BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Kestvus 2 kuud Kestvus 7 kuud Moodustuvad südame ja aju algmed Südame ja aju algmed olemas 5) inimese sünnijärgse elu etapid; kliiniline ja bioloogiline surm Kliiniline surm inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine, rakud ja koed suudavad hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit. On võimalik elustada Bioloogiline surm samastatakse aju surmaga, tunnused : keha jahtumine, vere ümberpaiknemine, lihaskangestus. Ei ole võimalik elustada 6)kui kaua kestab looteline areng inimesel? 280 päeva 7)millal lakkab naisel munarakkude valmimine? 45-50 aasta vanuses 8)mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (joonis õp. Lk.117) töös vaja kolme asja Loode emalt: hapnik, vesi, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid Loote verest ema verre: süsihappegaas, jääkained, hormoonid 9)mis ülesannet täidab lootevedelik
90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 56 minutit. Selle aja jooksul saab elustada. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine madalamal asetsevatesse kehaosadesse ja lihaskangestus. Meditsiin samastab bioloogilise surma aju surmaga. Elustada bioloogilise surma korral ei saa. 6.Kui kaua kestab looteline areng inimesel? Looteline areng kestab ligikaudu 280 päeva ja lõpeb sünnitusega. 7.Millal lakkab naisel munarakkude valmimine? Munarakkude valmimine kestab 45 50 eluaastani. 8.Mida saab loode emalt ja millised ained liiguvad loote verest ema verre? (õp. lk. 117 joonis) Loode emalt: toitained, hapnik, antikehad, hormoonid, vesi, ravimid, haigused, meelemürgid
spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma saabumine järgnevatest tingimustest lähtuvalt: * kehatemperatuuri langus, soojusülekanne. * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul * tekivad koolnulaigud (tuleb oodata mitu tundi) * lihaskangestus, piimhappe teke glükoosist * limaskestade kuivamine Surma liigid: a. Loomulik surm b. Patoloogiline surm * haigustest tingitud (äkksurm, krooniline haigus nt kasvajast) * vägivaldne (õnnetus, tapmine, suitsiid)
5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku. Inimese erinevus loomadest: · püstine kehahoid · S-kujuliselt kõverdunud selgroog · kokkukasvanud selgroolülid · liikumisest vabad eesjäsemed Inimese keha sisekeskkond : · keha temperatuur · vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast.
inimene pealt valge) o Surmajärgsed muutused § Limaskestade kuivamine (näärmed ei talitle, vedelik aurub) § Keha jahtumine (lihased tööd ei tee, sooja juurde ei tule ja soojusülekanne) § Vere ümerpaiknemine (raskusjõu mõjul keha alumistesse osadesse) § Lihaskangestus (hapniku puudusel käärimine-piimhape) § Hiljem lihaslõtvus (piimhape laguneb) § Pehmete kudede lagunemine (algus seedekulglast, sealsete bakterite paljunemine)
Kliiniline surm 1)inimene on kaotanud teadvuse 2)seiskuvad südame töö ja hingamine 3)nahk sinakas-kahvatu 4)lihased lõtvunud 5)silmapupillid laienenud 6)rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit Juhul kui inimest selle aja jooksul ei suudeta elustada, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks. Bioloogiline surm 1)esimesena hävivad ajurakud hapnikupuuduse tõttu 2)keha jahtumine 3)vere valgumine madalamal asetsevatesse kehaosadesse 4)lihaskangestus Inimene kui tervik · Kehahoid püstine · Kõndimine tagajäsemetel (jalgadel), liikumiskiirus võrreldes paljude loomadega kahanenud · Eesjäsemed (käed) on kõndimisest vabad ja nendega saab sooritada mitmesuguseid liigutusi · Tagajäsemed eesjäsemetest pikemad · Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokku kasvanud, et keha raskust paremini toestada
päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus(bakteri põhjustatud äge nakkushaigus, kaasneb lihaskangestus); 3) brutselloos(peamiselt lammastelt inimesele leviv haigus, mis kahjustab liigeseid ja närvisüsteemi); 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas(algloomade poolt põhjustatud äge kõhulahtisus); 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja
olenevalt kerge, mõõdukas või raskekujuline. 1)Kerge vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 36,5° kuni 30° C-ni. Kui temperatuur on langenud 36,5° kuni 35,5° -ni, tekivad kannatanul tugevad, tahtmatud külmavärinad; kehatemperatuuril 35,5° kuni 32,5° tugevad külmavärinad, kõnetakistus ja nägemishäired. Kehatemperatuuril 32° kuni 30° külmavärinad lakkavad, tekivad koordinatsioonihäired, lihaskangestus ja tahtmatud lihastõmblused, kaob tahe end liigutada. 16 2)Mõõduka vaegsoojumuse korral langeb kehatemperatuur 29,5° kuni 27° -ni ning kahjustusnähtudena esineb mõtlemisvõime nõrgenemine, mälukaotus, ükskõiksus- ja tardumusseisund. Kontakt ümbritsevaga kaob, kannatanu teadvus hämardub ning ta näib unisena. Lihaskangestus püsib, pulss ja hingamine aeglustuvad ning tekivad südame
· puudub hingamine, teadvus, südametöö · kõik rakud on säilitanud eluvõime · kestab 5-6 min, erandolukorras kauem (uppumine, mahajahtumine) · kliinilisest surmast võib elustada. Elustamine võib olla jääknähtudega või nähtudeta. Bioloogiline surm: · pöördumatu võrdsustatakse totaalse ajusurmaga (pole bioelektrilist aktiivsust) Kuidas bioloogilist surma tavatingimustes tuvastada? · keha jahtumine · lihaskangestus · vere ümberpaiknemine kehas · keha lagunemine (algab seedekulglas) 38 VIIRUSED Pole elusorganismid. Miks? 3. Puudub rakuline ehitus. 4. Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime 5. Neil on kriitiliselt väikesed mõõtmed iseseisva elusorganismi jaoks Vastuargumendid
võib seda teha. II Kestev vegetatiivne seisund elustamise hilinemise tõttu on ajukoore rakud hukkunud, kuid teised ajuosad on töökorras. Teised refleksid on alles. III Bioloogiline surm ajusurm, elektrilised ajusignaalid puuduvad Pöördumatud: a) Kehatemperatuuri langus b) Perifeerse verevarustuse puudumine c) Vere ümberpaiknemine kehas Saab kasutada organeid Surmajärgsed muutused 1) Kehatemperatuuri langus 2) Limaskestade kuivamine 3) Naha kahvatus 4) Lihaskangestus (lihastes tekkiv piimhape) 5) Pehmete kudede lagunemine (bakterid, eriti seedekulglas) Surmaviisid 1) Loomulik surm (?) 2) Patoloogiline surm a) Haigused * äkksurm (insult, infarkt) * krooniline haigus (kasvajad, maks, neerud) b) Vägivaldne * õnnetused * tapmised * enesetapud REK: 1)Kliinilise ja bioloogilise surma võrdlus 2) Põhjendage miks on surm evolutsiooni progressiooni tõttu tähtis tegur GENEETIKA Mendeli seadused Gregor Mendel elas 19saj
on vaja elustamist ehk reanimatsiooni. Olukorras, kus elustamine jääb hiljaks ja inimene jääb VEGETATIIVSESSE seisu. III Bioloogiline surm- meditsiinis =bioloogiline surm ajusurmaga. 48 Tavaliselt diagnoositakse surm mitmete tunnuste kokkulangemisel pupillide refleksi puudumine, keha jahtumine jms. Surmajärgsed muutused: limaskestade kuivamine- vesi aurub ära, koolnulaikude teke- vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul, lihaskangestus- tekib tänu piimhappele, lihastes olev glükogeen muutub glükoosiks ja glükoos piimhappeks, mingi hetk piimhape laguneb ja läheb korda. Ei ole mõtet osta toiduks liiga värsket liha, seal on piimhappe tase kõrge. Pehmete kudede lagunemine- algab soolestikust. Riigieksami küsimused: Nimetage muutusi, mis kaasnevad inimorganismis seoses vananemisega. Millised muutused toimuvad vananedes rakkude ja organite tasandil. Võrrelge kliinilist ja bioloogilist surma. IV. GENEETIKA
annaabi.ee 
