Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on tegemist allopatrilise liigitekkega ja see on kõige sagedamini esinev liigitekke põhjus Lisaks allopatrilisele liigitekkele on veel peripatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke Liigitekked Allopatriline liigiteke - populatsioonide geograafiline isoleeritus viib uute liikide tekkeni Peripatriline liigiteke uueks liigiks arenemine saab alguse väikese arvu isendite rändest Parapatriline liigiteke uued liigid kujunevad üksteisega külgnevatest populatsioonidest, mis pole isoleeritud Sümpatriline liigiteke liigiteke geograafilise isolatsioonita liikide vahel
3. sooline valik: mõiste tähendus ja võimalikud põhjused Suguline valik on Charles Darwini poolt kasutusele võetud mõiste sugulisel paljunemisel toimuva assortatiivsuse ja suhtelisuse rõhutamiseks. Kui loodusliku valiku puhul on valiku objektiks indiviidid oma absoluutsete omaduste alusel, siis sugulise valiku puhul ei ole määravaks ühegi tunnuse absoluutne väärtus, vaid selle suhe teise indiviidi (partneri) vastava omadusega. Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike. Soolisus aintab rekombinatsiooni teel kahjulikest mutatsioonidest lahti saada. Isaste võitlus- otsene võitlus või sperdimde asendusstrateegiad Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega. 4
Liik- organismide populatsioon, mille liikmed looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi ning ei paardu organismidega teistest populatsioonidest. Kuid tihti on raske täpselt liiki määrata, näiteks suguta paljunemise puhul. Kasutatakse ka fülogeneetilist liigikontsepsiooni. LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline geogr. isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees -mingi kamp evolutsioneerub järjest, nii et igaüks oma eelneva ja järgnevaga seguneb, kuni ühed omavahel enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas)
See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. NEODARWINISM - moderne süntees neodarvinism põhiolemuseks on seisukoht, et: populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel; populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; eristumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolat-sioon); nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite (seltsid, klassid, hõimkonnad) olemust. Evolutsiooni tõendid FOSSIILIDEL PÕHINEVAD TÕENDID Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida
3) sümpatriline – olemasoleva liigi populatsiooni sisene [sym – with] a. reproduktiivne isolatsioon tänu nt ajalisele barjäärile. või nt host shift –taimpatogeensete putukate peremeesliigi vahetumine anagenees – evolutsioon otseliini pidi, ühe liigi asendumine teisega; kladogenees – mitme liigi põlvnemine ühest liigist, biodiversiteedi suurenemine liigitekkele võib viia veel nt hübridiseerumine, kromosoomide arvu muutus, etc. vikariantne sündmus – liigiteke tänu kontinentide triivile. liigitekke toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. lahknemiseks võivad tuleneda nii looduslikust valikust kui geneerilisest triivist. liigi säilumiseks tavaliselt geograafiline isolatsioon. kuid võib toimuda ka samas areaalis, kui on mingi uus nišš mida täita. isoleerivad mehhanismid:
Kuna tugevamad isendid annavad ka tõenäoliselt suurema hulga ja tugevamaid järglaseid, siis on see ju positiivne areng. Tulemuseks ei ole mitte ebaeduka konkurendi surm, vaid tema järglaste vähene arv või nende puudumine. Võitluseks on vaja olla osav, tugev, omada loodulikke kaitsevahendeid (lõvilakk, haugi lõug), taevalikku häält ja lauluoskust või olla kohati ka ilus (lindude värvid ja sabad). Suguline valik on alus liigitekkele ja liikide püsivusele. Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike. Kõike seda saame me siinkohal võrrelda ju ka inimeste endi seas, kus valik toimub vahel ratsionaalsete ja vahel emotsionaalsete argumentide najal, kuid mehed arvavad ikka, et nemad on need kes valivad aga kas ikka on nii?!? 5
arenes aja jooksul erisuguseid liike. Harjutamine või mitteharjutamine; organismide sisemine soov täiustuda Charles Darwin Olemasolevad liigid Liikide muutmise Leidis liigitekkele põlvnevad varem põhjus looduslik lihtsa ja arusaadava elanud liikidest valik; pärilikud mehhanismi nende muutumise muutused loodusliku valiku; läbi evolutsiooni hakati tunnistama kui üldist
Saab alguse väike isendite grupi eemaldumisel lähte liigist. See grupp satub geograafilisse isolatsiooni. Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Kord juba lahknenud populatsioonide vaheline kaugus üha kasvab ja viib seega liigitekkele. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Nt Euraasias ja P-Am elavad põhjapõdrad Geograafiline isolatsioon: Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel (mandrite triiv). Nt kukkur- ja tavaline hunt Bioloogiline isolatsioon: Ökoloogiline isolatsioon erinevad sigimisperioodid või paigad. Nt valge-toonekurg ja must-toonekurg ei
c) Loodusvarade kasutamine • Merevee destilleerimine, et seda kasutada joogiveena d) Happevihmad • Tuleb vältida atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega e) Kasvuhooneefekt • Tuleb vähendada õhu saastamist 29. Evolutsioon a) Darwini tähtsus evolutsiooniteoorias • Ta oli esimene loodusteadlane, kes suutis ära tõestada liikide muutumise ja leidis liigitekkele lihtsa ja arusaadava mehhanismi – loodusliku valiku b) Looduslik valik, kui evolutsiooni suunav tegur. Loodusliku valiku põhimõte. • Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest I. Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik • Stabiliseeriv valik – keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine
sobimatute genotüüpide kohtumine kitsas kontakttsoonis. Hübriidtsoon on regioon, kus enne geograafiliselt lahutatud populatsioonid saavad taas kokku ning ristuvad. Hübriidtsoonid on suhteliselt stabiilsed ning väljapoole tsooni geenid enamasti ei kandu. Selle tekkeks on vaja järsk keskkondlik gradient ja suur kohasuste erinevus kummagi piirkonna genotüüpide ja vahepealsete tunnuste vahel. 11. Mis on tunnusenihe ja kuidas aitab see kaasa liigitekkele? 2 liiki allopatriliste ja sümpatriliste populatsioonidega. Kui nihkuv tunnus põhjustab presügootset isolatsiooni, siis see ongi liigitekke tugevdamine LV poolt. Kärbsenäpid (must) ja (kaelus) esinevad koos Ida- ja Kesk-Euroopas. Ristuvad harvem kui oleks vaba ristumise tingimustes. Tugev postsügootne barjäär - 75% munadest on tühjad, kui vanemad on hübriidid. Väljaspool levilate kattumise piirkonda eelistavad mõlema liigi emased kirjusid isaseid
populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna); populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; enamus geneetilisi variante, mis sooduatavad adaptatsiooni, omavad vaid kerget fenotüüpilist effekti, nii et muudatused on graduaalsed ja aeglased; et diversifitseerumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolatsioon); et nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite olemust. Evolutsiooniteooria evolutsioon pärast sünteesi See on muidugi üks pidev protsess isegi neodarvinismi sisesi. Küsimuste kvantitatiivne läbitöötamine selleks, et saada kindlaid vastuseid olulistele bioloogilistele küsimustele - näit. kas populatsioonisised variandid on arvukad ehk siis
annaabi.ee 
