Tundub, et teatud geeni variatsioonid suurendavad Parkinsoni tõve riski, kuid kõigi nende geneetiliste markerite puhul on Parkinsoni tõve risk suhteliselt väike. Keskkonna vallandajad. Teatud toksiinide või keskkonnateguritega kokkupuude võib suurendada hilisema Parkinsoni tõve riski, kuid risk on suhteliselt väike. . Teadlased on ka märkinud, et Parkinsoni tõvega inimeste ajus toimub palju muutusi, kuigi pole selge, miks need muutused esinevad. Nende muudatuste hulka kuuluvad: Lewy kehade olemasolu. Spetsiifiliste ainete tükid ajurakkudes on Parkinsoni tõve mikroskoopilised markerid. Neid nimetatakse Lewy kehadeks ja teadlased usuvad, et need Lewy kehad omavad olulist aimu Parkinsoni tõve põhjustest. Lewy kehades leitud alfa-sünukleiin. Kuigi Lewy kehades leidub palju aineid, usuvad teadlased, et oluline on looduslik ja laialt levinud valk, mida nimetatakse alfa- sünukleiiniks (a-synuklein). Seda leidub kõigis Lewy kehades tükeldatud
TAGASILANGUS Vaimne alaareng on mõistuse peetunud või puudulik areng, mis iseloomustub oskuste kahjustumisega arengu vältel, millega kaasneb kõikide intelligentsuse tasandite - tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. MAHAJÄÄMUS 3. Kuidas grupeerid dementsussündroomi põhjustada võivaid haigusi ja kahjustusi? Dementsuse põhjused neuropatoloogilise diagnoosi järgi Alzheimeri tõbi 55% Alzheimeri tõve Lewy kehakeste variant 20% Lewy kehakeste haigus 5% Vaskulaarsed dementsused 10% Harvem esinevad või teadmata põhjused 15% Mujal klassifitseeritud muud haigused“ ?? Picki tõbi, Huntingtoni tõbi, Parkinsoni tõbi, Creutzfeld-Jacobi tõbi, HIV-infektsioon, mürgistused, avitaminoosid, epilepsia, KNS infektsioonhaigused, mõned reumaatilised haigused, mõned endokriinhaigused. 4
muutub ebaselgeks. Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lisaks võib kaasneda lipsiiddüstroofia Hüaliintilgaline düstroofia Avaldub hüaliinsete valgutilkade kogunemises rakkudesse. Kahjustus võib raku hävitada, tekib nekroos. Alkohooliku maksarakkudesse koguneb alkohoolne hüaliin ehk Mallory kehake. Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või
· Dementsus esineb Alzheimeri tõve, tserebrovaskulaarse haiguse ja teiste kahjustuste puhul, mis primaarselt või sekundaarselt tabavad peaaju. Dementsuse diagnoosimine · Dementsuse põhjusi on üle 50 . Ravijuhend käsitleb nelja sagedasemat dementsust, mille korral juhtivaks ja diagnoosi aluseks olevaks põhisümptomiks on dementsussündroom. · Neurodegeneratiivsetest dementsust põhjustavatest haigustest käsitleb ravijuhend Alzheimeri tõbe, dementsust Lewy kehakestega, frontotemporaalseid dementsusi ja vaskulaarset dementsust. Sekundaarseid dementsusi käsitletakse diferentsiaaldiagnostilisest aspektist. Dementsusega kaasnevad ilmingud 1. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia
2.3.1. Dementsus Dementsuse all mõeldakse ulatuslikke mälu ja vaimse võimete häired, mis raskendavad igapäevase eluga toimekut. Dementsuse puhul on tegemist sümptomite kompleksiga, mille puhul mäluhäiretele lisandub vähemalt üks või mitu järgmist tunnust: häired keeletarvituses, osavuse vähenemine, äratundmisraskused ja keerukamate intellektuaalsete võimete kahjustamine.Sageli põhjustab dementsust mõni progresseeruv ajuhaigus, näiteks Alzheimeri tõbi, ajuvereringehäired, Lewy kehakeste haigus või otsmikusagara degeneratiivne haigus. 2.3.2. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsust põhjustav haigus, sest see põhjustab 70% kõikidest dementsusjuhtumitest. Alzheimeri tõve puhul koguneb ajusse amüloidseid naaste, kuid haiguse põhjus on seni teadmata. Esimesteks haigusnähtudeks on mäluhäired. 7 Samuti muutub uue õppimine raskemaks
ka kesknärvisüsteemi põletikulisedhaigused ning koljusisesed kasvajad ja verevalumid (Jaanson 1999: 4). 1.2 Teise suurema rühma Moodustavad progresseeruvad mäluhäired. Nende puhul on taustalmitmesugused aju kahjustavad haigused, kus toimub rakkude valikuline hävimine jaajustruktuuride muutus. Püsivaid muutusi ajus kutsuvad esile eelkõige järgmised haigused:Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, otsmikusagaradementsus, Creutzfeldt- Jakobi tõbi, Picki tõbi, Parkinsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus (Jaanson 1999: 4). 5 1.3 Abi osutamise vajadus Haigus algab aeglaselt ja hiilivalt, tuttavas miljöös võib dementsus kulgeda väga varjatult ja toimetulek säilida veel kaua. Haigus tuleb tihti välja mõne muu haiguse või haiglasse sattumisega, kui võõras kohas enam hakkama ei saada. Lähedastele on see alati suur
lahustumatud valgu ja rakulise materjali kogumikud. Tängud on lahustumatud keerutatud kiud, mis kogunevad närviraku sees. Amüloid naastude ja neurofibrillaarsete tängude leidmine ajust ei tähenda veel tingimata Alzheimeri tõve esinemist, kuna need tekivad ka loomuliku vananemise käigus. Antud haigusele on iseloomulik eelkõige suuremal hulgal tängude ja naastude teke, nende kiirem areng ning paiknemine kindla mustri järgi. Samuti võib leida amügdala neuronites Lewy kehakeste kujul alfa-sünukleiini valkude aggregatsiooni.1 Närvirakude surm ja häving on see, mis põhjustab mälu nõrgenemist, isiksuse muutusi ja teisi Alzheimeri sümptomeid. Antud haiguse puhul on kirjeldatud mitmeid histoloogilisi muutusi ja püstitatud mitmeid hüpoteese haiguse tekke kohta, kuid püsima on jäänud ainult kolm peamist hüpoteesi. Vanima hüpoteesi kohaselt algatab haiguse progresseerumise kolinergilise signaali ülekandmise defitsiidi tõttu
Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava informatsiooni töötlemine on häiritud. Raskused tähelepanu samaaegsel suunamisel rohkem kui ühele objektile, tähelepanu ümberlülitamisel ühelt objektilt teisele. Mälu- ja mõtlemishäired häirivad igapäevaelu. Sümptomid ja häired vähemalt kuus kuud. Põhjused: Dementsus Alzheimeri tõvest ca 60% Vaskulaarne dementsus 20-30% - lewy kehadega dementsus 5-10% Dementsus muudest haigustest- igaüks ca 1-5% -ajutrauma -alkoholist tingitud dementsus -creutzfeldti-jakobi tõbi -huntingtoni tõvest -parkinsoni tõvest ca20%-l haigetest -HIV-infektsioonist ca 20-30%l AIDSI haigetest Täpsustamata dementsus Ravitavad dementsused: Normaalrõhuline hüdrotsefaalia, healoomuline ajukasvaja, vitamiin B12 defitsiit, hüpotüreoos Amnestiline sündroom *eeskätt lähimälu häire - uue materjali omandamine halvenenud
omandamine on väga juhusliku iseloomuga. Märgataval viisil on kadunud varem omandatud oskused ja kogemused. Varasemalt omandatud informatsiooni kadumine, sõnavara vaesumine. 3) Raske haigel puudub igasugune võime intellektuaalseks tegevuseks (nt puudub kõnest arusaamisvõime). Dementsusele kaasuvad ärevuse sümptomid, depressiooni sümptomid, luulumõtted, hallutsinatsioonid. Dementsuse sagedasemad põhjused: Neurodegeneratiivsed haigused (alzheimeri tõbi, lewy kehakeste haigus, parkinsoni tõbi jne); vaskulaarne ajuhaigus; infektsioonid; toitumisega seotud haigused; ainevahetushäired; ajukahjustused toksilistest ainetest; peaajutraumad; intrakraniaalsed põhjused(tuumor, abstsess, verevalumid). Deliiriumisündroom. Põhitunnused: 1)Teadvuse hägunemine koos alanenud võimega tähelepanu fokuseerida, säilitada või ümber lülitada. 2)Tunnetusprotsesside häire ilmneb mõlemas järgnevas:
annaabi.ee 
