Jossif Stalin: „Rahvakomissaride Nõukogu esimehe tähtsaim ülesanne seisneb selles, et ta peab igapäevases praktilises töös viima ellu partei direktiive, mille väljatöötamisel ta isiklikult osaleb.“ Liiduvabariigi täitevvõimu (riigihalduse) organisatsioon Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus Ministeeriumid, komiteed, peavalitsused, valitsused, komisjonid: o Ülemliidulised (NSVL ainupädevus) o Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) o Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus) ENSV Ministeeriumide jaotus alluvuse järgi Liidulis-vabariiklikud 1973. aastal 19 Siseministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Tervishoiuministeerium Haridusministeerium alates 1966 Jt Vabariiklikud 1973. aastal 5 Kohaliku Tööstuse ministeerium Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse
maale. Sõjajärgne riiklik elamuehitus ja elamispinna jaotamise kord andsid heakorrastatud korterite saamisel eelised migrantidele. Eelisolukorras olid ka Nõukogude armee kaadriohvitserid ja üleajateenijad, reservi arvatud ja erru lastud ohvitserid ning üleajateenijad, kes võisid valida elukohta ja kelle korterivajadused tuli kohalikel täitevkomiteedel lahendada 3 kuu jooksul. Elamispinna saamisel oli eeliseid ka ehitustöölistel ning eelkõige liidulise ja liidulis- vabariikliku alluvusega ettevõtete poolt tööle värvatud või suunatud töötajatel. Töökohtade 8 iga-aastane juurdekasv planeeriti selline, et seda polnud võimalik täielikult katta Eesti oma tööjõuga, ja see lõi täiendavad eeldused rahvastiku migratsiooniks. · Rahvastikuränne 19562009 Aastad Saabunu Lahkunu Rändesaldo d d
(näit. Tartu põllutöömasinate tehases Loksa Laevaremonditehas. Selles “Võit”). Teiseks valmis 1980. aastal juba 1905. aastal alguse saanud 87,1% Eesti tööstustoodangust ettevõttes oli 1940. aastal 30 töölist. tehastes, mis allusid iileliidulistele ja Nõukogude võimu aastad möödusid liidulis- vabariiklikele ametkondadele, järkjärgulise laienemise tähe all. s.t. Moskvale. Kokku juhtisid Eesti 1986. aastal valmis Loksal aga uus tööstust 19 üleliidulist ministeeriumi tsehh, õigupoolest terve tehas, mis ja organisatsiooni ning 23 liidulis- hakkas NSVL vajaduste tarbeks vabariiklikku või vabariiklikku mi-
territoriaalseks laskurkorpuseks, Balti sõjaväeringkond, sõjakomissariaadid · Mere-sõjajõud liideti Töölis-talupoegade mere-sõjalaevastikuga · Sõjaväelised õppeasutused reorganiseerida Punaarmee koolideks · Politsei asemele miilits ja riiklik autoinspektsioon · SARK ehk NKVD Siseasjade rahvakomissariaat (GLAVLIT, perekonnaseisuaktide bürood, passilauad) · KGB Riiklik Julgeolekukomitee 3. Ministeeriumide liigid (üleliidulised, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud) 4. Täitevkomiteede süsteem linna, rajooni TSN TK-d, nende osakonnad 5. Rahvakohus Esimese astme kohus. 6. Kirik nõukogude ajal · 1943 NSVL RKN usukultusasjade Nõukogu · 1945 Usuasjade volinikud, kõik ogudused pidid registreeruma · 1946 keelati usulise kirjanduse trükkimine, avati usuteaduslik instituut · 1947 asutati poliitiliste ja teadusalaste teadmiste levitamise ühing (hiljem "Teadus") · 1948 suleti TÜ kirik
ja Viljandis jäid alles kaubastud. Kaubandusvalitsuste peamisteks ülesanneteks oli oma linna kaubanduses kui ka toitlustamises kõrge teeninduskultuuri tagamine, kaubakäive igakülgne arendamine ning riikliku ja kolhoosikaubanduse organiseerimise parandamine. Kui ühiskondlik toitlustamine oligi kohaliku võimu juhtida, siis muu kaubandusvõrk anti 1958. aasta lõpuks kohalike organite alluvusse seoses NSV Liidu liidulis-vabariikliku Kaubandusministeeriumi likvideerimisega. Viisaastaku direktiivides oli kavandatud jaekaubanduse töökohtade arvu kasv 40 protsenti, parandada ettevõtete kaubandusseadmetega varustamist, laiendada progressiivsete müügimeetodite kasutusele võtmist, pakendada rohkem kaupu, kiirendada kaupade kohalevedu kauplustesse ning rakendada kaupade tsentraliseeritud ja ringvedu. Toitlustussüsteemis nähti ette suurendada sööklate võrku 50 protsenti ja
Sisseveetava teravilja baasil laiendati seakasvatust. *Välismaise teravilja vastuvõtuks ehitati Tallinnasse Uussadam. *Samal ajal muutus kohalik tarbimine järjest kesisemaks, poeletid tühjenesid ja süvenes toiduainetekriis. *Tööstuses jätkus olukord, kus kohalikku majanduspoliitikat kujundasid üleliidulised ametkonnad oma huvidest lähtudes. *70ndate lõpus oli tööstuse juhtimine ENSVs allutatud 19 üleliidulisele ministeeriumile ja organisatsioonile ning 23 liidulis-vabariiklikule või vabariiklikule ministeeriumile. *Suur osa ENSV tööstustest täitis endiselt sõjalisi tellimusi. Varimajandus muutus igapäevaelu püsivaks kaasnähtuseks, vaja oli õigeid tutvusi. *Teravnesid sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised probleemid. *Pingestus demograafiline situatsioon. *Tööstuse paisutamine suurendas migrantide sissevoolu ja eestlaste tähtsus taas vähenes. Suhted
Haritlasel parteisse saamisel järjekorrad, et sotsiaalsed proportsioonid segamini ei läheks. EKP KK esimesed sekretärid: 1944-50 Nikolai Karotamm 1950-78 Ivan (Johannes) Käbin 1978-88 Karl Vaino 1988-90 Vaino Väljas Täidesaatev võim. Selle esindajaks liiduvabariigi tasandil oli valitsus, mis aastatel 1940-46 kandis nimetus Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) ja al 1946 Ministrite Nõukogu (MN). Kolme tüüpi ministeeriumid: · Üleliidulise alluvusega ministeeriumid, · liidulis-vabariikliku allauvusega ministeeriumid · kohalikud ministeeriumid (võimu teostas kohalik täitev komitee) Üleliidulised ministeeriumid olid üleliidulise ametkonna poolt juhtitavad, kohalik liiduvabariigi juhtkond nende tegevusse väga sekkuda ei saanud. Kohalikel ministeeriumidel kõige suurem tegevusvabadus - Moskva jaoks väga olulist rolli ei etendanud ka juhtimise mõttes. Liidulis-vabariiklikud olid vahepealse staatusega
KESKKOMITEE - Osakonnad; - BÜROO; - Sekretariaat; o Rajooni parteiorganisatsioonid; o Linna- ja linnarajoonide parteiorganisatsioonid; Partei algorganisatsioonid eri asutustes ja ettevõtetes (partorg – partei organisaator). TÄIDESAATEV VÕIM Eesti NSV valitsuses: - 1940-1946 – Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) - Al 1946 – Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: - Liidulis-vabariiklikud (dualistliku alluvusega: nii Moskva keskametkonnale kui ka liiduvabariigi juhtkonnale. Loodi Moskva jaoks prioriteetsemates valdkondades), - Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Sisulist võimu nad ei teostanud, mida aeg edasi, seda rohkem muutus sisuliseks võimuks kohalik majand ja selle juht. Täitev võim viis suuresti ellu poliitikat, mis olid heakskiidu saanud partei poolt. ENSV valitsusjuhid: - Arnold Veimer - Aleksei Müürisepp
- Oluline võim puudus. KK Poliitbüroo / büroo.- Kõige tähtsaim võimuorgan, sest seal võeti vastu kõige tähtsamad otsused. Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer 1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim:
annaabi.ee 
