taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisel või toiduainete käitlemisel, säilitamisel ning transportimisel. Saasteained avaldavad negatiivset mõju nii toidu kvaliteedile kui ka inimese tervisele. 5. Kemikaalid satuvad loodusesse läbi tööstusprotsesside emissioonide (õhusaaste, heitvesi, jäätmed) ja läbi kasutatavate toodete. Levivad õhu, vee, pinnase ning organismide kaudu. Sõltub lahustumisest vees, sorptsioonist, lenduvusest, degradeeruvusest. Skeem: 1) levik õhumasside liikumisega 2) sademetega sajab alla 3) pinnasereostus 4) pinnasest vette sattumine 5) pinnasest põhjavette imbumine 6) sadeneb veekogu põhja 7) lahustub vees 8) põhjasetetest imbub põhjavette 6. Püsivad ained (nt DDT, keedusool) on ohtlikud, sest need ei lagune. Jäävad keskkonda püsima pikaks ajaks. Nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb
Rektifitseerimiskoefitsent näitab lisandite koguse suurenemist või vähenemist piirituse suhtes. Piirituse lisandid jaotatakse kolme gruppi: pea-, vahe-, järellisandid. Pealisanditel on rektifikatsioonikoefitsent suurem kui üks (äädika aldehüüdid, äädika etüüli eetrid). Need kontsentreeruvad aurudes piirituse vedelfaasis. Järellisanditel on lenduvate ühendite lenduvus alati väiksem etanooli lenduvusest (vesi, äädikhape). Vaheühendid omavad kahepidiseid omadusi: kõrgete piirituse kanguste juures on nad järelühendid (koefitsent ühest väiksem), madalamatel on peaühendid (koefitsent ühest suurem). 8 9 Rektifitseerimisseadmed on keerulised sisaldades kolonne, soojusvahetusaparatuure (deflegmaatorid, jahutid, kuumutajad),
üldlaeng on negatiivne HAPPELISTES TINGIMUSTE Sadsorbeerunudmetalliioonid vabanevad ning võivad keskkonnas liikvele minna HORMOONSÜSTEEMI HÄIRIVAD KEMIKAALID kinnituvad retseptoritele, mis on mõeldud kas naissuguhormooni või meessuguhormooniga seondumiseks. Loeng 5 Õitsemine, mida see põhjustab ja kaasa toob? Pärast vetikaõitsengut on karbid ohtlikult toksilised. Loeng 6 SAASTEAINETE LIIKUMINE KESKKONNAS sõltub ainete lipofiilsusest, ioniseerumisest, lenduvusest. Keskkonnas võib toimuda ainete keemiline muundumine ning biodegradatsioon. SAASTEAINETE ALLIKAD on punkt- ja hajusallikad SAASTEAINED LEVIVAD kas kohalikult, piirkondlikult, poolkera piires või globaalselt ÖKOSÜSTEEMI TASEMEL saasteainetest põhjustatud mõjud võivad olla kas struktuursed, st. mõjutada ökosüsteemi struktuuri ehk liigilist koosseisu ja tasakaalu, või funktsionaalsed, st. mõjutada ökosüsteemi funktsiooni.
Elektrotermilise AAS-i puhul tuleneb segamine põhiliselt söestamise protsessi muutlikkusest. Kui söestamise protsess oleks 100%-liselt efektiivne, siis kogu maatriks eemalduks (aurustuks) ja ei oleks mingit fooni absorptsiooni. Samas tuleb arvestada, et analüüsitavad aatomid peavad peale tuhastamise protsessi alles jääma. Proovi tüübist ja analüüsitavatest aatomitest tuleneb tuhastamise temperatuur ja efektiivsus. Efektiivsus oleneb maatriksi ja analüüsitava osa koostisosade lenduvusest. Oluline on seega, et maatriksi komponendid oleksid lenduvamad analüüsitava osa komponentidest. Sageli aitavad seda saavutada nn. maatriksmodifikaatorid. Modifikaatorid valitakse selle järgi, et nad kas suurendavad maatriksi lenduvust või vähendavad uuritava osa lenduvust. /26/ Grafiit-aatomabsorptsiooni puhul on segamine tunduvalt vähenenud seoses pürolüütiliselt kaetud küvettide kasutuselevõtuga. Sellised küvetid võimaldavad
osakesed. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse). Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. . Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline
0001 g, vaid on suurem. Kaalumise määramatust põhjustavad järgmised allikad: kaalu piiratud komakohtade arv, kaalumise korduvus, puruke kaalutava objekti küljes, tuppa sisenevad kolleegid ja kaalu ebastabiilsus, kui aine on elektrostaatiliselt laetud. Triiv - tingitud näiteks toatemperatuuri muutumisest päeva jooksul, õhurõhu muutumisest jne, kaalutava aine hügroskoopsusest (materjali võime imeda endasse vett) või lenduvusest. 78. Proovi ettevalmistuse võimalused. Proovi ettevalmistus: proovi viimine aparaadi jaoks sobivale kujule. Enamik analüüsiaparaate töötab lahustega, mitte reaalsete objektidega. Proovi ettevalmistusel on kaks põhilist lähenemist: eemaldatakse segavad ained või eraldatakse huvipakkuv komponent. Eemaldamiseks/eraldamiseks peamised viisid on: • Filtratsioon • Destillatsioon • Ekstraktsioon Proovi eeltöötlus • UV-Vis: Lahus - ei tohi olla hägune
(vedelik võib aurustuda mitte ainult oma pinnalt vaid kogu oma ruumala ulatuses). Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp. Kondenseerumine aurustumise vastand, osakesed lähevad gaasilisest olekust vedelasse. Toimub süsteemi jahutamisel või kui välisrõhk suureneb küllastunud aururõhust. Kondensaat kondens-protsessi produkt. Vedelike lenduvus ühel ja samal temp sõltub nende vedelike keemistemp aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida aint lahtises süsteemis. Mida madalam temp, seda suurem lenduvus. Vedelik vedelikus sarnased vedelikud lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp. tõusuga suureneb lahustamine. Tahke aine vedelas absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas; rõhk olulist mõju ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõusuga, kui protsess on endotermiline. Väheneb temp tõusuga, kui protsess on eksotermiline. Lahustuvuse temp sõltuvus väljendab lahustuvuse temp muutmisel
Puhas vesi keeb 1atm 100°C, kui rõhk on
kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp. Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumine:
Aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat.
Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine puhul, mis toatemp-l ja atmosf.rõhul on tahke.
Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõlt nende vedelike keemistemp ja aurude
difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei
avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumispr on eksotermiline (H
mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nimetatakse küllastunud auru rõhuks. Lenduvus aine aurustumis või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuur aurude difusiooni kiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. N: bensiin avatud keskkonnas. Keemine intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle. Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. N: vesi keeb.
Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks. Kondenseerumiseks nim aine taasüleminekut gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal ja saadud vesi on kondensaat kondenseerimisprotsessi produkt. Tahkumiseks nim vedela oleku muutumist tahkeks aine puhul, mis toatemperatuuril ja atmosfäärirõhul on tahke. Vedelike lenduvus ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida vaid lahtises süsteemis. Aine lenduvus on seda suurem, mida madalam on tema keemistemperatuur. Tahke aine vedelas lahustis: absoluutselt mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju ei avalda. Lahustus suureneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline. Väheneb temperatuuri tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline. Lahustumise temperatuurisõltuvus väljendab lahustuvuse muutumist temperatuuri muutmisel
välisrõhuga. Puhas vesi keeb 1 atm 100°C, kui rõhk on kõrgem, siis kõrgem ka keemistemp.
Keemisprotsessi ajal jääb temp samaks.
Kondenseerumine: Aine taasüleminek gaasilisest olekust vedelasse tahke aine pinnal.
Kondensaat kondens-protsessi produkt. Tahkumine: Vedela oleku muutmine tahkeks aine
puhul, mis toatemp-l ja atmosf. rõhul on tahke.Vedelike lenduvus ühel ja samal temp-l sõltub
nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda.
Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis.
Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3.5, tolueen 6.1, atsetoon 2.1.
Tahke aine vedelas lahustis: Absol. mittelahustuvaid aineid pole olemas. Rõhk oluliselt mõju
ei avalda. Lahustuvus suureneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on endotermiline(H>0).
Väheneb temp tõustes, kui lahustumisprotsess on eksotermiline (H
siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse auru rõhuks. Kui aurude kontsentratsioon gaasi faasis on konstantne, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (Pküll). N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26.1 °C, Pküll = 100mmHg. Lenduvus on aine aurustumis- või sublimatsioonivõime. Ühel ja samal temperatuuril sõltub nende vedelike keemistemperatuurist ja aurude difusioonikiirusest ümbritsevasse keskkonda. Lenduvusest saab rääkida ainult lahtises süsteemis. Mida suuremad on jõud molekulide vahel, seda väiksem on lenduvus. Mida madalam on temp, seda suurem lenduvus: bensiin 3,5; tolueen 6,1; atsetoon 2,1. Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses. Keemine algab temperatuuril, kus vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisrõhuga või ületab selle. Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur. N: Puhas vesi keeb
annaabi.ee 
