Lepitusmenetlus on üks alternatiivsetest vaidluse lahendamise viisidest. Venemaal lepitusseadus on jõustunud 01. jaanuaril 2011.a.1 Seni Venemaal lepitusseadust ei ole olnud ja eralepitajate tegevus oli seaduse tasandil reguleerimata. Nimetatud lepitusseadusega samaaegselt oli vastuvõetud ka lepitusseaduse rakendamise seadus2, millega lepitusmenetlus oli sisse viidud tsiviilõigusesse3 ja erinevate kohtute praktikasse (sh arbitraazi kohus). Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded
sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage). Läbirääkimised - Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus, töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks) 5
Otsused, mida TVK teeb on kohtuotsusega võrdsed. TVK-d kui nad 1996 kehtestati, siis nad kirjutati maha ENSV töökoodeksist. o Arbitraaz teoreetiliselt Eestis võimalik. See ei ole eriti levinud. Arbitraaz on lepitusorgan. Prantsusmaal on selle otsus pigem soovituslik, Luxenburgis kohustuslik. o Läbirääkimised pooli püütakse lepitada. Eesti TVK on saanud endale ka lepitaja rolli, lepitusmenetlust võimalik läbi viia TVK-s. Eestis on ammu olemas lepitusseadus, mille abil on võimalik lepitaja poole pöörduda. o ettevõttesisesed organid Venemaal näiteks. Nn ettevõttesisesed töövaidluskomisjonid. Need hindavad kas on võimalik töötajaga töölepingut lõpetada või mitte. Selle organi otsus ei ole täidetav ega siduv. Laiemas plaanis õigusvaidluste lahendamiseks rohkem viise ei ole. Saksamaa tööõigus
notariaadiseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud; 2) pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja tõestamisseaduse alusel; 3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel; 4) tunnistuse (apostille') väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel; 5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras; 7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel; 8) nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01
ja 2 sätestatule nende ametitegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevatest erapooletuse ning sõltumatuse nõuetest. Lepitus läbirääkimised ei ole avalikud. Lepitaja võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või igaühega eraldi. Lepitajal on keelatud esindada lepitusosalist lepitusmenetluse aluseks olevaid asjaolusid käsitlevas muus menetluses. Lepitusmenetlust alustades on lepitaja kohustatud selgitama lepitusosalistele lepitusmenetluse olemust ja õiguslikke tagajärgi ning lepitaja tasustamisega seonduvat. Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu. 18. Notarite Koda Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse
lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4. Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage). Läbirääkimised o Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema sõltumatu, erapooletu, lepitusläbirääkimised ei ole avalikud, lepitamine on tasuline, lepitajal on vaikimiskohustus asjaolude suhtes, lepitusmenetlus algab kui pooled on
TÕENDID: tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid. Pooled võivad istungil taotleda täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist. Sisulisel arutamisel toimub tõenditega tutvumine. Menetluse lõpetamine: TVK juhataja lõpetab menetluse, kui: 1. avaldust ei võeta menetlusse 2. avaldaja võtab avalduse tagasi 3. avaldaja ei ilmu põhjuseta istungile 4. TVK kinnitab poolte sõlmitud kompromissi 5. pooled soovivad lepitusmenetlust 6. asjas pooleks olev isik on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluse 7. pooled võivad menetluse kuni otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga 8. pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna TVK-le või avaldavad kompromissi TVK-le protokolli kandmiseks; kompromiss võib olla tingimuslik 9. TVK juhataja kinnitab kompromissi määrusega, kus märgitakse kompromissi
Lapse ja vanemate vaheliste suhete reguleerimine toimub kohtus kaheetapiliselt, esmalt määratakse ära esialgne e ajutine kord, mida ei saa sundkorras täita. Korra rikkumisel on õigustatud isikul võimalik esitada kohtule avaldus, mille järel viib kohus läbi lepitusmenetluse ning selle ebaõnnestumisel määratakse kindlaks ka sunnivahendid, mida saab kasutada kohtumääruse täitmisest keelduva vanema suhtes. Tulenevalt TsMS § 563 lg-test 1, 7 ja 6 ei ole enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, milles määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord, täitedokumendiks, st et see määrus ei ole sundtäidetav. TsMS § 563 lg 6 p-s 1 sätestatud sunnivahendite kasutamise võimalus tähendab, et TsMS § 563 lg 6 p 1 järgi tehtavas määruses võib kohus vanemat hoiatada, et kui vanem seda määrust ei täida, võib teine vanem kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks sama määruse kui täitedokumendi alusel
istungisaalis o ülekuulatud tunnistaja jääb istungisaali kuni asja arutamise lõpetamiseni, kui TVK ei luba tal varem lahkuda - (TvLS §§ 47 ja 49) 10.10 Menetluse lõpetamine - TVK juhataja lõpetab menetluse, kui: o avaldust ei võeta menetlusse o avaldaja võtab avalduse tagasi o avaldaja ei ilmu põhjuseta istungile o TVK kinnitab poolte sõlmitud kompromissi o pooled soovivad lepitusmenetlust o asjas pooleks olev isik on surnud ja vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta - (TvLS § 50) - pooled võivad menetluse kuni otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga - pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna TVK-le või avaldavad kompromissi TVK-le protokolli kandmiseks; kompromiss võib olla tingimuslik
annaabi.ee 
