Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lendorav referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lendorav, lendorava, lendoravat, lendoravad, pungad, oravatel, poega, leviala, lamendunud, karvastik, aastaringselt, kõrvad, sambla, eluviisiga, urvad, pesakond, haavapuu, karvu, kaitseala, juhendaja, koostaja, marit, käsitletud, kantud, horisontaalselt, otstes, omaseks, nahakurd, kollakas, karvkate, tumedam, vahetab, lühikesed, kolju, pikkune...............................................................................................7 Pojad ja pesitsemine.............................................................................................................................8 Lendorava kaitse...................................................................................................................................9 Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada. Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, täiskasvanud haava koore värvi
LENDORAV Lendorav on näriliste seltsi, lendoravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja. Ta on Eesti faunas ainuke lendorava perekonna esindaja.] Lendorav on Eestis oma areaali läänepiiril, levilaks on Virumaa metsad. Lendorav on öise eluviisiga ning vajab ellu jäämiseks vanu metsi. Ta on Eestis I kategooria kaitsealune liik. Levila Lendorava areaal asub kogu Põhja-Euraasia sega- ja lehtmetsavööndis. Alates Lääne-Soomest ja Baltimaadest, läbi Siberi ja Vaikse ookeani rannikuni. Eestis on lendorav oma levila läänepiiril ning peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Veel leidub teda isoleeritud asurkondadena Lõuna- Pärnumaal, Soomaal, Harju-- ja Raplamaal.
Jõhvi Gümnaasium Lendoravad Referaat Koostaja: Liis Lipp Juhendaja: Tiina Gaskov Jõhvi 2010 Lendoravlaste sugukonda kuuluvad oravlastele lähedased närilised, kes erinevad oravlastest nahavoldi olemasolu poolest ees- ja tagajäsemete vahel. Nahavolt on kaetud karvadega, teda
meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4 Pojad on paljad ja pimedad Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast, imetamise lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks saavad kahe kuu pärast Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks TOITUMINE Taimtoiduline Seemned, pungad, noored oksad, seened, marjad Talveks kogub endale pessa toiduvarusid LEVIK MAAILMAS Lendorav elab kogu põhjapoolkera metsavööndis – Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja Kirde-Hiina metsadeni. Teda leidub ka Sahhalini ja Shantari saarel ning Sihhote-Alini mägedes. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja-Lätis, Kirde-Valgevenemaal ja Venemaal 20. sajandi algusest on selle loomaliigi leiukohtade arv levila lääneosas pidevalt kahanenud.
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine...........................................................................
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine...........................................................................
Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi
sugukonda tirdilisi (Eesti punane raamat, 2011) Lutikalised (Heteroptera) Lutikalised (Heteroptera) on suurim vaegmoondega (Hemimetabola) putukate alamselts, mille esindajad on levinud peaaegu üle maakera, kui poolusepiirkonnad ja mõned väiksed ookeanisaared välja arvata. Kokku on maailmas teada ligikaudu 40 000 lutikaliiki, Eestis 467. Lutikalised on väikesed kuni suured (1 millimeeter - 11 sentimeetrit), välimuselt väga mitmesuguse kujuga putukad. Nende keha on sageli lamendunud, kehakatted tugeva kitiinkestaga. Suised on pistmistüüpi, ka neil, nagu sarnastiivalistel, moodustub iminokk. Enamikul liikidel on jooksujalad, esinevad veel rööv- ja ujujalad. Tiibu kaks paari, nendest eesmised nahkjad kattetiivad, tagumised aga kilejad. Tagarindmikus asuvad lutikalistel vinanäärmed. Nende eritis on ebameeldiva lõhnaga ning eemale peletav. 10
hea maine ja mitte ainult eestlaste hulgas. Võibolla on kase positiivse kujutelma tekkel oma osa ka tema tervendavatel omadustel. Kasemahla, kaseokstest saunavihta, kasepungi, kaseurbi, noori lehti, kase sütt ja tuhka, kasekäsna on ajast aega edukalt ihu tervendamiseks tarvitanud paljude rahvaste rahvameditsiin. Kõike seda arvesse võttes on igati loogiline, et kase väljendeid on ka meie keeles rohkesti. Metafoori allikana esinevad nii puu ise, kui ka tema osad oksad, lehed, urvad, pungad ning ka saadused, nt tuhk. Kasemahla on rahvameditsiinis kasutatud õige paljude hädade raviks (avitaminoos, uroloogilised hädad, podagra, üldise immuunsüsteemi nõrgenemise korral). 13 7. Pärn (Tilia) Rahvakeeles PÄRN, NIIN (murretes ka niids, niits, niider), LÕHMUS, PÄHN Pärnapuu hulk erinevaid nime tust annavad tunnistust sellest, et ta on Eestis levinud ja teada puuliik.Ta on meie rahvausundis hästi tuntud kui
põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5
annaabi.ee 
