Haruldased filmikaadrid, audiovisuaalsed programmid ning interaktiivsed detailid peaksid huvi pakkuma kõigile ajaloost huvituvatele eestimaalastele ning Eesti sõpradele. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen
Sendid olid üsna sarnased 1992. aasta omadele. Kõige huvitavam oli 1-sendine: number ühe taga kaardus tammelehtedega oks ning kaares oli kirjutatud EESTI SENT (I. Sakk, 2006, lk 110-113). Kõikide müntide tagaküljel oli kujutatud kolme lõvi Eesti vapina (Lisa 3). Esialgu käibisid ka margad, mida kroonide tulekut mööda ringlusest tagasi tõmmati. Kõige kasutatav paberraha oli kahtlemata sinine 10-kroonine, mida trükiti koguni kolm aastakäiku(I. Leimus, 2006, lk 53-54). 1933. aastal toimus Eesti krooni devalveerimine ehk odavdamine, et päästa Eesti majandus Suure ülemaailmse majanduskriisiga seotud lämbumisest. Devalveerimine on alati väga ebapopulaarne ja ükski poliitik ei taha seda teha, sest osa oma väärtustest kaotavad kõik hoiused. Krooni devalveerimise viis läbi Riigivanem Jaan Tõnisson ja majanduslik olukord Eestis hakkas paranema, aga Jaan Tõnissonist sai üks sõimatumaid poliitikuid Eesti Vabariigis
· Ilmneb risk kaubandusdefitsiidi kontrolli all hoidmiseks. · Kontroll eelarve koostamise üle karmistub. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. [WWW] URLhttp://ec.europa.eu/economy_finance/netstartsearch/euro/kids/money_et.html (26.10.2009) 2. Hagelberg, R. 2002. Raha meie elus. Eesti Pank 3. Hanni, R. Eesti raha ja pangandus - [WWW] URLhttp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html (26.10.2009) 4. Leimus, I., Erelt, P., Laar, M., Sakk, I. 2006. Eestlaste raha läbi aegade. Tallinn. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS. 5. Maasik, M. 2001. Euroopa majandus- ja rahaliit, euro ja Eesti. Tallinn. Eesti tööandjate ja Tööstuse Keskliit. 6. Sõrg, M. 1997. Raha. Tartu Ülikooli Kirjastus. 7. Zirnask, V., Liikane, K. 1994. Raha, pangad ja finantsturud I osa. Tallinn. 11
Mille ja kelle innustusel Te hakkasite tegelema spordiga? Asjaolude kokkusaamisi oli mitmeid. Näiteks, isa tegi mulle Osulas ja ka Rõuges võrkpalli- väljaku, kehalise kavatuse õpetajad olid aktiivsed ja veenvad. Millisesse spordiseltsi/rühma Te kuulusite? Koolipoisina „Noorus“ ja „Jõud“, hiljem „Kalev“. Kes oli(d) Teie treener(id)? Heino Soome, Taivo Rohtmaa, Jaan Gutmann ja Ivan Dratsov. Päris palju. Kes olid Teie trennikaaslased? Eest nr.1 numismaatik Ivar Leimus, Tõnu Kõrda, Einar Lees, Vjatseslav Atskasov, Jüri Post, Peeter Pebekov Talme, Väino Ploom jne. Millised olid toonased treeningtingimused? Võrus oli selle aja kohta ainuke normaalne võimla praeguse Kesklinna Gümnaasiumi oma. Ära pidi mahtuma kergejõustik, korv- ja võrkpall. Meeles on õhtul kell 10.00 algavad trennid. Meil, kui alaealistel, oli kirjalik õhtul liikumise luba. Soojal ajal harjutasime pargi mängude Väljakul ja käisime Tamulas pesemas. Kui tihti toimusid trennid
Oli Poola-meelne. Tema „Liivimaa ajaloo lühiülevaade“ on aastatetest 1558-1610 ja pühendub eeskätt Poola võimuperioodile Liivimaal. Thomas Hiärn. Rootsi-aegne ametnik. Ta kirjutas 7. osalise Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajaloo, mis käsitleb sündmusi aastani 1639. Kroonika jäi pooleli (sest suri ära!). Christian Kelch- Rootsi aja lõpu kirikuõpetaja, võttis eelnevate tööd kokku, viis ka lõpule! Trükiti isegi ära ja Leimus on ka eesti keeles avaldanud. „Liivimaa ajalugu“ keskendub Eesti ja Läti ajaloole kuni 1690.aastani. Rootsimeelne. Otto Fabian von Wrangell- Eesti- ja Liivimaa kroonika, viimane tõsiseltvõetav kroonika. Pärast teda hakati üld juba rohkem tähelepanu pöörama allikakriitikale ning kroonikad polnud enam soositud kirjutusvorm. 5
) või geograafiliselt (bütsantsi). Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse, analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha majandusajaloolisi järeldusi. Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M. Frähn, H. Grote). Baltisakslastest tuntuim R. v. Toll, A. Buchholz; eesti n: W. Anderson, E. Tender, V. Sõerd, A. Molvõgin, I. Leimus. E. Tender. Müntide ja mõõtude areng Eestis. Trt, 1937. Münt oli juba ammu kunstiajaloolaste huviväljas (pitsat palju vähem). Eriti palju andnud 8.-13. saj Euroopa majandusajaloole. Mõned mõisted: Münt - seaduslik maksevahend, millele on määratud mündihärra poolt kindel vorm ja kaal ning väljaandmise reeglid, väärtuse tagab mündihärra. a) mündid, mille väärtus rajaneb metalli väärtusel
1030 Jaroslav Vladimirovitš Tark tuli Eesti sõdima ja tegi Jurjevi (Jaroslavi ristinimi Juri). Analoogilisi jutte 11-12saj veelgi. Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines. Sitsiilia geograaf Al-Idrisi Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad. Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga (vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu. Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk. Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu. Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli. Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak). Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud
3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5. Jacques Le Goff, Pikk keskaeg Vikerkaar 4-5 (1998), lk 98-104. 6. Linda Kaljundi, Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. Ajalooline ajakiri 2 (2007), lk. 193-223. 7. Keskaja inimene, Tallinn 2002. 8. Kristlike ordude kultuurilugu, Tartu 2004. 9. Ivar Leimus, Numismaatika alused, Tartu 1996. 10. John H. Lind jt., Taani ristisõjad. Sõda ja misjon Läänemere ääres, Tallinn 2007. 11. Tõnis Lukas, Tartu toomhärrad 1224-1558, Tartu 1998. 12. Heldur Palli, Rahvastik ja ajalugu, Tallinn 1973. 13. Riho Saard, Euroopa üldine kiriku ajalugu, Tallinn 2005. 14. Jaan Sootak, Veritasust kriminaalteraapiani: käsitlusi kriminaalõiguse ajaloost, Tartu 1998. 15. Keskaja kirjanduse antoloogia I, Tallinn 2013.
3. suulised andmed. Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi toimetistes kasutatav viitamissüsteem. Arhiiviviide: ERA R-6-1-97, l 35 (ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi põllumajandusosakonna protokoll nõupidamise kohta Üleliidulisest Põllumajandusnäitusest osavõtu kohta 1941. a, 31.10.1940). Raamat, monograafia: Toomas Karjahärm, Väino Sirk. Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 19171940. Tallinn 2001, lk 285 286. Ajakiri: Ivar Leimus. Maidla aare. Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 1979, nr 1, lk 47. Ajaleht: Andrus Nilk. Korvapalliliiga jätkab uue meeskonnaga. Postimees 1999, 16. juuni. Käsikiri: Indrek Paavle. RAKA 1940-1970. Peaseminaritöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu 1995, lk 17 (käsikiri TÜ arhiivinduse õppetoolis). Seaduste kogud: Riigi Teataja (RT) I 1998, 36/37, 552 (§ 4, p 2) Internet: 55
annaabi.ee 
