näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid:
Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt. Benseeni struktuuri saab hästi seletada resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria põhipostulaadiks on, et ühe ühendi jaoks saab kirjutada rohkem kui ühe Lewisi struktuuri, kusjuures need erinevad ainult nende elektronide paigutuse poolest. Hückeli reegel (1931) leidis, et aromaatsus on seotud pii- elektronide arvuga tsüklis. Planaarsete monotsükliliste täielikult konjugeeritud polüeenide puhul on aromaatsed need, milles on 4n + 2 pii-elektroni, kusjuures n on täisarv 0, 1, 2, jne. Aromaatsus: Aromaatne ühend on tsükliline Aromaatne süsteem peab sisaldama (4n + 2) - elektroni, n = 0, 1, 2, jne
Mulle meeldib oma raamatutest rääkida. A: Siis on ju väga tore. Räägi meile palun, kuidas sa üldse kirjanikuks said ja mis sind kirjutama pani? T: Mind inspireerisid kõiksugused raamatud, mida ma elus lugenud olen ja uskuge, neid on palju. Mulle tundus, et maailmas pole piisavalt fantaasiaraamatuid, mis haaraksid lugejaid endaga kaasa ja siis ma üritasingi midagi enda poolt anda. A: Aga mis raamat on sinu lemmik? T: Minu isiklikest on ,,Kübaratäis taevast" ja üldiselt Roy Lewisi ,,Inimese areng" . See on tõsiselt üks naljakamaid raamatuid, mida ma eales lugenud olen. A: Sinu lemmikraamat on pärit ju Kettamaailma seeriast. Räägi meile, mida Kettamaailm endast kujutab. T: No te kõik olete ju kuulnud müüdist, et maailm tiirleb kilpkonna seljal. Minu maailm elab seal ja see on aeg mil inimesi veel polnud. Kettamaailm on paroodia fantaasiast ja praegusest elust. A: Aga sa oled samuti ka öelnud , et sa kirjutad Kettamaailma täiskasvanutele.
1 11. Kirjutage välja iooni elektronstruktuur ja elektronvalem. Elektronstruktuur(kastid), elektronvalem(1s2jne). P-elemendid d-elektronid tugevalt seotud, kui täidetud, ei anta enam ära. Ga[Ar] 3d104s24p1 Ga3+[Ar]3d10. D- elemendid enne s-elektronid ja siis d-elektronid. Fe[Ar]3d64s2 Fe3+(2+)[Ar]3d5(6); N1s22s22p3 1s22s22p6 = [Ne] 12. Joonistage Lewisi struktuurid molekulile, radikaalile ja ioonile. nitraatioon, 3 erinevat struktuuri. Radikaalile vihikus. 13. Mis on resonants keemilise sideme teoorias? Joonistage molekuli, radikaali ja iooni tähtsamad resonantsstruktuurid. Hinnake erinevate resonantsstruktuuride osakaalu, kasutades formaalseid laenguid. Resonants ühelgi elemendil ei saa olla rohkem elektrone kui mahub tema valentskihile. Molekuli laneg peab jääma samaks
· Lämmastiku oksüdatsiooniaste halogeniidides on III. · NF3 on lämmastiku halogeniididest stabiilseim, ei reageeri veega. · NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe. · NI3 eksisteerib ainult ammoniaadina (NI3·NH3)n. 36. Kirjeldage lämmastiku oksiidide omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Millised neist on hapete anhüdriidid? Kirjutage olulisemate oksiidide (N2O, NO, NO2, N2O3) tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetesvI...V. Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalusv dimeeriga: 2NO2 = N2O4 Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid · Kõik lämmastiku oksiidid on happelised.
Elektronafiinsus – energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine Lewisi sümbolid ja struktuurid Aatom püüab saavutada lähima väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni (okteti, dubleti) Kovalentne side – kui aatomid jagavad ühist elektronpaari; kordsete sidemete puhul jagatakse kahte või kolme elektronpaari (väga harva enamat) Sideme elektronipaar – paar, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühele aatomile Valents – sidemet arv, mida aatom moodustab Resonants – elektronide delokalisatsioon
Elektronafiinsus energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga 1)kõrge elektronafiinsusega aatomid liidavad kergest elektrone 2)negatiivse elektronafiinsusega aatomile elektroni lisamiseks tuleb täiendavalt energiat kulutada 3)elektronafiinsused on kõrgemad tabeli paremal poolel, kuid trendid on vähem väljendunud kui ionisatsioonienergiat korral Keemiline side 1)Iooniline 2)Kovalentne 3)Metalliline Sideme aluseks on valentselektronide ümberpaigutumine Lewisi sümbolid ja struktuurid Aatom püüab saavutada lähima väärisgaasi elektronkonfiguratsiooni (okteti, dubleti) Kovalentne side kui aatomid jagavad ühist elektronpaari; kordsete sidemete puhul jagatakse kahte või kolme elektronpaari (väga harva enamat) Sideme elektronipaar paar, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar paar, mis kuulub vaid ühele aatomile Valents sidemet arv, mida aatom moodustab Resonants elektronide delokalisatsioon
Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale reageerisid paljud kohalikud noorukid. Nad saadeti õppustele. Samal ajal formeeriti mobiliseeritud meestest Viljandi kaitsepataljon, kus mehi oli piisavalt, kuid oli relvade nappus. Skaudid olid hästi relvastatud: 30 mehe jaoks uued püssid, 4 automaatpüssi ja Esimeses maailmasõjas läänerindel kasutusele võetud Lewisi kuulipildujad. Linnas hakati tegema läbiotsimisi, mille käigus avastati palju relvi. Esimesed lahingud toimusid Karksis, Taagaperes ja Helmes. Karksis saatis edu ühe sõduri maskeerimine punaväelaseks, kes valetas, et tulemas on suurem hulk välisjõude. Selle peale põgenesid punakaartlased kiiresti. Taagepera mõisa vallutamine ei olnud kerge. Massiivne kivist loss kõrgel künkal valitses ümbruse üle. Lossi kõrge torn oli ideaalne vaatluspunkt ja
Brostedi-Lowry / protolüütiline teooria hape – aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+) – PROOTONI DOONOR nt: H3O+; NH4^+; H2S; HNO2; CH3COOH alus – aine, mille osakesed seovad prootoneid (H+) – PROOTONI AKTSEPTOR nt: H2O; OH-; S^2-; NH3; F-; HS- happed ja nende konjugeeritud alused: amfolüüt – aine, mille osakesed võivad vastavalt reaktsioonile nii siduda kui loovutada prootoneid (H2O; ZnO; Al(OH)3; etc.) Lewisi / elektronteooria hape – omab vaba orbitaali – ELEKTRONPAARI AKTSEPTOR nt: AlCI3, BF3, Fe^3+, H+ ja teised elektrofiilid. Hapetena käituvad katioonid. Zn^2+; Cu^2+; CO2; Al^3+ alus – omab vaba elektronpaari – ELEKTRONPAARI DOONOR nt: NH3, H2O, OH- ja teised nukleofiilid. Alustena käituvad anioonid. CO3^2-; S^2-; CH3NH2; CO
NCl3 reageerib veega, andes ammoniaagi ja hüpokloorishappe. NI3 eksisteerib ainult ammoniaadina NI3·NH3)n. Lämmastik vahetult halogeenidega ei reageeri, kuid kaudselt võib saada paljusid eri tüüpi N-Hal sidemetega ühendeid. 36. Kirjeldage lämmastiku oksiidide omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Millised neist on hapete anhüdriidid? Kirjutage olulisemate oksiidide (N2O, NO, NO2, N2O3) tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Lämmastik mood vähemalt 8 molekulaarset oksiidid, mis kõik on termodünaamiliselt ebastabiilsed, kuid praktikas enamasti püsivad. Kõik lämmastiku oksiidid on happelised. · Lämmastiku oksiidid on olulisel kohal atmosfäärikeemias, kus neid koos tähistatakse NOx. Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetes I...V. Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalus dimeeriga: 2NO2 = N2O4
Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine George washingtoni valimine Ameerika esimeseks presidendiks Ameerika ühendriikide esimese keskpanga asutamine. Puuviljapuhastusmasina leiutamine John Adamsi valimine USA presidendiks Muulaste ja mässuseadused Thomas Jeffersoni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Pealinna viimine Washingtoni John Marshalli nimetamine Ülemkohtu presidendiks Lousiana ost M. Lewisi ja W. Clarki ekspeditsioon Orjakaubanduse keelustamine Sõja kuulutamine Inglismaale Genti rahuleping. Hartfordi konvent James Monroe valimine USA presidendiks Missouri kompromiss Monroe dokriin John Quincy Adamsi valimine USA presidendiks Erie kanali ehituse lõpetamine Andrew Jacksoni valimine presidendiks Indiaanlaste ümberasustamiine edelaaladelt Nat Turneri ülestõus. Hakkas ilmuma ajaleht The Liberator Vaidlus osariikide õiguse üle seadusi tühistada
72. Leidke lahustuvuskorrutisest lähtudes molaarne lahustuvus ja vastupidi. 73. Kirjeldage ühise iooni efekti lahustuvusele ja määrake selle ulatus. 74. Tehke kindlaks, kas sool sadestub, kui on antud selle ioonide kontsentratsioon. 75. Tehke kindlaks, millises järjekorras erinevad soolad lahusest välja sadestuvad. Happed ja alused. Vesilahused 77. Selgitage tähtsamaid hapete-aluste teooriaid. Tooge näiteid! Määrake keemilistes reaktsioonides Brønstedi ja / või Lewisi happed ja alused. 78. Kirjeldage pH ja pOH skaalat ning nende omavahelist seost. 79. Kirjutage nõrga happe / aluse dissotsiatsioonikonstandi avaldised. 80. Kuidas on seotud happe või aluse tugevus ja sellega konjugeeritud aluse või happe tugevus? Kirjutage konjugeeritud happele ja alusele vastavad võrrandid. Näidake, kuidas happe Ka ja pKa on seotud happega konjugeeritud aluse Kb ja pKb- ga. 81. Selgitage solvendi mõju happe või aluse tugevusele. 82
Back-titration: B(OH)3 + H2O + Na2CO3 NaHCO3(aq) + NaB(OH)4(aq) + CO2(g) + H2O KOMPLEKSONOMEETRILINE TIITRIMINE. 77. Kompleksimoodustamine. Ligand ja tsentraalaatom. Kompleksi püsivuskonstant. Kompleks on osake, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist või ioonist (tuumast ehk tsentraalaatomist), mille külge on koordinatiivsete kovalentsete sidemetega seotud mitu molekuli või iooni, nt [Cu(H2O)6]2+. Ligandideks nimetatakse Lewisi aluseid, mis on seotud tsentraalse d-metalliga kompleksis. Kompleksi moodustavad Lewisi hape (metalli aatom või ioon) ja mitu Lewisi alust I don't want to know the answers, I don't need to understand (ligandid). Paljud kompleksid ja koordinatsiooniühendid esinevad isomeeridena. Kompleksimoodustaja (võib olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]). metalliiooniga.Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe
koostist. See meetod avas täiesti uue võimaluse senitundmatute keemiliste elementide avastamiseks. 1860 61. a. avastasid Bunsen ja Kirchhoff spektrijoonte järgi tseesiumi ja rubiidiumi Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon, krüptoon, ksenoo, heelium, argoon. Algselt nim neid inertgaasideks, kuid kui argooniga avastati mõned ühendid, siis nim ümber väärigaasideks. Nende gaaside inertsus sai aluseks Lewisi okteti- reeglile. Guldberg ja Waage: sõnastasid massitoimeseaduse, millest avaldasid tasakaalukonstandi avaldise Gibbs: Töötas välja tänapäevase termodünaamika alused, võttis kasutusele keemilise potentsiaali ja vabaenergia (Gibbsi energia) mõisted (Gibbsi energia termodünaamiline funktsioon, mis võtab kokku entalpia ja entroopia faktori ning määrab protsesside
Mõjutab tasakaalu saabumise kiirust. 10. PEATÜKK HAPPED JA ALUSED Arrheniuse teooria – hape on ühend, mis sisaldab vesinikku ja annab reaktsioonil veega vesinikiooni. Alus on ühend, mis annab veega reageerides hüdroksiidiooni. (puudus: piiratud ühe lahusti, veega) Bronsted-Lowry teooria – hape on prootoni doonor. Alus on prootoni aktseptor. Hape ->(loovutav H+)-> konjugeeritud alus. Alus->(liidab H)-> konjugeeritud hape Lewisi teooria – hape on elektronipaari aktseptor. Alus on elektronipaari doonor. Happeline oksiid – molekulaarne aine, mis veega reageerides moodustub Bronstedi happe, nt CO2 moodustab H2CO3 Aluseline oksiid – moodustab veega reageerides Bronstedi aluse nt CaO + H2O -> Ca(OH)2 Amfoteersed oksiidid – moodustuvad poolmetallidest ja ka mõndadest teistest elementidest, mis reageerivad nii hapete kui alustega Vesi on amfiprotoonne – võib käituda nii Bronstedi happe kui alusena ja
moodustunud side mittepolaarne, ebavõrdse jaotumise korral on tegu polaarse kovalentse sidemega. Sideme polaarsus on määratud tema poolt ühendatud aatomite elektronegatiivsuse erinevusega. Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari. Polaarses molekulis on elektronegatiivsem aatom negatiivne poolus. Molekulide ja paljuaatomliste ioonide struktuuri esitatakse sageli nn. punktstruktuuridena (Lewisi struktuurid) kus näidatakse kõik kõik valentselektronid, s.o. sidemeis olevad elektrone ja ka sidemeis mitteasuvaid nn. vabad elektronpaarid. Elektronide arvu, mille aatom annab ära kas täielikult (kui tekib ioon) või osaliselt (moodustub kovalentne side elektronegatiivsema aatomiga) nimetatakse elemendi oksüdatsiooniastmeks. Elementide oksüdatsiooniastmed on samuti näidatud Mendeleejevi tabelis.
annaabi.ee 
