Nende nähtuste integreeritud kogum subkultuur pakub indiviidile võimaluse süümepiinadeta üle astuda nn. suure ühiskonna mõjuväljast. Enamgi veel, sageli on kriminaalses subkultuuris normiks nö. tavanormide rikkumine. Kriminoloogia sotsioloogilise koolkonna teise suure teooriate grupi moodustasid märgistamis- ehk stigmatiseerimisteooriad. Olulise panuse selle teooria kujunemisele andis oma raamatuga USA kriminoloog Edwin Lemert. Oma raamatus ,,Sotsiaalne patoloogia" tõi ta üksikasjalikult välja inimese kriminaliseerumise etapid: · Käitumisreegli rikkumine · Interaktsioon ümbritsevaga negatiivse reaktsiooni vormis · Solvumistundest esile kutsutud teine üleastumine · Ümbritsevate (legaalse võimu) hukkamõist ja märgistamine seadusrikkujana · Kurjategija rolli omaksvõtmine Olenemata teatud erinevustest oma vaadetes on kõik märgistamisteooria
• See loob deviantse identiteedi, deviantse karjääri ja deviantsed subkultuurid. • Võttes uurimisobjektiks käitumise, mida tituleeritakse deviantseks, tuleb mõista, et me ei saa teada, kas antud tegu kategoriseeritakse deviantsete hulka seni, kuni teised pole sellele reageerinud. • Deviantseks märgistamisel on oluline mõju isiku edasisele sotsiaalsele osalusele. Indiviidi avalikus identiteedis toimub drastiline muutus. Primaarne ja sekundaarne hälbivus Edwin Lemert (1912-1996) • Lemert vaatleb hälbivust kui organiseeritud sotsiaalset vastust, kvaliteeti, mis teatud käitumisele või isikule tagantjärele antud. Reeglite rikkumine on primaarne hälbivus, ent sugugi mitte kõiki reeglite rikkujaid ei võeta kinni ega märgistata. Reaktsioonijärgset olukorda nimetab Lemert sekundaarseks hälbivuseks. • Sekundaarne hälbivus on olukord, kus isik hakkab oma hälbivatkäitumist või
47. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Edwin Lemert sildistamise mõju identiteedile: · Esmane hälbelisus norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast. · Teisene hälbelisus sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.
70. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Edwin Lemert sildistamise mõju identiteedile: · Esmane hälbelisus norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast. · Teisene hälbelisus sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.
Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mittedeviantse käitumisega inimeste vahel. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Edwin Lemert sildistamise mõju identiteedile: Esmane hälbelisus norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast. Teisene hälbelisus sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.
kirjanikud, teadlased 4.5. Muud teooriad Kulturoloogilised seletused · E. Sutherland hälbeteooria hälbekäitumist õpitakse niisamuti nagu iga teist käitumisvormi. Kurjategijatel on oma kultuur, väärtushinnangud. Inimese kujunemine kurjategijaks hakkab juba lapsest. · R. Merton frustratsiooniteooria inimese viib kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste vahenditega. · E. Lemert kontrolli- e sidemeteooria inimese käitumist mõjutavad suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. · D. Cornish kurjategija veeretab süü kannatanule ja leiab, et juhtunu on kannatanule paras. Sotsioloogilised seletused · E. Durkheim deviantsuse teooria enesetapu üheks põhjuseks on anoomia (reguleerimatus
Rutiinsete tegevuste teooria puhul esinevad koos kuritegevuse sihtmärk, motiveeritud kurjategija, ärahoidjate puudumine. RTT lisab kontrolliteooriale sobiva sihtmärgi. Sihtmärk on sobiv, olenevalt sellest, kui suur väärtus on ja kui suurt pingutust nõuab. Kuidas RTT jõutakse? 3 komponendi koosesimene sõltub meie rutiinsetest tegevustest. Kui palju vaeseid koos elab, on seal piirkonas väiksem kuritegevus! 3.4. Stigmatiseerimise (märgistamise) teooria. Esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teooria kokkuvõetav teesidena. Kuidas märgid mõjutavad inimest? Psühholoogide uuring klassiõpetajate ja õpilastega, kus
tõenäolisemalt kujuneb ta lõppastmes kurjategijaks. Sutherland. 2. nurjumis- ehk frustratsiooniteooria Merton. Isik satub hälbekäitumise teele, sest traditsiooniliste vahenditega ei ole ta võimeline oma eesmärke saavutama. Isik ei taha oma eesmärkidest aga ka loobuda. Seetõttu üritab ta eesmärgile jõuda mistahes vahendeid kasutades. 3. kontrolli- ehk sidemete teooria Lemert. Inimese käitumist mõjutab, millised suhted tal on teiste inimestega. Talle on oluline, et talle tähtsad inimesed suhtuks temasse positiivselt ja ta üritab käituda neile meelepäraselt. Oluline on see, kas need inimesed pärinevad õiguskuulekatest või deviantsetest gruppidest. 4. ratsionaalse valiku teooria Cormisch. Inimene teab täpselt, mida ta teeb; käitub sihilikult normipäraselt või vastaselt
Sildistamisteooria järgi ei ole hälbimus seotud indiviidi või grupi tunnustega, vaid hoopis tegu on suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Howard Becker "hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad". Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. 66 Sildistamisteooria: Edwin Lemert sildistamise mõju identiteedile: · Esmane hälbelisus norme rikutakse ühel või teisel moel, kuid seda ei panda tähele. Ei mõjuta indiviidi identiteeti ja arusaama endast. · Teisene hälbelisus sotsiaalselt määratud reaktsioonide tüüp, millega inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Inimene aktsepteerib silti ja näeb iseennast deviantsena.
Muud teooriad Kulturoloogilised seletused · E. Sutherland hälbeteooria hälbekäitumist õpitakse niisamuti nagu iga teist käitumisvormi. Kurjategijatel on oma kultuur, väärtushinnangud. Inimese kujunemine kurjategijaks hakkab juba lapsest. · R. Merton frustratsiooniteooria inimese viib kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste vahenditega. · E. Lemert kontrolli- e sidemeteooria inimese käitumist mõjutavad suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. · D. Cornish kurjategija veeretab süü kannatanule ja leiab, et juhtunu on kannatanule paras. Sotsioloogilised seletused · E. Durkheim Deviantsuse esimese sotsioloogilise seletuse andis E. Durkheim anoomia teoorias, mida ta kasutas suitsiidi olemuse uurimisel
annaabi.ee 
