realiseerimisega, kasutades olemasolevat sisseseadet ja tööjõudu. Selle aluseks on asjaolu, et tootmisprotsess koosneb osaprotsesside süsteemist ja tehnoloogilistest protsessidest. Tootmisprotsessi planeerimine on tehnoloogiliste operatsioonide jaotamine seadmetele, arvestades töötlemiseks vajalikku aega. ( Okk, 1996, lk 54). Tootmisprotsessi võib liigendada etappideks valmistamisprotsesside iseloomu ning järjestust arvestades. Tootmistegevused liigendame järgmisteks etappideks: varustamine ja laomajandus, toorme ja materjalide ettevalmistamine, töötlemine, viimistlemine, koostamine, reguleerimine ja kvaliteedi kontrollimine, komplekteerimine ja pakkimine, lähetamine. ( Okk, 1996, 71). Strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevus eeldab, et lühema perioodi plaanide osad kattuvad pikema perioodi plaanide vastavate osadega. Ajaperioodi lühenedes
palataliseeritud konsonandid? Palataliseeritud konsonant omandab i-lise varjundi. 41. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet, kõnemeloodia. 42. Kuidas võib määratleda silpi? Moodustamise seisukohalt on silp hääldusliku pingutuse periood, akustiliselt võid silpi selgitada intensiivsuse vaheldusena. Millistest osadest silp koosneb? Silp koosneb häälikutest. Tooge näide! 43. Kuidas me kõnet liigendame? Kõnetaktideks. Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Koosneb 1-3 silbist, esimene silp alati rõhuline, teine-teised rõhutud. 44. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Prosoodianähtus. Ülesanded: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine, sõnapiiri näitamine seotud rõhuga. 45. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Pearõhk, kaasrõhk, rõhutu. Tooge näiteid! 46
· frikatiivid: f, h, v, s ahtuses tekib kahin, sisin 38. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, kvantiteet, kõnemeloodia. 39. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Näited. Silp on häälikutest koosnev tähtede rida. Silp on hääldusliku pingutuse periood. Silp on häälikute intensiivsuse vaheldumine: silbipiir langeb vähima intensiivsuse kohale. Silp = silbi algus + silbi tuum + silbi lõpp 40. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus I silp on alati rõhuline, II (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakt koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 41. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhk on prosoodianähtus. Rõhu ülesanne on rütmi kujundada, kõnet liigendada, kõneüksusi tervikuks liita, uut infot eristada, sõnapiiri tähistada, sõnade tähendusi eristada. 42
43. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, välde (kvantiteet), intonatsioon (kõnemeloodia) 44. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Silp on ühe hääldusliku pingutuse perioood, akustilise intensiivsuse vaheldumine (silbi piiril intensiivsus nõrgem). Silbil on algus, tuum (täishäälikud) ja lõpp. Nt skaut: sk algus, au tuum, t lõpp. 45. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Eesti keeles rõhulise-rõhuta silbi vaheldumine, trohheus, eesti keeles on 1-3 silbiline kõnetakt. 46. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhk on kas mõne silbi (sõnarõhk) või sõna (lauserõhk) intensiivsem hääldus. Rõhu ülesanne on eristada sõna mittesõnast, eristada tähendust (sõnarõhu puhul). Lauserõhu ülesanne kontrasti loomine, emotsionaalsuse väljendamine (tunderõhk) 47
40. Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada? Rõhk, kvantiteet (välde), intonatsioon. 41. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Häälikud moodustavad silpe. Silp koosneb 1) silbi tuumast (lühike või pikk vokaal või diftong; võib olla ainukeseks silbi koostisosaks) 2) Silbi algus ja silbi lõpp (konsonant või konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakti iseloomustab see, et see koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesandeks on:
konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine, kui konsonandiga, siis kinnine. · Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna. · Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? · Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. · Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. · Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. · Pearõhk on tavaliselt 1. silbil, kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud.
Akustiliselt võib silpi selgitada intensiivsuse vaheldusena. Silbipiir langeb vähima intensiivsuse kohale: Kuulaja jaoks vahelduvad vähema ja suurema kõlajõuga kohad Üleminek vähima kõlajõuga punktist kõlajõu suurenemisele ongi silbipiir Silbi tuum (T) lühike või pikk vokaal või diftong võib olla ainukeseks silbi koostisosaks Silbi algus (A) ja silbi lõpp (L) konsonant või konsonantühend ei ole kohustuslikud silbi koostisosad 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?Kõnetakt ehk jalg - Silbid ühinevad kõnetaktideks. Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud, s.t rõhud liigendavad kõne kõnetaktideks: 4-s. sõnad jagunevad pooleks, pikematel (5 jne silpi) mitu liigenduse võimalust, nt osa-vamale, osava-male. Eesti keele kõnetakt koosneb 13 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud suprasegmentaalsed e prosoodianähtused (kreeka prosodia
Tõlgime sisu järgi. Langendocki idee, et eristada sõnastikuüksusi ja nimesid kui grammatilist funktsiooni. Lauses nimi talitab nimena, teises tekstis on tegu üldnimega. Ükski ei anna vastust, mille poolest nimi erineb muudest sõnadest. Nimede olemuse mõistmises oleme sama kaugel kui vanadkreeklased. Parimal juhul võimalik rääkida kahest poolusest, mille vahel toimub pidev liikumine (R. Sramek) Nime tunnus võrreldes mittenimega. Nimed ja numbrid. Maailma liigendame numbrite, nimedega, terminitega. Sujuv üleminek, terminid on üldnimed. Kohati võib öelda, et kas tegu on terminite või nimedega. Keeleinimesed vs geoloogid. Oluline uurida nime ja mittenime piiri. Terminite ja nimede üleminek on sujuv. Terminid Nimed Numbrid Nummerdame inimesi (isikukoodid) need talitavad samas tähenduses nagu nimed inimesel on nimed ja isikukoodid. Kohanimede kõrval numbrilised tähised. Inimkond on teinud endale
sõnaseosetga saab seda suhet väljenda, seega keelevaldamisest sõltub see teiseks. Näiliselt üks ja sama lausemall võib väljendada erisuguseid suhteid ja seoseid. Nt poiss tegi laua ja poiss lõhkus laua. Mida poiss tegi? Mida poiss lauaga tegi? Näiliselt väga sarnased lausemallid semnatika seisukohalt on aga erisugused. Süvakäänetehulk ei ole täpselt määratletud (pole ühest arvamust). Aluseks on maailmatunnetamine. Aga kui põhjalikult me siis seda maailma liigendame? Võime rääkida et poiss sõi, aga ka konkreetsemalt, et poiss sõi leiba ja vorsti, Mõlemad räägivad poisi tegevusest. Me saame rõhu asetada ühee või teisele situatsioon küljele. Nt noormees ostis 3 roosi. Noormees maksis roosi eest 5 euri. Situatsion on sama, aga tp on pööratud eri tahkudele. Need suhtedpeavad saama semnatilises analüüsis fikseeritud. Mis aspektist, valdkonnast ma täpsemalt räägin. Kõigepealt peab mõitsma suhteid reaalses elus ja nüüd anname talle
annaabi.ee 
