Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959. aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km.
Sõjategevuse lõpp Vaherahu läbirääkimised Click to edit Master text styles algasid Strazdumuizas 2. Second level juuli õhtul. Nende Third level tulemusena sõlmiti 3. Fourth level Fifth level juulil kell 3:30 poolte vahel vaherahu tingimustel, et sakslased tõmbuvad tagasi Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Landes veeri_s%C3%B5da
Rundle loss Rundale loss on barokkstiilis loss Lätis. See asub Riiast umbes 77 km lõuna pool Bauska lääneosas. Rundalet on sageli hinnatud Baltimaade kõige huvitavamaks lossiks. Paljude külastajate meelest on see juba väliselt suursugune, kõrgudes Lielupe jõe poole alaneva tasase maa kohal. Selles on umbes 40 luksuslikult kujundatud tuba, mis nüüdseks restaureeritud. Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kes oli endale juba Peterburis asuva Talvepalee arhitektina nime teinud. Ta alustas tööd 1736.aastal ja viis selle lõpule viie aastaga. Interjööri viimistlus lõpetati hiljem, 1736-1768.aastail
oli viimaste omanduses kuni 1917. aastani. Loss sai tugevasti kannatada Esimeses maailmasõjas ning Teises maailmasõjas. Tänapäeval on Rundāle lossis muuseum ning see on koos lossi ümbritseva pargiga üks tähtsamaid Läti vaatamisväärsusi. 2.Jelgava Loss Miitavi loss ehk Jelgava loss on Lätis Jelgavas asuv Baltimaade suurim barokkstiilis loss. Lossi arhitekt on Bartolomeo Rastrelli ja see ehitati Kuramaa hertsogite residentsiks. Lossi hakati ehitama saarele Lielupe jões 1738. aastal. Hoone valmis 1772. aastal. Nõukogude ajast alates asub hoones Läti Põllumajandusülikool. 3.Peterhofi suur palee Peterhof on maailma kauneimaid pargi- ja lossiansambleid, kus domineerib 18.-19. sajandi arhitektuur, pargikujundus ja skulptuurid – purskkaevud on elegantselt sobitatud maastikuga. Peterhofi Suur palee ja luksuslik Merekanali kaskaad kümnete kullatud skulptuuride ja rütmiliste purskkaevudega
okupeerimise lõpetamist. · Alanud konflikt oli ka arutlusel Pariisi rahukonverentsil, kus 11. juunil käskis Antandi ülemsõjanõukogu sakslastel lõpetada pealetung Eesti suunal ning viia oma väed Eesti poolt nõutud joone taha. · Saksamaa tõi kriisipiirkonda vägesid juurde. · 19. juuni lõppes vaherahu, sõda oli puhkemas. · 3. juulil sõlmiti vaherahu, millega sakslased tõmbuvad Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Landeswehr´i sõda · Oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. · Saksamaa alustas pealetungi Limbazi ja Stalbe suunas, vallutades samal päeval ka Vidrizi. · 20. juuni ründas Rauddiviis kaitsepositsioonidel olevat Eesti 9. polku, rünnak löödi
võimule. Selle kokkupõrke tagajärjel toimus Landeswehri sõda. Landeswehri sõda kestis 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919. 10. juunil üritati sõlmida rahulepingut, mis aga kahjuks ebaõnnestus ja tekkis uus konflikt. Mõlemad pooled tegid mõned vastupealetungid ja 2. juuli õhtul hakkasid vaherahu läbirääkimised, mis seekord õnnestusid. 3. juulil kell 03:30 sõlmiti vaherahu tingimused, et sakslased tõmbuvad tagasi Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Kõige otsustavam lahing toimus Võnnu all 23. juunil, kus Eesti-Läti väed purustasid Saksaväed. Seda päeva tähistatakse Eestis (ametlikult alles 1935. aastast) Võidupühana. Sõja lõpuks sai Läti tagasi oma iseseisvuse. Sõjas sõdis Eesti-Läti poolel 6200 meest 190 kuulipilduja, 50 suurtüki ja 2 soomusrongiga ning Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga
põldudeks küntud. ( 30) 27 6.2. Läti Vabariik Pindala: 64 589 km² Rahvaarv: 2 681 000 Pealinn: Riia Riigikeel: läti keel Rahaühik: latt (31 lk 12) Läti asub Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ääres. Rannik on madal, liivane ja vähe liigestunud. Lätis ainus laht, mis ulatub maa põhjaossa on Riia laht. Piki randa kulgev Rannikumadalik liitub Daugava ja Lielupe alamjooksu vahel paiknevate tasandikega ning Põhja- Läti madalikuga. Koos moodustavad need Kesk- Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige
· Poolakad 2,3% · Eestlased 0,1% u 2500 inimest · Leedulased 1,3 % · Liivlased 170 inimest METS 44% Oluline eksportallikas Mänd, kuusk, kask MÄED Gaizinkalns 311m JÕED Rohkem kui 12 000 · Daugava 352 km, poolitab Riia, saab alguse Venemaalt · Gauja 452km, piirijõgi · Venta 178 km · Lielupe 119 km,kahest jõest kokku=Musa ja Memele JÄRVED Rohkem kui 2000 · Lubans 80,7 km2 · Raznas 57,6 km2 · Dridzis kõige sügavam, 65,1 m SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils
tahtmatuse kahtlused, eriti kui näib, et mõrvadel, väidetavatel enesetappudel ja õnnetusjuhtumitel on varjatud või ilmne poliitiline mõõde. Üks selline on pastor Harald Meri ja tema majapidajanna mõrvamine, selgitamata jäänud mõrvad saadavad ka pangaskandaale ja Estonia uppumist. Asjata arvavad poliitikud ja õiguskaitsetöötajad, et rahvas unustab kõik. Ka väidetavate enesetappude või õnnetuste (Ülo Koit Lielupe jões, Hardo Aasmäe 2015. aasta lõpus) puhul peab seletus olema nii tõene kui ka veenev; õiguskaitsesüsteem peaks selle nimel pingutama, mitte lootma mahavaikimisele. Kui õiguskaitsesüsteem riskib usaldusväärsuse kaotamisega, siis on ta osaline usu õõnestamises Eesti riigisse. (Vrdl. Jüri Saar: "Nõrkade kaitseks." Sirp 17. 06. 2016, lk 39. Siin kõlab juba hoiatus: "Eesti oludes lisandub demokraatiat ähvardavale rumalusele teatav totalitaarne püsitoon...").
Merd on vähem 530 km. Siseveekogusid palju rohkem kui 12 000 jõge, üle 3000 järve, üsna väikesed. Suurim järv paikneb Latgalis-Lubans.Põhjaaladel- Bustnicki (Asti järv). Kuramaal-Engure-tekkinud rannikuluidete taha tekkinud veest. Jõgedest suurim ja võimsam- Daugava (Väina) suurem kui emajõgi. Saab alguse Venemaal õle 1000 km pikk. Läbib suuri linnu. Venta- saab alguse Leedust, voolab läbi Kuramaa ja lõppeb Ventzpilsis.poolitab Kuramaa kõrgustiku. Läbi Zengale voolab Lielupe-suubuvad 10 ja 10 väiksemad suubuvad jõed. Suubub Riia lahte (Läti lahte). Koiva—Gauja-voolab poolkaarena Liivimaa kõrgustikul saab alguse. Loodusvaadete poolest tuntud. Jääaegade poolt tekkinud maastikud kristalne aluskord kuni 300 km pikkuse settekihi all.. Peamisteks maavaradeks liiv, kruus,savi,lubjakivi,dolomiidi laadset , kipsi. Loodusrikkused puit ja tuvas 10 % soodega 45 % kaetud metsadega Klimaatiliselt kuulub mere ja mandri siirde alasse. Aastane keskmine temp
võitlejat, ülem major Joseph Bischoff 3) Von der Goltzi üldjuhtimisele allus Balti Landeswehr (mis koosnes baltisakslastest); ca 4000-4500 aktiivset võitlejat, eesotsas major Fletcher. Lisaks veel kümneid väiksemaid salku (,,vabakorpusi"), mis olid väga erinevas suuruses kompaniist rügmendini. Tuginedes nendele sõjalistele jõududele, otsutas von der Goltz tegevust aktiviseerida, märtsis esimene pealetungioperatsioon. Venta jõelt jõuti välja Lielupe jõeni. Goltz poliitiline kindral. Jõudis üsna peatselt veendumusele, et Sa lüüasaamine I MS on tõeline häbi, mis tuleb maha pesta: tuleb luua liit vene valgetega, kukutada ühiselt enamlik valitsus Venemaal, uus Ve valitsus ning sõlmida liiduleping Sa ja Ve uue valitsuse vahel, alustada uut sõda Antanti riikide vastu. Sel juhul vastiseseisvunud väikeriigid tähtsusetud. Goltz ei pidanud ta nende eksistentsi võimalikuks. Tema sümpaatia kuulus baltisakslastele, kuid läti
annaabi.ee 
