-30. aastatel Eestis tegutsenud vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Polliitika ja majandus(1920-1230): *venemaa sulges turu *põllumajandus olukord raske *kergekäeliselt anti laene *maade jagamine *loodi asendustalud *maapanga loomine *valitsuse sekkumine majandusse *võeti vastu reforme. Kultuur(1920-1930): *kultuurkapital *laulupeod *Eesti Mägud *olgem eestlased ja saagem eurooplasteks. Haridus ja teadus: *rahvusteadustes edu saavutamine *kutseharidus *vähe lektoreid *kõrgkoolid:Tartu ülikool, TTÜ, Tlna ja Tartu kõrgemad kunstikoolid. Tegelased: J.Poska- (24. jaan 18667. märts 1920) oli Eesti riigimees. J.Soots- (12. märts 18806. veeb 1942) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. J.Kuperjanov- (11. okt 1894- 2. veeb 1919) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane, Auastmelt oli ta ülemleitnant. J.Pitka- (19. veeb 1872sept 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, Eesti Vabadussõjas Eesti
keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud. Rahvavalgustuslik tegevus: 1838.a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni tähtsus: ,,KP" mõtte algataja, arendas eesti luulet ja jutukirjandust, ÕESi asutamine, püüdis rahvast harida. 6. Kreutzwald: ilukirjanduslik looming armsaima lapse mälestuseks kirjutas jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teed", pooem ,,Lembitu", ,,Reinuvader Rebane", ,,Kalevipoeg" (1862), ,,Eesti rahva ennemuistsed
üle kontrolli ja ennast kohandada vastavalt situatsioonidele. Kus vähegi võimalik kasutan õppimises ja muudes situatsioonides piltlikku ettekujutamist, mälu. Nii jääb paremini meelde ning püsib mälus pikka aega. Raamatuid või tekste lugedes tekivad pähe sündmuste ahelad nagu oleksin ise peategelane sündmuste keerises. Lugedes saan emotsionaalse kogemuse, et pikka aega on raske uut asja või raamatut käsile võtta. Istudes tundides või nüüd loengutes ei meeldi mulle kuulata lektoreid, kes räägivad kuiva teooriat, kasutavad raskeid termineid. Mulle meeldivad loengud, mis on mitmekesised, kus tuuakse näiteid kongreetsetest situatsioonidest, elust enesest. See kinnistab teadmisi, jääb meelde ning annab oma võimalusi oma teadmisi ka teistele edasi anda. Mitte teaduslik jutt, vaid oskus seda teistele edasi anda ja sellesse süveneda. Samamoodi proovin ka ise õppides käituda ja õppimisse suhtuda.
Direktor oli sellel ajal Maarika Pukk, kes hakkas kohe hoones muutusi läbi viima. Reggio pedagoogika tähelend kestis kahjuks ainult 15 aastat, sest juba 2009. aastal muutus täielikult Piilupesa lasteaaia struktuur. Reggio Emilia pedagoogika elemente võib leida mõnest lasteaaiast ka praegu, kõige rohkem Tartus asuvast Terakese lasteaaiast. (Vapper, 2013.) Küll aga on olemas Eesti Regio klubi, mis algatati 2012. aastal Tallinnas ning praegu on seal juba üle 100 liikme. Liidus on nii lektoreid, üliõpilasi, lasteaiaõpetajaid kui ka niisama huvilisi. Liidus jagatakse oma kogemusi, aga külastatakse ka erinevaid seminare teistes riikides, mis tutvustavad antud pedagoogika põhimõtteid ja tegevusi. (Tõnumaa, 2014.) Kokkuvõte Valisime Reggio pedagoogika, sest me ei olnud varem antud pedagoogilisest suunast kuulnud ja seega oli meil huvitav selle kohta infot otsida. Miks on oluline? Reggio pedagoogika on oluline, sest õpilasel on võimalus ennast rohkem väljendada ning
ja tugisüsteemide võrgustiku areng; õpilase eriala edukas valik ja üleminek kutsekooli; kutsekooli õpilase tulemuslik üleminek tööle; edukas integreerumine ühiskonda. Projektis osalevad koolid ja õpetajad on kaasatud täienduskoolitusse, kusjuures õpetajad koostavad täienduskoolituse õppekava ja isikliku arenguplaani. Koolitajad on olnud Taanist, Soomest ja Inglismaalt, kuid oleme kutsunud ka Eesti parimaid lektoreid, praktikuid ja tööandjaid. Ühiste töörühmade analüüsi tulemusena on jõutud arusaamadeni, mis on tähtis õpilasele ja mis õpetajale, millal on tegemist õpi- ja millal õpetamisraskusega. Kooli kvaliteeti iseloomustab tema valmisolek õpetada kõiki lapsi. Eesti haridussüsteemi missioon on luua tingimused ja eeldused, et ühiskonna kõigist liikmetest kujuneksid õppivad inimesed, kes suudavad elus väärikalt toime tulla
Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad
Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustesse võimalik kaasata eksperte, kelle panus on lühiajaline, näiteks lektoreid, tõlke või disainereid. Kuigi nende mõju kogu projekti tulemusele on piiratud konkreetse ülesandega, ei tasu eksperte valides kvaliteediga riskeerida. Projektijuht ei tarvitse ressursina näha pelgalt oma meeskonda. Projekti tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii eelarvesse planeeritud inimressurss kui ka projektiga seotud, kuid mitte selle raames tasustatud inimesed. Oluliseks inimressursiks on projekti sidusgruppide esindajad – tellijad, juhtkomitee liikmed, teised kasusaajad
soovitame rakendada eelpool mainitud mudelit ja kindlasti soovitame oma muredega pöörduda professionaalide poole. Üks levinumaid valearvamusi on see, et meie probleem on unikaalne. Ei ole. See kõik on ühes või teises vormis juba olnud ja me võiksime jalgratta leiutamise asemel hoopis sellega sõitmist nautida. Teave on olemas: on perekoole, seminare ja kursusi, Tartus on isegi Pereinstituut, on kirikute juures toimivad peretöö kursused/laagrid/seminarid, on erialast kirjandust, lektoreid ja palju muud. Paljud pastorid ja õpetajad on kõrgelt kvalifitseeritud nõustajad. Võtke vaid ette natuke otsida ja küsida ning te leiate palju rohkem, kui teadsite olemas olevat. Käesoleva netisaidi ülesanne ongi anda abcteavet ning juhatada abivajaja olulise oskusteabe allikateni. Õnn pole kättesaamatu, vaid ta on meie kõigi jaoks! Elagem siis oma peredes ja abieludes õnnelikult! 3
harjutama Aasias asuvatesse budistlikesse kloostritesse, õppeasutustesse. Samuti hakati õpetuse saamiseks külastama ka Läänes asuvaid budismikeskusi ja -instituute. Väljaspool Eestit on mitmed eestlased läbinud tiibeti budismi traditsioonilise 3. aasta pikkuse harjutuslaagri eralduses. Budismiuurijad on pikemalt õppinud ülikoolides ja instituutides, nii Läänes kui ka Aasias. Toimub ka vastupidine liikumine, mille käigus on Eestisse saabunud mitmeid kümneid teadlasi, lektoreid, õpetajaid ja munkasid - nii on Budistliku Koguduse Drikung Kagjü Ratna Sri Keskuse laamaDrubpon Sangye Rinpoche püsivalt Eestis alates 2001. aastast. Uuest aastatuhandest alates on asutatud kümneid budistlikke ühendusi, keskusi ja budistiku kultuuriga seotud kodanikuühendusi, mis kõik edendavad erinevaid budismiga seotud valdkondi, sealhulgas nii usk kui ka teadus. Näiteks Budismi Instituudis toimuvad juba rohkem kui kümne aasta jooksul
-) Alfred Adler oli samuti Freudi õpilane, kuigi ta polnud otseselt Freudi õpilane, vaid sel hetkel kui ta Freudiga suhtlema hakkas, olid tal juba oma ideed olemas. Kui ta pärast kümmetkond aastat Freudist lahku lõi, tuli koos temaga kaasa veel ligi kümme teist inimest ehk ta oli väga mõjukas. -) Alfred oli pigem praktik kui teoreetik ning seega ei pannud ta erilist rõhku oma kirja tükkidele, kuid oli samal ajal tuntud kui üks parimaid lektoreid, sest oli väga hea kõnemees. -) Alfredi kogu psühholoogia keerleb üldiselt ümber ühe peamise mõiste alaväärsus kompleks. -) Alfred Adler oli laspena väga haige laps ehk ta kannatas mitmete tõsiste haiguste all ning näiteks perearst uskus mitmetel kordadel, et ta oli surmale määratud. Sellegi poolest ta kasvas suureks inimeseks, kuid tema lapsepõlv oli vägagi üksildane, sest kui ta üldse end paremini tundiski, siis ta lihtsalt luges palju raamatuid
1818 aastal uus Burchentag, kus kinnitati ülesaksamaaline üliõpilasliit ehk Allgemeine Deutsche Burschenschaft. Värvideks must, punane ja kuld. Põhikiri, palju lauldi. Toimud illegaalse ja salastatud tegevusena. Saksa ja Püha liit oleks sellele vastu olnud. 1819 tappis üks üliõpilane (sand) Kotzebue. Saksa liit pidas aru ja võeti vastu tagurlikud Karlsbadi otsused , kus keelati Saksa liidu aladel igasuguses konstitutsioonid ja nende taotlused, tsensuur tugevnes, lektoreid lasti lahti. Ülikoolidesse seati range järelvalve liberalismi jälgimiseks. See hävitas lõpuks üliõpilasliidu. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), Karlsbad otsustas ka,, et laiali saadetakse Saksa võimlemisliikumine. See liikumine lähtus arusaamast, et sakslane on terve ja tugev kui ta võimleb. Jahn oli liikumise eestvedaja. Võimeline oli keskajal üsna võõras, see nn leiutati. Jahn leitas igast võimlemisriistapuud. Rajati üle Saksa ja Preisimaa