Miinimumpalga kokkulepete laiendamist ei ole meile teadaolevalt palju kritiseeritud. Vastupidi, mõlemat poolt esindavad sotsiaalpartnerid peavad miinimumpalga reguleerimist viisiks, kuidas vähendada töötajatele makstava ümbrikupalga osakaalu. RAHVUSVAHELISED DOKUMENDID JMS Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO süsteemis puudub üksikasjalik konventsioon, kus käsitletaks laiendamise küsimust. Kollektiivlepingute laiendamine väljapoole lepingupoolteks olevate tööandjate jaametiühingute organisatsioonide liikmeid aitab tagada kollektiivselt kehtestatud palkade, tööaja ja -tingimuste laiaulatusliku rakendamise. See tähendab, et tööandjad, kes ei kuulu kollektiivlepingu sõlminud tööandjate organisatsiooni, peavad järgima lepingus ette nähtud miinimumstandardit. Selline kohustus kätkeb endas paratamatult teatavat sekkumist tööandjate negatiivsesse ühinemisvabadusse, teisisõnu nende õigusse jääda väljapoole
asja valdab. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul teel. 16. Kes on ettevõtja Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub enda nimel tasu eest kaupu v teenuseid ja kellele kaupade müük ja teenuste osutamine on püsivaks tegevuseks, v seaduses sätestatud äriühing. Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus ja teovõimet. 17. Äriühingute liigid Täisühing - äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Usaldusühing - äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste ees kogu omav. Osaühing äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital, osanikud ei vastuta
esindajal. Tehingu tegemisel esindaja kaudu tuleb eristada 3 isikut: 1. esindaja, st isik, kes teeb esindatava nimel tahteavalduse (või võtab selle vastu) ; 2. esindatav, kelle nimel esindaja tegutseb ja keda esindaja tegutsemine vahetult mõjutab; 7 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 3. kõhnas isik, kellega esindaja tehingu teeb (näitek s sõlmib müügilepingu). Kehtiva esinduse korral muutuvad lepingupoolteks ainult kolmas isik ja esindatav, kolmandal isikul tekib nõue mitte esindaja, vaid esindatava suhtes (ning vastupidi). Kehtiva esinduse korral muutuvad lepingupoolteks ainult kolmas isik ja esindatav, kolmandal isikul tekib nõue mitte esindaja, vaid esindatava suhtes (nin g vastupidi). Et esindus oleks kehtiv, on vajalik 2 eelduse olemasolu: tegutsemine teise isiku nimel ja
asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed, sh energia, vesi ja soojus müügil ühendusvõrgu kaudu (vt VÕS § 208 lg 3). Õigustest võivad müügiesemeks olla nt nõuded, patendid ja kaubamärgid. 99. Mis on müüja kohustusteks?
11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektis, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste erastamine omab kaubandusõiguses suurt
asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed, sh energia, vesi ja soojus müügil ühendusvõrgu kaudu (vt VÕS § 208 lg 3). Õigustest võivad müügiesemeks olla nt nõuded, patendid ja kaubamärgid. 99. Mis on müüja kohustusteks?
aluseid. Terminina oli „kaubandusõigus“ Eesti Vabariigis kasutusel ka enne 1940. aastat. 2. Äriseadustiku üldsätted ÄS keskseteks juriidilisteks terminiteks on mõisted ettevõtja, kellena seaduse § 1 käsitleb äriühinguid ning oma nimel püsivalt majandustegevusega tegelevaid füüsilisi isikuid (füüsilisest isikust ettevõtjaid), seega subjekte (õiguste ja kohustuste kandjaid), kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (s.t isikuid). Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t kui majandusüksust, sellesse kuuluvat kinnis- ja vallasavara, sealhulgas ärisuhteid, firmaväärtust jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. ÄS sätestab õiguslikud nõuded eelkõige äriühingute (juriidiliste isikute) tegevusele ning nende
kahjustumisest tekkinud kahju, kui see tekkis ajavahemikul asja ladustamiseks vastuvõtmisest kuni asja väljaandmiseni. Hoidja vastutab ka juhul, kui ta ladustas asja kolmanda isiku juures. 185. .Ettevõtja-Füüsiline isik, kes pakub oma nimel kasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüd või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seega ettevõtjad on õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet. Ettevõte- majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jms. Seda mõistet kasut. seaduses objekti tähenduses. Tegevusala- ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seadus võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes
ja pensionikindlustus, deklareerida väljamakse ja vormistada õiend tulude kohta. Sageli vormistatakse töövõtuleping töölepingu asemel, et vältida tööseadusandluses fikseeritud kohustuste võtmist puhkuste, tööaja ja ületundide arvestus, töölepingu lõpetamisega seotud kohustused ja muud garantiid. See on küll mugav tööandjale, kuid ei ole kõigil juhtudel õiguslikult korrektne, kuna on teatud tunnused, mis eristavad töövõtulepingut töölepingust. Põhitunnused - lepingupoolteks on tellija ja tööettevõtja (täitja); Tellijaks ja täitjaks võib olla teovõimeline (ka piiratud teovõimega) füüsiline isik (inimene) ja juriidiline isik (asutus, ettevõte, ühing). - lepingu objektiks on kindla tulemuse saavutamine tellimuse täitmise läbi; Tööks asja valmistamine, muutmine, teenuste osutamine, tellija asjade ajamine. Töövõtulepingu objektiks on alati töövõtja töötulemus (mitte tööprotsess nagu
annaabi.ee 
