15. Mis on roheliste liikumise eesmärk ja milliseid meetodeid on nad kasutanud võitluses oma põhimõtete eest? Liikumise eesmärgiks on keskkonnakaitse. Võitluses oma põhimõtete eest on nad kasutanud meeleavaldusi, muusikaüritusi, objektide blokeerimist ( näiteks tuumajaamad, raudteed jne.) 16. Millist ideoloogiat esindavad Saksamaal paremäärmuslased? Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale. 17. Millise organisatsiooni liiderriik on SLV? EL asutajaliige
Nad hakkasid otsima võimalusi, kuidas kaasata naisi liberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskonna ideaali. Wollstonecraft, John Stuart Mill, Harriet Taylor ja teised liberaal- ehk võrdsusfeministidest mõtlejad rõhutasid, et naised saavad täisväärtuslikuks vaid siis, kui neil on võrdväärne juurdepääs haridusele ning avalikule tegevusele, mis tol hetkel oli täiesti tabu. Võrdsusfeministid uskusid, et inimõigused tuleb lihtsalt laiendada naistele ning kaasata nad aktiivselt liberaalsesse kapitalistlikusse ühiskonda (E. Annus 2009: 799-800). Liberaalfeminism tegeles eelkõige naiste poliitiliste ja majanduslike õigustega, kuid asus analüüsima ka naiste olukorra ajaloolis-filosoofilisi tagamaid. Liberaalfeminism on kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ning jätkuvalt vormib inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Siinkohal tahan tutvustada raamatut ,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir
Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane ja aus, st riigiga suheldes ei tohi üksikisikut üllatada ootamatult langetavate ebasoodsate otsustega. Põhiõiguste tagamise mõiste hõlmab PS § 14 tähenduses põhiõiguste aktiivse rikkumise keelu kõrval ka põhiõiguse adressaadi kohustuse tegutseda. Viimasel juhul rikub põhiõiguse adressaat põhiõigust tegevusetusega. PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Liberaalsesse traditsiooni kuuluvad õigused saada riigilt kaitset kolmandate isikute õigusvastaste rünnete eest ehk seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Laiemas tähenduses kaitset peab Riigikohus silmas siis, kui on juttu kohaliku omavalitsuse autonoomiast ja põhiseaduslikest väärtustest. Erinevalt laiemas tähenduses kaitse mõistest, mille puhul võib nii kaitsja kui see, kelle eest kaitstakse, olla riik, ei hõlma kitsamas
osalus; meie valimisosalus on väga väike. Poliitilised ideoloogiad · Konservatism- stabiilsus · Liberalism- abadus · Kommunism ja sotsialism- võrdsus · Natsionalism- rahvus · Fasism-rass+rahvus+juht · Rohelised-loodus · Feminism- naiste vabadus · Anarhism- riigi kaotamine Poliitiline spektrum Eesti kuulub parempoolsesse autoritaarsesse,mitte parempoolsesse liberaalsesse lahtrisse. Praktikas polegi ühtegi poliitikut kes oleks kuulunud parempoolsesse liberaalsesse lahtrisse sinna on kuulunud vaid teoreetikud. SOTSIOLOOGIA JA MAJANDUS Majanduse kolm aspekti · Majandus on tootmine, elatusvahendite hankimine · Jagamine: jaotamine ja vahetamine inimeste vahel · toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine Majandustüübid Kaupade tootmise ja jaotamise järgi Vahetusmajandus: · Traditsioonilises ühiskonnas
· täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. Tänapäeva paremäärmuslus Paremäärmusluseks ehk paremekstremismiks nimetatakse poliitilisi ideoloogiaid, mis paigutatakse poliitilise spektri paremale äärele. Enamasti on need suunatud võrdsuse vastu. Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale. Paremäärmuslikke organisatsioone iseloomustab sageli autokraatia. Tuntuimad paremäärmuslased olid 20. sajandil natsionaalsotsialistid ja fasistid, keda on käsitletud eespool. Tänapäeval jaguneb paremäärmus laiemalt võttes kaheks: majanduslik ja rahvuslik. Majanduslikke paremäärmuslasi iseloomustab tugev toetus üliliberaalsele turumajandusele. Sellist
vähem kui pooltel täisealistel oli valimisõigus. 1884. a laiendati valmisõigust uuesti, kuid ainult 67 % meestest said valimisõiguse. Kui inglismaal toimus alguses parlamentiseerumine ja siis demokratiseerumine, siis näiteks saksamaal oli vastupidi. Oli probleeme ka valimise läbiviimisega peremees ütles teenijatele, keda nad valida tohtisid (polnud salajast hääletamist). 19 saj leiutis valimisvõitlus. Esimese massikampaania viis läbi William Ewart Gladstone, kes kuulus liberaalsesse parteisse. Alustas sotimaal Midlothiani kampaaniat 1879/1880 kõnede sari. Gladstone'i poliitiline rivaal oli Benjamin Disreali (1874 1880), kes oli konservatiiv. Ta kaotas valimised. Disreali oli ka kuninganna Victoria soosik. Victoria oli riigiasjades väga hoolas, üritas kõigega ise kursis olla, avaldada oma arvamust, samal ajal hoidis parlamendi suveräänsust, millega teenis rahva austuse. Enne Disreali soosis Victoria Lord Merlbourne'i. Victoria oli hea pereema ning armastas oma
Võrdsusõigused tulenevad põhiseaduse §-dest 9 lg 1, 12 lg 1, 27 lg 2, 60 lg 1 lause 3 ja 156 lg 1 lause 2. 2.3. Liberaalsed ja sotsiaalsed põhiõigused Põhiõigusi võib liigitada nende poliitilis-maailmavaatelise tekkeloo järgi liberaalseteks ja sotsiaalseteks põhiõigusteks. Liberaalsed põhiõigused on ennekõike vabadusõigused riigi vastu. Peamiseks liberaalse traditsiooni väljundiks põhiseaduses on põhiseaduse § 19 lg 1, mis tagab igaühele õiguse vabale eneseteostusele. Liberaalsesse traditsiooni kuuluvad aga ka õigused riigi kaitsele kolmandate isikute õigusvastaste rünnete eest. Selle väljundiks on põhiseaduses ennekõike § 13 lg 1 lause 1, mis tagab igaühele õiguse riigi kaitsele. Sotsiaalsed põhiõigused on üksikisiku sotsiaalsed nõudeõigused riigi vastu riigi positiivsele tegevusele. Sotsiaalse traditsiooni peamiseks kajastuseks põhiseaduses on kodanike õigus riigi abile puuduse korral (§ 28 lg 2 lause 1). 3. Põhiõigused ja seaduse reservatsioonid
Kosjuzko ülestõus 1794(Rus vastu), kus kõik talurahvas kuulutati vabaks, venelased surusid maha, midagi väga ei tulndu sellest. Galitsias 1848 rev käigus läks Austriale, riik pidi ise maksma aadlikele kompensatsiooni kaotatud teotöö eest ( Austria Galiitsia aadlile).Venemaale läinud alale talurahvas lülitati venema apärisorjuse süsteemi, seal alles kaot pärisorjus 1861. II pärisorjuse kaot laine Austria impeeriumis. Varakult peale märtsirev pääses austria liberaalsesse parlamenti H. Kudlich, ise oli talurahva seisusest pärit, suvel 1848 agraarreforme tegema hakkas. Osaliselt pidid saama riigi osalt teotöö poolt kinni makstud. Austrias teotöö = robot . Ungar iseseisvus märtsirev järel , kuulutati välja liberaale ne konstitutsioon, talurahva vabastamine. Ungari pärisorjus 1848 ( 1853). Märtsis 83 Habsburgid kuulutasi vabaduse tp, et saada talurahva poolehoidu, aadlile lubasid täielikku roboti kompensatsiooni. Ungari puhul
Mis puutub riigi sekkumist majandusse, siis eri riikide erakondade hoiakud erinevad. Enamasti peetakse seda mittevajalikuks, va Briti, Kanada, Taani, Norra liberaalid. 1950-60. aastatel nimetasid Rootsi, Norra ja Soome maaerakonnad ennast keskerakondadeks e tsentriparteideks, kuna maarahva ja põllumajanduse osakaal vähenes pidevalt. Praegu kalduvad tsentrist paremale. Liberaalsed erakonnad kuuluvad Liberaalsesse Internatsionaali (asut 1947), nagu ka Eesti Reformierakond. 21 Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad tekkisid 19. saj II poolel, esimesena Saksamaal. Oldi opositsioonis kehtiva ühiskonnakorraga ja asuti kaitsma töötajate huve, nt neile valimisõiguse andmine. Senine internatsionalism kadus pärast I maailmasõda