Lihavõttesaar ehk Rapa Nui on Tsiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis. Saare pindala on 163,6 km² ja elanike arv 2002. aasta andmete järgi 3791. Rapa Nui'd võib kahtlemata nimetada üheks kõige kuulsamaks saareks maailmas. Saare lugu on klassika tuhat aastat tagasi hakkas Rapa Nui rahvas oma saarele moai nimelisi skulptuure püstitama. Ja tegi seda kuus sajandit järjest kuni ükskord sai otsa mets, mille palke nad kasutasid kujude edasivedamiseks. Metsa hukkudes kadusid ka saare põlisasukad. Varem lopsaka metsa ja viljaka mullaga saare asustanud inimesed elasid seal aastasadu rikkalt, aga rahvaarvu kontrollimatu suurenemine ja keerukad ning eelkõige inimkesksed usud viisid kiiresti täieliku hulluseni hõimud sõdisid pidevalt omavahel, püstitasid kuulsaid kivikujusid, võtsid maha metsa ja lõpuks seisid silmitsi metsatu ja viljatu saarega. Lihavõttesaare ökoloogiline häving kujutab endast seda, et saare elanikud raiusid saarel maha kõik puu...
Lihavõttesaar Hedwig Niemann 8.A Lihavõttesaare üldandmed o Asukoht:Tsiilile kuuluv saar Vaikses Ookeanis o Pindala:163,6km² o Elanike arv:3791(2002.aasta andmetel) o Halduskeskus:Hanga Roa o Ingliskeelne nimetus:Easter Island o Rapanuikeelne nimetus: o Rapa nui Lihavõttesaare geoloogia Lihavõttesaar on vulkaaniline kõrge saar mis koosneb peamiselt kolmest väljasurnud vulkaanist.Teravaka,mille kõrgus on 507 meetrit maapinnast,moodustab enamiku saarest, kui samalajal teised kaks vulkaani Poike ja Rano Kau moodustavad ida ja lõunaneeme ning annavad saarele kerge kolmnurkse kuju. Poike oli kunagi eraldi saar aga Teravaka vulkaanipurske tagajärjel ühendusid kolm vulkaani Lihavõttesaareks. Saare geoloogiliste aarete hulka kuuluvad veel Rano Raraku kraater, laavapursetest maapinnale kukkunud jäätmetest kujunenud järsk mägi Puna Pau ja veel paljud vulkaanilised koopad ning väljasurnud la...
Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnu...
The Easter Island Made by: Käty Kivirand Studygroup: MY08 Supervisor: Lugina Olga Easter Island(Rapa Nui, Spanish: Isla de Pascua) is a Polynesian island in the southeastern Pacific Ocean, at the southeastern most point of the Polynesian triangle. Easter Island is one of the most remote islands on Earth. Easter Island is only 15 miles long and 10 miles wide. The Polynesian Triangle is a region of the Pacific Ocean anchored by three island groups: Hawaii, Easter Island and New Zealand, often used as a simple way to define what constitutes Polynesia. The island has an area of 163.6 km2. Population is about 3791 (3304 people living in the capital of Hanga Roa). On July 11, 2010 at 18:15:15 a total solar eclipse occurred for the first time in Easter Island in over 1,300 years. Lan Chile flies to Easter Island, with flights operating between Santiago, Chile and Papeete,Tahiti. Airfa...
Tsiili Triin, Säde Geograafiline asend Tsiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. Tsiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis. Tsiili pindala on 756 950 km². https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili#/media/File:CHL_orthographic.svg Kultuuriline taust Mõnel pool Tsiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on ametlik rahvuspüha, mida tähistatak...
annaabi.ee 
