Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonistati loomi, ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused. · Altamira koopad Hispaania · Lascaux koopad Prantsusmaa Kasutatu ka ornamenti reeglipäraselt korduv element/orna kaunistus/ . Keraamikal on kammornamentika ja nöörornament. Arhitektuur Megaliitikumid menhir hiigelsuur kivi püstitati vertigaalselt maasse dolmen kahele vertigaalsele kivile pandi horisontaalne kivi peale kromlehh suuremad kividest ansamblid.
Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naiskujuke Willendorfi Veenus,mis leiti Austriast. Kõige lihtsam moodus maalingute tegemiseks oli pildi sissekraapimine. Pehmele seinale, nt. savile joonistati puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga.. Joonistuste ja maailingute peamine aine on loomad. Kõige enam kujutatakse mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtrasid ning hirvesid. Loomade liigikuuluvus,poosid ja liigutused olid edasi antud täpselt ja ilmekalt. Suurusvahekorda aga ei arvestatud. Loomad paiknesid juhuslikult. Loomade piltlikul kujutamisel ei arvestatud vaid seda, mida nähti, vaid ka seda, mida teati. Mõnede loomade kujutistel on kujutatud ka nende loomade siseelundeid. Kunst oli algusest peale maailma tundmaõppimise vahend. Vahel värviti pilte peenekssurutud mineraalainetega. Põhilised värvid olid punane, must ja kollane.
7. 8. Esimesed kiviaja skulptuurid olid väga algelised, lihtsad väiksed mammutiluust kujukesed (aeg: 40000-20000 a tagasi)(willendorfi veenus ( 30-25000) viljakusjumalanna) 9. Ornament reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Elemendid võivad väljendada looduse vorme, kuid võivad olla ka mittekujutavad näiteks geomeetrilised. 10. Esimesed koopamaalingud on loodud 15000-10000 a eKr. Joonistati loomi, ei arvestatud suurusvahekordadega, anti täpselt edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Kuulsamad koopamaalingud on Põhja-Hispaanias Altamira koopad ja Prantsusmaal Lascaux' koopad. 11.Megaliitilised ehitised olid esimesteks arhitektuuri algeteks. Kividest koosnevad usulised monumendid. Menhir kõrge püstine kivirahn Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat Kromlehh kiviring, mis koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad
Kõrgetasemeline kunstioskus tekkis nagu äkki tühjale kohale. Koopamaalingud Altamiras, Lascaux's jm pärit paleoliitikumi lõpuajast 15000 a. tagasi. Varasemast ajast lihtsamad ja algelisemad loomakujutised. Kooma- ja kaljumaalide tehnika mitmekesine. Peamine aine loomad. Kontuurid kraabitud seintele, osad värviga täidetud. Toonid: punane, must, valge, kollane. Kujutiste paigutus juhuslik. Väga täpselt ja ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Maalimine polnud ajaviide, kaunistus. Ilmselt seotud olulisemate mõtete ja tunnetega. Maalikunst jaguneb nagu arhitektuur erinevateks stiilideks erinevatel ajastutel. Maalimist peeti antiikajast peale käsitööks, nii töötasidki maalijad kõrgest seisusest isikute või intitutsioonide tellimusel. Maalides kindlaksmääratud ajajooksul etteantud sisuga pilte. 700 aastat on sellist aega kus maalikunsnikud hakkasid saavutama loomingulist vabadust.
koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2
· Nahkehistöö · Puitehistöö · Metallehistöö · Keraamika · Klaasehistöö Neoliitikum Kunsti tekkimine Esimesed kujutised, mida võib nimetada kunstiks valmisid juba 40 000 sajandit tagasi vanema kiviaja järgus. 19.sajandi lõpul avastati Põhja-Hispaanias seinamaalid mitmevärvilised, meisterlikult valmistatud. Koopa seinamaalidel on kujutatud mammuteid, piisoneid, metshobuseid. Maalidel on edasi antud loomadele liigikuuluvus, liigutused, poosid. Suurus vahekordi polnud arvestatud. Inimesi maaliti vähem, varasem kuulsaim naisekujutis on Willendorfi Venus Austraaliast. Maalide valmistamisviis Kivisse kraabiti kontuurjoone, mis täideti värviga. Värvi saadi värvmuldadest. Osati segada punast, musta, valget ning kollast. Koopa ja maalikujutistel oli maagiline tähendus. Usuti, et loodust saab mõjutada maagiliste toimingutega. Metsloomapüük oli elualus.
seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri toonis värvimuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvi. Väga täpselt anti edasi loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomad näivad paiknevat juhuslikult. Altamira koopamaalid Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Altamira koopad asuvad Põhja-Hispaanias. Lascaux` koopamaalingutel on kujutatud metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid ja muid loomi. Lascaux koobas asub osaliselt kuni 250m sügavusel mäe sees. Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2
Santuola avastas Põhja-Hispaania Altamira koopas seinamaalid. Algselt ei tahetud uskuda, et tegemist on paleoliitikumiaegse kunstiga, kuna maalid olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Arheoloogia areng hiljem aga on kinnitanud et koopamaalid on valminud päris paleoliitikumi ja jääaja aegadel.Varasemast kunstist on enamasti näha loomakujutisi ja inimesi kujutati harva. Loomadest kujutati mammuteid, põtrasid, hirvi, piisoneid, metshobuseid. Ilmekalt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Suurusvahekorda pole aga arvestatud. Pole üritatud kujutada loomi ümbritsevat ruumi. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist naisekujuke Willendorfi Veenus U. 30 000-25 000 e.Kr ja see leiti Austriast. Koopa ja kaljumaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kontuuride abil. Mõnikord on kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud sõrme või pulgaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga
~40 000 aastat tagasi * visuaalsed kujundid hakkasid tekkima seoses sümboolse mõtlemise arenemisega (nt neandertallased täitsid matusekombeid ja värvisid oma kehasid) Inimeste kujutamine: * inimesi üldiselt ei kujutatud nt Willendorfi Veenus viljakusjumalanna; naisefiguur, millel pole nägu, aga on lopsakad naisefiguurid Loomade kujutamine: * kujutati mammuteid, piisoneid, metshobuseid, hirvi, põtru * edasi antud liigikuuluvus ja liigutused, kuid mitte suurusvahekord ning ka asetus on juhuslik Näiteks * Altamira koobas (PõhjaHispaania, 15 000 aastat tagasi) esimene koopamaalide leid * LasCaux koobas (Prantsusmaa, 15 000 aastat tagasi) MESOLIITIKUM (algus: 10 000 aastat tagasi pärast jääaja lõppu) * inimesed ei elanud enam koobastes, vaid lihtsamates elamutes; jätkatakse küttimist ja korilust Näiteks * Jeeriko (Palestiina, 8 at eKr) vanim kiviasuk.
joonistatud puupulga või isegi sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsna abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri tooni värvmuldadest, mida segati vee või rasvaga. Põhilised toonid olid punane, must, kollane ja valge. Maalingute peamiseks aineks on 1 loomad mammutid, piisonid, hirved, metshobused. Väga täpselt on edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Loomade suurusevahekorda pole aga arvestatud, nad näivad paiknevat juhuslikult, pole märgata püüet kujutada ümbritsevat ruumi. Tõenäoliselt püüti maalide abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Kujutiste loomine raskesti ligipääsetavatesse koobastesse võis olla seotud sooviga luua ebatavalist ja salapärast ümbruskonda maagiliste toimingute jaoks, millega püüti ühte liita suguharu liikmed. Nõnda võib
annaabi.ee 
