liigpinge: suurem amplituud, lühem kestvus, unipolaarne impulses Siseliigpinge: väiksem amplituud, pikkem kestvus, võnkuv impulss 15. Vedelu läbilöök Vedelikul on umbes 10kond teooriat läbilöögist, põhjus on selles, et vedeliku läbilöök sõltub puhtusest, lisanditest
KÕRGEPINGETEHNIKA AEK 3011 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Isolatsiooni elektrilist tugevust mõjutavad parameetrid Isolatsiooni elektriline tugevus sõltub: - materjalist - keskkonnast - pinge mõjumise ajast - jahutustingimustest - radiatsioonist - ja muudest teguritest 2. Liigpingete tekkepõhjused · atmosfäärilised liigpinged Uatm t < 50...100 s I < 200...400 kA U on statistiline suurus Joonis 1.3 Liini liigpingete esinemise tõenäosus pinge suuruse järgi Atmosfääriliste liigpingete piiramine: · piksekaitsetrossid liinidel · piksekaitsesüsteemid · liigpingepiirikud · kommutatsiooni- e siseliigpinged Usis < (3...3,5) Un isolatsiooni varu on piisav kuni 220 kV-ni üle 220 kV oluline on siseliigpingete piiramine 3. Isolatsioonile mõjuvate pingete ja liigpingete klassid ja kujud IEC 60071 järgi Joonis 1.4 Madalsageduslikud liigpinged Joonis 1.5 Transientliigpinged 4. Välisisolatsioon ja tema üldiseloomustus, lahenduste liigid
maandussüsteemiga ning kaitsejuhiga. Seda võtet nimetatakse potentsiaaliühtlustuseks ja see kuulub tähtsamate elektriohutust tagavate lisakaitseviiside hulka. 20. Suurtes ehitistes, kus peapotentsiaaliühtlustuse abil on raske haarata kõiki pingealteid ja kõrvalisi juhtivaid osi, kasutatakse veel lisapotentsiaaliühtlustust. 21. IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem. IT juhistik on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kasutada ka neutraali või (kui neutraal ei ole kättesaadav) ühe faasijuhi maandamist üle suure takisti. IT-süsteem soovitatakse kujundada kolmejuhilisena, kuid see võib olla ka neljajuhiline (neutraaljuhiga). 22. Eestis on IT-juhistik kasutusel mõnes vanemas madalpingevõrgus neutraaljuhita (3 x 220 V) ja maast isoleerituna. 23. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi,
8. Kõik vastused on õiged 19 Õlilülitis kustub kaar: 1. Õlis 2. Liivas 3. Tahkes aines 4. Tekkinud gaasis 20 Sulavkaitse on ettenähtud: 1. Koormusvoolude katkestamiseks 2. Lubamatute kõrgete pingete katketamiseks 3. Lühisvoolude katkestamiseks 4. Lubamatult madalate pingete katkestamiseks 21 Voolu piiravaid reaktoreid kasutatakse: 1. Trafode ülekoormusvoolude vähendamiseks; 2. Elektriliinide liigpingete vähendamiseks 3. Elektriseadmete ülekoormusvoolude vähendamiseks 4. Lühisvoolude vähendamiseks 5. Elektriseadmete kaitseks. 22.Millises järjekorras toimuvad lülimised elektrimootori käivitamisel (märkida lülitite lülimise järjekord) 23. Milline seade on alljärgneval joonisel 1. Võimsuslüliti 2. Lahklüliti 3. Maandusnoad 4. Koormuslüliti 24. Millise isolaatoriga on tegemist: 1. Tugiisolaator 2. Rippisolaator 3
19. CBEMA ja ITI kõverad ning nende eesmärk CBEMA-computer and business equipment manufacturers association. Graafik mis hindab kuidas arvvutid taluvad toitepinge muutuste ulatust/kestust. Tänapäeval asendatud ITI-information technology industry council kõveratega. CBEMA on pidev, ITI tükati pidev. ITI hindab ka väga lühikesi ülepinge kestvuseid. 20. Pingehälvete ja väreluse tagajärjed 21. Pingelohkude tagajärjed 22. Toitekatkestuste tagajärjed 23. Liigpingete tagajärjed 24. Pinge asümmeetria tagajärjed 25. Harmoonikute tagajärjed Mõjutavad eriti kondensaatorpatareisid, mootoreid, trafosid, aga ka VL-sid (soovimatu väljalülimine), kaableid (täiendavad kaod), arvutite talitlust ning jõuelektroonika lainekujust tingitud probleeme. 26. Elektri kvaliteedi mõõturid Teisaldatavad, analüsaatorid, integreeritud mõõturid. Mõõdetud tulemused töödeldakse programmiga mis esitab kvaliteediraporti
diagonaalselt hõõrudes on võimalik anda fassaadile erinevaid mustreid. Fassaadi vä värvuse valikul tuleb arvestada, et tumedaid toone (st. selliseid, millelt valguse tagasipeegeldumine on alla 30%) ei ole soovitatav kasutada. Fassaadi mitmetoonilisel kujundamisel tuleb vä vältida liiga jä järske toonide üleminekuid, mis võib põhjustada pä päikesepaistega liigpingete teket toonide vaheldusjoonel. 7 Krohvitud fassaadisoojustus Silikoonkrohvidel on veeauru läbilaskvus ligilähedane mineraalsetele krohvidele. Krohvi ringikujuliselt, horisontaalselt, vertikaalselt ja diagonaalselt hõõrudes on võimalik anda fassaadile erinevaid mustreid. Fassaadi värvuse valikul tuleb arvestada, et tumedaid toone (st
roheline ja ühildatud kaitse-neutraaljuht PEN- kollaka-roheline helesinise värvusega. Tähtis on teada, et paigaldiste pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi kaudu ning see tähistatakse kaitsemaandussümboliga ning pingealtide ja kõrvaliste juhtivate osade vahel, tuleb ka need ühendada kohapealse maandussüsteemiga ja kaitsejuhiga, et välistada ohtlike pingete teket. IT-juhistik IT-juhistik on vanim juhistikusüsteem, mis on enamasti täielikult maast isoleeritud, kuid liigpingete ja pingevõnkumiste vähendamiseks võidakse kastada ka neutraali. Tavaliselt soovitatakse kujundada see süsteem kolmejuhtmelisena, kuid võib ka olla neljajuhtmeline, kus neljas juhe on neutraal. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. Kindlaim ja levinuim on viimane variant. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN- juhistike ees seisneb
______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 12 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist Elektrijaamade ja alajaamade primaar- e jõuahelate kommutatsiooniaparaadid, mõõtetrafod, liigpingete piiramisseadmed, kõrgsagedusside vahendid ja kogumislatid koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi.
Need muudavad väga vähe oma takistust temperatuurivahemikus 0 kuni 75 C, säilitades takistuse umbes 100 oomi. Positiivse takistuse temperatuuriteguriga termistoride kasutusvaldkonnaks on liigvoolude eest kaitsmine. Lubatud voolust väiksemate väärtuste puhul on termistori kuumenemine tühine ja takistus väike. Varistorid: Takistid, mille takistus väheneb pinge kasvades. Varistore kasutatakse vooluahelate kaitsmiseks liigpingete eest, mis tekivad näiteks induktiivse koormuse lülitamisel. Neid rakendatakse voolu ja pinge stabilisaatorites, automaatreguleerimisseadmetes. Varistore valmistatakse isegi kilovatiste võimsustega. Fototakistid: Fototakisti on pooljuhtseadis, mille takistus väheneb valguse toimel. Fototakistite takistus väheneb valgusvoo mõjul, mistõttu saab nende abil muundada valgussignaale elektrisignaalideks.Fototakisti ühendatakse toiteallika ahelasse ükskõik kumba pidi
takistuse umbes 100 oomi. Alates temperatuurist 80 °C kasvab posistori takistus kiiresti umbes 10 kilo-oomini 120 °C juures. Positiivse takistuse temperatuuriteguriga termistoride kasutusvaldkonnaks on liigvoolude eest kaitsmine. Lubatud voolust väiksemate väärtuste puhul on termistori kuumenemine tühine ja takistus väike. c) Varistorid - on takistid, mille takistus väheneb pinge kasvades. Varistore kasutatakse vooluahelate kaitsmiseks liigpingete eest, mis tekivad näiteks induktiivse koormuse lülitamisel. Neid rakendatakse voolu ja pinge stabilisaatorites, automaatreguleerimisseadmetes. Varistore valmistatakse isegi kilovatiste võimsustega. d) Fototakisti on pooljuhtseadis, mille takistus väheneb valguse toimel. Fototakistite takistus väheneb valgusvoo mõjul, mistõttu saab nende abil muundada valgussignaale elektrisignaalideks. Fototakisti ühendatakse toiteallika ahelasse ükskõik kumba pidi.
Eelised: - Ühefaasilise maaühenduse korral kaarleegi tekkimise võimalus on välistatud, järelikult ei ole ka liigpingete tekkimise ohtu. Puudused: -Küllalt suur ühefaasiline maaühendusvool; -Tarbijate elektrivalgustuse katkestus. 25. Lühisprotsessi iseloomustus:
võib tekkida? · Rike on võrgu talitlust häiriv tegur, mis muudab oluliselt võrgu talitlusparameetreid või talitlustingimusi (nt lühis, ahela katkemine, elemendi rike, defekt või väärtoimimine, inimlik eksitus vms). 43. Millest on põhjustatud atmosfäärilised liigpinged ning kuidas energeetikaobjekte nende eest kaitstakse ? · Tekivad enamast välgu tagajärjel · Liigpingete piiramine: · Piksekaitsetrossid liinidel · Piksekaitsevardad · Välgupüüdursüsteemid · Liigpingepiirikud - seadmed, mis kaitsevad elektriseadmeid liigpingeimpulsside eest. 44. Millest on põhjustatud siseliigpinged ning kuidas energeetikaobjekte nende eest kaitstakse? · Kommutatsiooniliigpinged tekivad tavakäidus sooritatavate lülituste või ka häiringute toimel. · Liini ja trafode sisselülitamine
toime täiskasvanud inimesele AC-1 voolu mõju pole tuntav; AC-2 voolu füsioloogiline toime pole enamasti ohtlik; AC-3 voolu toime pole tavaliselt ohtlik; AC-4 voolu toime on eluohtlik sirge a inimese tundlikkuse lävi; kõver b voolu ohtlikkuslävi; kõver c eluohtlikkuslävi. Rikkevoolukaitse põhimõtteskeem Pingepiirikud Madalpinge liigpingepiirikud on ette nähtud hoonesiseste madalpinge elektripaigaldiste ja elektritarvitite kaitsmiseks liigpingete eest. Impulssliigpinged võivad tekkida äikese, elektriseadmete kommutatsiooni või elektrostaatilise lahenduse tulemusena ja nad võivad kahjustada nii inimest kui ka elektriseadmeid ja tarviteid. Transientliigpinge tekkepõhjused pikse- ehk välguliigpinge, mis tekib pikselöögist hoonesse, kus paigaldis asub; lähedal toimuva välgulahenduse elektrostaatilise ja elektromagnetilise induktsiooni mõjul; lülitusliigpinge, mis tekib induktiivahela väljalülitamisel;
Täpseks sünkronismi ajamiseks kasutakse sünkronoskoopi (tuleb täita tingimused). Tavaliselt generaatoris ei indutseerita elektromotoorjõudu absoluutselt sama sagedusega kui on võrgus. Erinevate sageduste puhul, kord lambid süttivad, kord kustuvad. Kui ei erine potensiaalide vahel erinevust. Isesünkroniseerimise puhul ergutamata generaatori mootor pannakse primaarmootoriga töötama kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitakse generaator võrku. Liigpingete vältimiseks rootori vältimiseks rootori ahelas ühendatakse rootori mähis mõne takistiga. Sellese väikese generaatori ja võrgusageduse erinevuse puhul toimub automaatne generaatori sünkronismi tõmbamine. 6.paraleeltalituseks lülitatud generaatori koormamine generaatori lülitamiseks paraleeltalituseks on nõue, et generaatori elektromotoorjõud oleks võrdne Eg=Uv ja vektotid oleks vastassuunalised.seega võrkulülitamise hetkel võrgupinge ja generaatori
reservilülitamise võimalused piirkonnas. Väljuvatel fiidritel kasutatakse lahklüliti, maanduslüliti ja võimsuslüliti kombinatsiooni, mille korral fiidri maandus toimub läbi võimsuslüliti. Trafo V1T on mõeldud esimese ja V2T teise latisektsiooni ühendamiseks kaarekustutuspooliga. Tegemist on vahetrafodega, mille mähiste neutraalidest on võetud ühendused kaarekustutuspooli tarvis. Nii trafode kui erinevate latisektsioonide kaitseks liigpingete vastu on üles seatud liigpingepiirikud. Vaadeldud skeem on iseloomulik suurtele koormuskeskustele, millele viitab kolmemähiseliste trafode kasutamine ja nelja tarbijafiidritega sektsiooni olemasolu. Väikese koormusega piirkondades on levinud lihtsa ehitusega toitealajaamad, kus on kaks kahemähiselist trafot, mis toidavad kahte teineteisest lahus töötavat 6…20 kV latisektsiooni. Vajadusel ühendab latisüsteeme reservilülitusautomaat
R VD4 VD5 VD6 VT4 VT5 VT6 Joonis 1.23 mis samuti vähendab liigpingeimpulsse ja rikkevoolu. Mõnikord sillatakse drossel vabavooludioodiga VD7, et vähendada tagasimõju avatud lülitite puhul. Suure mahtuvusega elektrolüütkondensaator C kaitseb alalisvoolulüli liigpingete eest. Kondensaator "tugevdab" alalisvoolulüli pinget, moodustades kiirelt muutuva vooluga haru. Mõningates lülitustes on alalisvoolulüli sillatud täiendava RC ahelaga, mis takistab kõrgemate harmooniliste pääsu pingesse. Kui muundur sisse lülitada, siis kondensaator laadub vähendades sellega käivitusvoolu. Kondensaator võimaldab alalisvoolul, konstantse koormuspinge puhul, vaheldi kommutatsiooni kestel ajutiselt kasvada või kahaneda. Vaheldi lülitid VT1..
R
pöördvõrdeline takistusega
Ohmi seadus graafiliselt I-U teljestikus R2
ümberjaotumine ning soojusena hajumine aktiivkomponentides. Neid nähtusi tuntakse kommutatsiooni siirdeprotsessidena (joonis 4.14). Need protsessid võivad olla nii võnkelise (1) kui ka aperioodilise (2) iseloomuga sõltuvalt ahela RLC parameetritest. Niisuguste siirdeprotsesside tulemusena moondub nelinurkimpulsside kuju ning tekivad muundurites kommutatsioonikaod. Kuna võnkeliste protsesside puhul võib pinge kahekordistuda, tekib pooljuhtmuundurites kommutatsioonist põhjustatud liigpingete oht. Seepärast on jõupooljuhtlülitid varustatud mitmesuguste (liigpinge)kaitseahelatega (snubber circuit), mille ülesandeks on kommutatsioonienergia summutamine või ümberjaotamine ahela teistele komponentidele. 1 2 t Joonis 4.14. Kommutatsiooni siirdeprotsessid
4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 34 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist Elektrijaamade ja alajaamade primaar- e jõuahelate kommutatsiooniaparaadid, mõõtetrafod, liigpingete piiramisseadmed, kõrgsagedusside vahendid ja kogumislatid koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi.
annaabi.ee 
