12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? - võivad levitada haigusi - söövad kodused liigid välja
sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga rohkem taimeliike kui happelisel mullal, kuid troopikas on asi vastupidi: happelised mullad on liigirikkad ja lubjarikkad liigivaesemad. Põhjus, miks liigirikkuse ja mulla happelisuse seos troopikas teistmoodi on, seisneb selles, et troopikas on enamasti happelised mullad, kuna kõrge temperatuur ja rohked sademed on karbonaadid mullast välja leostanud. Suurematel laiuskraadidel on jääajad korduvalt mulda seganud, uued mullakihid on paljastunud ja seetõttu on mullad ka keskmiselt aluselisemad. Liigid on tekkinud ja kohastunud nende tingimustega, mis antud laiuskraadil või piirkonnas valdavad. Seega erinevus,
Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid, kriteeriumid. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1
eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid, kriteeriumid. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid
· Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Euroopa lehtmetsad nooremad ja liigivaesemad kui Põhja-Ameerika või Ida-Aasia omad, sest Euroopas tekkisid need alles pärast viimast jääaega ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad ja pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade
nagu näiteks sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. [12] Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga rohkem taimeliike kui happelisel mullal, kuid troopikas on asi vastupidi: happelised mullad on liigirikkad ja lubjarikkad liigivaesemad. Põhjus, miks liigirikkuse ja mulla happelisuse seos troopikas teistmoodi on, seisneb selles, et troopikas on enamasti happelised mullad, kuna kõrge temperatuur ja rohked sademed on karbonaadid mullast välja leostanud. Suurematel laiuskraadidel on jääajad korduvalt mulda seganud, uued mullakihid on paljastunud ja seetõttu on mullad ka keskmiselt aluselisemad. Liigid on tekkinud ja kohastunud nende tingimustega, mis antud laiuskraadil või piirkonnas valdavad
strateegia koostamise Eesti Mullaseadus? 35. Taimede bioloogiline mitmekesisus Eestis. Eesti territooriumi läbib oluline biogeograafiline piir, mis jaotab ala kaheks allüksuseks: Lääne-Eesti (iseloomulik alvarid, lubjarikad sood, liigirikkad puisniidud, laialehised metsad, arvukad lubjalembesed liigid taimekooslustes) ja Ida-Eesti (iseloomulik happeliste muldadega devoni liivakivi aluspõhi, liigivaesemad taimekooslused, männimetsad). Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki Mitmekesisuse mõistete rakendamisel taimekooslustele tehakse vahe alfa ja beeta mitmekesisusel. Esimene on
Isereguleeruv arenev tervik. Biosfäär - kõik ökosüsteemid koos Noosfäär - biosfääri arengu kõrgeim aste, kus inimtegevus muutub arengut määravaks teguriks. (V.Vernadski) Noosfäär (noos- mõistus, hing) mõistuse sfäär, süsteem kuhu kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus (E. Le Roy) Eesti ökosüsteemid: 48% mets, 23% sood. Taimekoosluste osast on kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Ökosüsteemi kolm komponenti : Kooslus Aineringe - suletud ringlus o Suur geoloogiline aineringe - maapinnal murenenud kivimid maakoorde jne.. o Väike GA - keemiliste elementide liikumine o Aineringete tasakaalu võib rikkuda keskkonnatingimuste muutuste kaudu ja antropogeense mõjutuse tagajärjel. o Süsinikuringe, lämmastikuringe, Energiavoog Ökoloogiline tasakaal - koosluse võime muutuse vastu seista
· Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes. · Erandeid vähe (troopika poole minnes väheneb nende liikide mitmekesisus: pingviinid, hülged, männid, ektomükoriisaseened) · Kehtiv ka fossiilsete liikide kohta o Taimedel vähemalt 110 milj. a. t.
annaabi.ee 
