saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure Armee- üle 650 000 armee ja nendest pooled oli Prantsusmaa vasall-ja liitlasriikide sõdurid. Suure Armee häving Venemaal- 1812 aasta 24.juunil alustasid Napoleoni väed sõjakäiku venemaale 450000 mehelise armeega ja venemaal oli neid vastu võtmas veel ~300 000 meest. Eesmärgiks oli purustada vene armee põhijõud, vallutada moskva ning esitada rahutingimused. 1812.a augustis määras
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5
põhimõtetest. a) Poolt: Nii palju kui võimalik, anti endistele kuningatele ja nende troonipärijatele tagasi võim, mis ei pidanud arvestama rahva huvidega. Näiteks katke Prantsusmaa konstitutsioonilisest hartast, kui suur oli kuninga võim tegelikult: 13. Kuninga isik on eksimatu ja püha. Tema ministrid vastutavad. Ainult kuningale kuulub täidesaatev võim. 14. Kuningas on riigi kõrgeim juht, käsutab maa- ja merevägesid, kuulutab sõda, sõlmib rahulepinguid, liidulepinguid, kaubanduslepinguid, määrab kõik avaliku administratsiooni ametikohad, väljastab vajalikke regulatsioone ja korraldusi seaduste elluviimiseks ja riigi julgeolekuks. b) Vastu: Näiteks Prantsusmaal säilis inimeste võrdsus seaduse ees ja kuningas (Louis XVIII) pidi leppima konstitutsiooniga. Konstitutsioon ütleb muuseas: 1. Prantslased on võrdsed seaduse ees, mis iganes on nende tiitlid või auastmed. 2
3) Inglismaa: Saksamaa ülemvõimu vastu 4) Jaapan: Saksamaa koloniaalvaldused Aasias. Ameerika-Hispaania sõda 1898. Hispaania kaotas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid, Guami. USA sai aru, et tal on praegust Panama piirkonda vaja. Kahuripaatide diplomaatia USA nõudis Ladina-Ameerikalt, et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. Ohtlik piirkond oli Balkan, sest neil lepingud kõigi liidulepinguid sõlminud riikidega. Serbia agressiivsus. Venemaa seisis Serbia taga. Türgi nõrgenemine. 1912. kuulutasid osad Türgile sõja. Türgi kaotas. Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa sai lüüa. Hiina pärast sõda. See kaotus soodustas 1095. revolutsiooni puhkemist. Verine pühapäev. 9. jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama
Saksamaa eesmärk: taastada Saksamaa endine positsioon, mis temalt Versailles' lepinguga oli võetud >võitjariigid keeldusid Weimari Vabariigile tegemast järeleandmisi =>Hitler ise nõudma >1933 astus välja Rahvasteliidust >1935 üldine sõjaväekohustus >1935 Saarima elanikkond otsustas referendumil, et soovib Saksamaaga liituda >1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe >1936 Berliin-Rooma telg >1936 Antikomiterni pakt Jaapaniga Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa naabritega >Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia ja Ungari vahel oli niivõrd palju vastuolusid, et suutnud koostööle innustada Inglismaa soovis teha koostööd Itaaliaga, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria Itaalia >1935 alustas Mussolini sõda Etioopiaga, Rahvasteliit kehtestas Itaalia-vastased majandussanktsioonid >sanktsioonid ei takistanud Etioopia vallutamis, soodustasid Itaalia lähenemist Saksamaale
Laienedes kohtusid nad ka gallidega, kes sõdisid nende liitlaste kluusiumlastega. Selle kokkupõrke tulemusena ründasid ja vallutasid gallid Rooma. Selline tagasilöök pidurdas Rooma arengut pikaks ajaks. ,,Kluusiumi elanikud olid sokeeritud sellest veidrast sõjast kui nad nägid (vastaste) arvu, meeste imelikku väljanägemist ja relvi, mida nad kasutasid ning kuulsid, et Etruuria leegionid on nende poolt suunatud Po-de mõlemal küljel. Kuigi neil ei olnud mingeid nõudmisi Roomale, ei liidulepinguid ega sõbralikke suhteid, kui mitte arvestada, et nad polnud kaitsnud oma hõimlasi Veiis Rooma vastu, aga nad siiski saatsid oma saadikud Senatilt abi paluma. Aktiivset abi nad ei saavutanud. Kolm M. Fabiuse Ambustus poega saadeti gallidega läbirääkimisi pidama ja neid hoiatama, et nad ei ründaks neid, kellelt nad pole kannatanud haavu, kes olid Rooma liitlased ja keda, kui olukord seda nõuab, kaitstakse Rooma relvajõul. Nad soovisid, et tegelik sõda oleks
aastal ründas Etioopiat (Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luuakollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja JaapanKominterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939
1935. aastal ründas Etioopiat (Abessiiniat). Rahvasteliit kehtestas Itaalia vastu majandussanktsioonid, kuid need ei suutnud agressorit oluliselt takistada. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia. Hitlerlaste tegevus sundis Inglismaa ja Prantsusmaa valitsust mõtlema selle peale, kuidas luua kollektiivse julgeoleku süsteem ehk riikide liit, mis suudab peatada Saksa ekspansiooni. Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa idanaabritega, s.o Kesk-Euroopa riikidega, keda ähvardas Saksa agressioon. Inglismaa soovis läheneda Itaaliale, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria. Esialgu näis, et lepituspoliitika on edukas. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel ka teisigi riike. 1938.-1939
Ühiskonnas vähenes NLKP osakaal. Väiksemates haldusüksustes läks võim partei käest nõukogude kätte. 1989 - toimunud rahvasaadikute kongressi valimised olid esimesed vabad valimised Nõukogude Liidus. Valitud kongress valis omakorda Nõukogude Liidule presidendi, kelleks sai Gorbatsohv. 1990 Gorbatsohv presidendiks. Ligatsov läks erru. Vähenes NLKP osa ühiskonnas. Kukutati läbi "500 päeva" reformide kava. Liiduvabariikidega taheti sõlmida uusi liidulepinguid. Taguralsed alustasid selle vastu 19 august 1991 mässu. Nn August Puts. Neile astus vastu Venemaa President Boris Jeltsin (president 1991. aastast). Vandenõulased olid koondunud Moskva Valgesse Majja. Mässajad vahistati. Ligatsov pandi vangi. Julgeoleku ülem, endine Läti kompartei juht Boris Pugo laskis ennast maha. 25.12.1991 - Gorbatsohv loobus presidendi ametist. 4.8.13 NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIDU LAGUNEMINE. Märts 1991 - NLis toimus rahvahääletus
vastasele. Kristlik-sotsiaalne tee. Võitlus juutide vastu usulisel tasandil. Kristliku-sotsiaalse lii- kumise näiv antisemitism. Kogu Saksa Partei ja Kristlik-sotsiaalne Partei. Kasvav vaenulikkus Habsburgide riigi vastu. Austria sarnaneb vanale mosaiigile. Minu elukool. IV peatükk. MÜNCHEN......................................................................................................47 Saksamaa sõlmis ebaõigeid liidulepinguid. Saksa välispoliitika neli võimalikku teed. Uute maade kättevõitmine. Koos Inglismaaga Venemaa vastu. Lepingu katkestamine Austriaga. Majandus- liku ekspansiooni poliitika. Koos Venemaaga Inglismaa vastu. "Rahumeelse" kättevõitmise polii- tika. Inglane saksa karikatuuris. Kolmikliidu sisemised nõrkused. Lüdendorfi ettekanne. Aust- ria pärand kui peibutis. Riik ja majandus. Langusmomendid
annaabi.ee 
