Tavad ja kombed: · Täpsust · Organiseeritust · Armastavad distisipliini ja puhtust · Hindavad haridust ja kultuuri · Kvaliteedi hindamine · Perekesksust · Otsekohesust · Lemmikloomaarmastus · Kahtlevus-kõik peab olema kontrollitud · Rahvussport-jalgpall · Hügieeni hindamine · Teietamine · Käe surumine · Kvalifitseeritus · Raha- kindlustunne Toit, jook, lauakombed Toidud on neil vaheldusrikkad, kvaliteetsed, kerged, salatid, leibadel ja kookidel palju sorte, klimbid, käkid, linnulihatoidud, vorstid Populaarsemad joogid on neil kuumad joogid, alkoholivabad joogid, napsid ja liköörid, armastavad saksa veine ja õlut. TÜÜPILISED TOIDUD: Heeringas sibula ja hapukoorega, praetud kartulikoogid, kartuliklimbid tilliga, läätsed ja nuudlid vorstiga, täidetud kartulid, lihaga täidetud pikantsed taignataskud, kartulisalat praevorstiga. TÜÜPILISED JOOGID:
Jäta tainas 1/22 tunniks käterätikuga kaetult seisma. Jaga tainas nelja ossa. Veereta neist pallid ja rulli need õhukesteks piklikeks leibadeks. Prae leivad mõlemalt poolt kuumal pannil ükshaaval ilma rasvata. Leivad on valmis, kui nad on pisut kerkinud ja peal on väikesed tumedad laigud. Chapati-leivad on india köögi juurde kuuluvad küpsetised, mida serveeritakse soojalt erinevate roogade kõrvale. Mina aga, kui aus olla, olen lasknud neil leibadel tavaliselt ära jahtuda ja siis kasutanud nagu nisujahutortiljasid, erinevate täidistega rullide keeramiseks. Antud kogusest saab kaksteist 20cm-läbimõõduga leiba või kümmekond veidi suuremat. 5 dl nisujahu 1 dl maitsestamata jogurtit 2 dl vett 0,5 tl soola Pane jahu soolaga kaussi, tee keskele süvend, lisa vesi ja jogurt ning sõtku ühtlaseks taignaks. Jaota taigen 12ks ja rulli jahusel laual igast osast väikese panni suurune õhukene kettakene
8.Keera biskviit uuesti rulli ja serveeri. Serveerida peale seda, kui biskviit on olnud 3-4 tundi külmkapis ja lõigata viiludeks vahetult enne lauale panemist. Kaunistada maitserohelisega. Väike võileib Praetud must leib vürtsikilufilee ja vutimunaga . Aluseks on praetud must leib. Määrdeks on toiduõli, katteks on rullikeeratud kilu, vutimuna ja kaunistatud maitse- rohelisega. Serveeritakse tavaliselt kohvi- ja teelaual või külmalaual Kokteilivõileib Nendel leibadel ja saiadel on või, kurk, sink, juust, viinamari. Aluseks on röstitud sai või leib. Määrdeks on sulavõi. Peal sink, juust ja kurk. Kaunistuseks viinamari. Serveeritakse suupistena alkohooltsete jookide, segujookide, kohvi-ja teejoogi kõrvale. Sobib ka külmlaua või lõunasöögi eelroaks, bufeevastuvõttudel. Torn- ehk püramiidvõileib 4 pätsi täistera-röstsaia SINGI - ANANASSIVIE: 200 g maitsestamata toorjuustu 300 g keedusinki 2 purki purustatud ananassi
Küpsetamisel toimuvad protsessid kujuneb välja kvaliteet: värvus,lõhn,välimus,maitse ebaõige küpsetamine võib rikkuda töö. küpsetamise ajal toimub : 1)mahu suurenemine: · esimestel minutitel suureneb maht kiiresti mille juures eraldub täiendav kogus süsihappegaasi.pealt niisutatud tainakule moodustub elastne kile - valkude denatureerimise tõttu,mis hoiab kinni gaasi, see soodustabki taina mahu suurenemist.moodustunud maht peab olema kinnitatud kooriku moodustumisega . 2) kooriku moodustumine · ahjus kondenseerub taigna pinnale veeaur.pinnal inaktiveeruvad taingas leiduvad ensüümid kiirwsti.küpsetamiskuumus tungib toote väljapoolt sissepoole. · 60 kraadi juures valgud hakkavad kalgenduma ja moodustub kiletaoline kiht. nüüd hakkab toode intensiivselt mahtu kasvatama. · 100 kraadi juures hakkab tootest intensiivselt aurustuma vesi ja hakkab moodustuma kõva koorik. ...
puhtaks, pani põlle ette ja sidus rätiku pähe. Leiba ei tohtinud sõtkuda palja peaga, et juuksed ei satuks taina sisse. Perenaine hakkas kahe käega sõtkuma. Harilikult sõtkuti tainast ikka kätega, et leib saaks valgem ja sitkem. Kui tainas enam käte külge ei jäänud, raputati sellele jahu peale ning nõu kaeti kaane ja riietega soojalt kinni. Suvel ja sügisel asetati puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Selliselt ahju pandud leivad küpsesid alt pruuniks ja olid väga maitsvad. Leibadel lasti ahjus olenevalt pätside suurusest kaks-kolm tundi küpseda. Kui leivad ahju läksid, tehti mõnel pool rusikasuurune tainamuna ja lasti see vette. Kui muna vee peale kerkis, oli paras aeg 4 leivad ahjust välja võtta. Ahjust väljavõetud leivad pandi leivaastja kaanele või lauale ritta, tehti pealt veega, rannakülades ka kalasoolveega märjaks, kaeti puhta riidega ja jäeti jahtuma.
tainas. 2. Keedu ja juuretise samaaegne lisamine koos teiste koostisosadega ning taina segamine. Kõik etapid võtavad palju aega ning ka taina segamisega ei saa kiirustada. Rukkitaina segamine erineb oluliselt nisutaina segamisest. Leivataina segamine võtab kaks-kolm korda rohkem aega, sest see ei kulge nii intensiivselt. 15. Küpsetamine Enne leibade ahju panemist prooviti ahju kuumust. Selleks visati peoga jahu ahju põrandale. Leibadel lasti ahjus olenevalt pätside suurusest 2–3 tundi küpseda. 16. Leib toidulaual (küpsetas perenaine, jagas peremees) Leiba küpsetas perenaine ning lõikas ja jaotas peremees. Söögilaual seisis leib aukohal, kas peremehe ees või paremal käel. Peremees lõikas leiba sööjatele küsimise peale igaühele kääru. Hiljem võidi vajadusel ka juurde küsida. Söögilaualt korjati hoolega kokku kõik leivaraasukesed. Pudru kõrvale leiba ei söödud
plekkplaat ukse ette. Vanemal ajal suleti leivaahi ka paeplaadiga, servad topiti savi, märja tuha või nartsuga kinni. Saardes olevat ahjusuu koguni tellistega kinni müüritud. Leivanõusse jäänud riismed koguti kaapekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid alati lastele nende meeleheaks väikesi pätsikesi (Moora, 1991; Vunk, 1993). Suvel ja sügisel asetati puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Selliselt ahju pandud leivad küpsesid alt pruuniks ja olid väga maitsvad. Leibadel lasti ahjus olenevalt pätside suurusest kaks-kolm tundi küpseda. Kui leivad ahju läksid, tehti mõnel pool rusikasuurune tainamuna ja lasti see vette. Kui muna vee peale kerkis, oli paras aeg leivad ahjust välja võtta. Ahjust väljavõetud leivad pandi leivaastja kaanele või lauale ritta, tehti pealt veega, rannakülades ka kalasoolveega märjaks, kaeti puhta riidega ja jäeti jahtuma. Pulma- ja matuse-, samuti suuremate pühade leivana hakkas 19
Saardes olevat ahjusuu koguni tellistega kinni müüritud. Leivanõusse jäänud riismed koguti kaapekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid alati lastele nende meeleheaks väikesi pätsikesi. (Moora, 1991; Vunk, 1993). Vormiti ümmargused või piklikud leivapätsid, siluti ning lükati leivalabidaga 1,5-2 tunniks ahju küpsema. Suvel ja sügisel asetati puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Selliselt ahju pandud leivad küpsesid alt pruuniks ja olid väga maitsvad. Leibadel lasti ahjus olenevalt pätside suurusest kaks- kolm tundi küpseda. Kui leivad ahju läksid, tehti mõnel pool rusikasuurune tainamuna ja lasti see vette. Kui muna vee peale kerkis, oli paras aeg leivad ahjust välja võtta. Ahjust väljavõetud leivad pandi leivaastja kaanele või lauale ritta, tehti pealt veega, rannakülades ka kalasoolveega märjaks, kaeti puhta riidega ja jäeti jahtuma. Leiva küpsust kontrolliti peale koputamisel tekkiva heli järgi. Ahjust tulnud leib kaeti puhta
selleks visati peoga jahu ahju põrandale. Kui jahu põles kärinaga mustaks, oli vara leiba ahju panna. Põles aga pikkamööda, siis oli aeg leib ahju panna. Leivaastjasse jäänud riismed koguti katsekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid lastele alati väikeseid pätsikesi, millesse pandi terve koorega muna otsapidi sisse. Suvel ja sügisel asetati suuri puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Niisugune leib küpses alt pruuniks ja oli väga maitsev. Reheahjus lasti leibadel küpseda kaks kuni kaks ja pool tundi. [] Leivaviil asendas pidulauas sageli taldrikut, kuhu sülti, liha ja teisi toite söömise ajaks peale tõsteti. [] Muud taimsed toidud Laialdaselt levinud läätsed jäid 19. sajandi jooksul seoses kartuli- ja aedviljakasvatuse arenguga kiiresti välja. Oa- ja hernetoitu (tavaliselt koos tanguga) söödi kindlatel tähtpäevadel: vastla-, mardi-, kadri-, tõnisepäeval, jõulude ajal ja pulmade lõpetuseks. Lõuna
tambitud aganaid. Sammalt, puukoort, ja kasve ning marju lisati leivajahule harva, üksnes väga suure nälja ajal. Talupoja raskest seisust annab aimu, et 17.-19.sajandi keskpaigani küpsetati aganaleiba üsna üldiselt igapäevaseks toiduks, puhast rukkileiba ainult pulmadeks ja suurteks pühadeks. Vanarahva ütluse järgi oli aganaleib nii kuid, et sellele ei tohtinud lahtide sulega ligi minna võis põlema süttida. Viljakusmaagias oli leibadel suur tähtsus, nagu ka viljakoristusel esimesena lõigatud viljavihul, millest jahvatatud jahust küpsetati leibu ning erilisi jõululeibu, millele saartel anti tihti sea kuju (jõuluorikas). Neid 8 tavaliselt väikeseid tavandileibu on sageli nimetatud kakkudeks. Tehti ka mitmesuguseid erileibu, Lõuna-Eestis kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu, peki- või lihatükke, porganeid, soolakala jne.
annaabi.ee 
