kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast nõrgem. Malm- raua ja terase sulam. TOOTMINE Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm, ning seejärel sulatatakse malm ümber terasek. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks Valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisiga. Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded. MILLEKS KASUTATAKSE Kööginõud Lifti terastrossid Prilliraamid (terashinged) Klaverikeeled Jäätisemasinad Veinimahuteid KASUTAT UD KIRJANDUS http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001647
aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupuutel mõne vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Korosiooni liigitus algpõhjuse järgi. Ilmastikuline, veealune, uitvoolude toimel, maa-alune Mis on kivim ning setekivimite liigid Kivim on vähemalt ühest mineraalist koosnev kogum. Settekivimi liigid: mehaanilised setted,
Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse.
Legeerivateks komponentideks on kroom, nikkel, vanaadium ja volfram jt. Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele. Nad mõjutavad: raua polümorfse muutuse temperatuure A3 ja A4; ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi, korrosiooni- ja kuumakindlust ja karbiidse faasi moodustumist. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras jms. Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga . Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded. Sulameid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%, nimetatakse terasteks
Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga .
Kinnitatakse omavahel trosside või kinnituslintidega. Autode kinnitamine- sõiduautod kinnitatakse kas spetsiaalsete kinnitusrihmadega või 8mm-se herkules-otsa abil ja pingutatakse puupulgaga pingule. Konteinerite kinnitamine- konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock-idega. Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega, kinnitusvarrastega või trossidega. Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fitting-uga. Lehtterase kinnitamine- lehtteras laaditakse üksteise peale virnadesse. Iga lehe vahele tuleb panna puupruss või kummiriba. Laeva külge kinnitatakse terastrossi või ketiga. Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega
Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga
Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga
Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse
Perspektiivis on auto diiselmootori detailide (kolvid, klapid, silindrihülsid, kepsud jt) osaline valmistamine keraamikast. Selline mootor ei vaja jahutussüsteemi, on 15% kergem ja 30...40% ökonoomsem. Samuti võib bensiini asemel kasutada madalasordilisi kütuseid nagu põlevkiviõli, masuut jne. Tänu keraamika väiksemale tihedusele väheneb pöörlevate osade mass ja inerts. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Kokkuvõte Seni valmistatakse sõiduautosid põhiliselt metallist, täpsemalt rauast. Aja jooksul on nimkond
Trpikodade väliseinte montaazil aga teisaltatavaid platvorme. Monteerijate töökoht plokkide paigaldamisel peab olema organiseeritud nii, et monteerijail ei tuleks viibida seinal ega monteeritaval elemendil. Monteerijad peavad asuma vaheleal või spetsiaalsetel inventaarsetel töölavadel. Monteeritava ploki või elemendi asetamine töölava laudisele on keelatud. Teraskonstruktsioonide montaaz Terassammaste montaaz Terasfermide montaaz Ankrute paigaldus vundamenti Lehtteras konstruksiooni montaaz Trepi montaaz Töökaitse montaazitöödel
sidumiseks. Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga . Iga
Bromiidid: FeBr2, FeBr3 Jodiidid: FeI2, FeI3 Hüdriidid: - Oksiidid: FeO, Fe2O3, Fe3O4 Sulfiidid: FeS Seleniidid: FeSe Telluriidid: FeTe Nitriidid: Fe2N Kasutusalad Fe ja selle sulameid kasutatakse kõikides rahvamajandusharudes. Rauaajast alates on Fe tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal. Puhast rauda, milles kuni 0,1-0,2 % lisandeid kasutatakse vähe . C sisaldus koos muude elementidega muudab raua teraseks või malmiks . Lehtteras on töödeldav isegi külmalt. Legeerivaid metalle (V, W, Ti, Mo, Mn, Cr, Ni) sisaldavaid teraseid nimetatakse legeer- või eriteraseks. Legeermetallid parendavad terase tugevust, kõvadust, kuuma-ja korrosioonikindlust. Nii mõjutab magnetilisi omadusi ja temperatuurist tingitud joonpaisumist. Fe-Ni-sulam platiniit ja klaas on ühesuguse joonpaisumisteguriga; neid saab kokku joota. Fe-Ni-Cr-sulamit nimetatakse halva
Pürometallurgilise protsessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeerumisega kaasneb sulatise süsinikusisalduse pidev vähenemine. Läbipuhumine hapnikuga lõpetatakse sobiva süsinikusisalduse ja piisavalt madala kahjulike lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U-tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga . Iga
Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - toodetavatest terastest töödeldakse teimiku algristlõikepindala. pooltoodeteks, valtsmetalliks sorditeras, 13) A% : katkevenivus A% lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. 2) C- teraste omadused Lo-L Süsiniku sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning ¿ ; kus Lo teimiku vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad
Plekist aknapale välisplekk 180,0 jm Plekist aknapale siseplekk 135,0 jm 43 Välisuksed ja väravad 433 Terasuksed ja -väravad Sile teras turvaukse EI30 (10-12x21x22) paigaldamine 5,0 tk 47 Piirded ja käiguteed 473 Metallist piirded Terasest piirded koos postidega, tammepuidust käsipuuga 23,0 jm 48 Katusetarindid 483 Metalltarindid Tsingitud lehtteras 2mm 75 m2 Sokli tsinkplekist veeninaga 90 jm 486 Puittarindid Tammepuidust pruss, immutatud 2 m3 487 Sooja- ja hüdroisolatsioon FIBO kruusast katuse kalle 57 m3 Aurutõke 380 m2 Isover koormusttaluv villaplaat OL-P-170 380 m2
materjali. Magnetahelaks nimetatakse seadmete ja keskondade kogumit, mille kaudu sulguvad magnetvälja jõujooned. Magnetahelad on hargnevad ja mittehargnevad. Pehmeid magnetmaterjale kasutatakse samuti magnetvalja moju kaitseks magnetekraanidena. Kui on vaja kaitsta seadet valise valja eest, siis umbritsetakse see magnetmaterjalist ekraaniga. Enim levinud pehmeks magnetmaterjaliks on elektrotehniline lehtteras. 10. Trafo otstarve Trafosid kasutatakse : a) elektrienergia edastus- ja tarbimispinge muutmiseks; b) vahelduvpinge- ja voolude mõõtmisel; c) elektriahelate sidestamiseks; d) pinge- või vooluimpulside tekitamiseks või muundamiseks; e) tarvitite käsitsemisohutust tagavaks galvaaniliseks eraldamiseks. Trafot kasutatakse juhtmete soojenemisest tekkivate kadude vähendamiseks elektrienergia ülekande liinides,
10. Teraste tootmine Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes šahtahjudes – kõrgahjudes. kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites, kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Enamik metallurgiatehastes toodetavatest terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks – sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed valtstooted. 9 11. Terasplokki struktuur Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidevvalu meetodil. Pidevvaluseadmeni transporditakse metall kopaga, kust sulateras voolab veega jahutatavasse vormi. 12. C- teraste omadused Süsiniku sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning
μ ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel on väiksem μ ja suurem Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas. Eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse materjale: H 1) Ülipuhas raud: ülisuur μ(1430000 ) ρ , mistõttu püsiva magnetvoo m , väike juhina 2) Elektrotehniline lehtteras: 4% Si, mis suurendab eritakistust, isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid: Fe ja Ni sulamid, paremate omadustega, kallimad 4) Ferriidid: kõrgsageduslikud materjalid, suur eritakistus Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse materjale: 1) Legeeritud ja karastatud terased 2) Magnetiliselt kõvad sulamis 3) Magnetiliselt kõvad ferriidid
südamikud). Kuna vahelduvas magnetväljas esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu südamikus, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale. 1) Puhas raud. Ülipuhta raua r = 1430000, see on peaaegu suurim võimalik. Tehniliselt puhtal raual ainult 7000. Kuna Fe eritakistus on suhteliselt väike, kasutatakse teda peamiselt püsiva magnetvoo juhina. Vahelduvas magnetväljas on suured kaod pöörisvoolude näol. 2) Elektrotehniline lehtteras. Eritakistuse suurendamiseks lisatakse terasele 4% räni ja südamikud valmistatakse õhukestest lehtedest, mis on üksteisest isoleeritud. Kõige enam kasutatav magnetmaterjal. 3) Permalloidid on Fe ja Ni sulamid. Vahel lisatakse ka veidi Mo ja Mn. Sel juhul r = 150000, mis on tunduvalt suurem kui elektrotehnilisel terasel. Tunduvalt kallim kui elektrotehniline teras. 4) Alsiferid (Al, Si ja Fe sulamid) omavad r kuni 120000. Väga rabedad, seetõttu ei saa valmistada õhukesi lehti
on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud 2) Elektrotehniline lehtteras:. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. 4) Ferriidid . Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased; 2) magnetiliselt kõvad sulamid (näit alniko Fe Al Ni Co); 3) magnetiliselt kõvad ferriidid. Nende tähtsaim omadus on väljapoole antav maksimaalne energia, mis võrdub korrutise B·H maksimumiga
hüstereesisilmuses. Magnatiliselt phmetel on see kitsas ja suur magnetiline läbitavus, küvadel aga väike magnetiline läbitavus. Magnetiliselt pehmed materjalid- kasutatakse vahelduvas magnetväljas. Esinevad energia kaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siiis on vaja suurema eritakistusega materjale. Materjalid: 1) ülipuhas raud-ülisuur magnetiline lbäitavus, kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina.; 2) elektrotehniline lehtteras- 4% Si, suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina. 3) oermalloidid- Fe ja Ni sulamid. 4) Ferridid- kõrgsageduslikud materjalid, suur eritakistus. Magnetiliselt kõvad materjalid- kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Materjalid: 1) leeritud ja karastatud teras; 2( magnetiliselt kõvad sulamdi; 3) magnetliselt kõvad ferriidid...nende tähtsaim oamdus on väljaspoole antav maksimaalne energia mis võrdub B*H maksmimumiga
Magnetiliselt kõvadel on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max =1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased;
Magnetiliselt kõvadel on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased;
on suur ja väike . Magnetiliselt kõvadel (joon 13-10b) on väiksem , aga suur . Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased;
Magnetiliselt kõvadel (joon 11-9b) on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad. 4) Ferriidid kõrgsageduslikud materjalid, kuna suur eritakistus. Magnetiliselt kõvasid materjale kasutatakse püsimagnetite, magnetlintide ja magnetiliste mäluelementide valmistamiseks. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) legeeritud ja karastatud terased;
mitterauametallide tootmisel. like lisandite sisalduse (S, P) saavutamisel. · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saa- Enamik metallurgiatehastes toodetavatest mine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat terastest töödeldakse pooltoodeteks, valtsmetalliks kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeer- sorditeras, lehtteras (plekk), torud, spetsiaalsed teraste, Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või valtstooted. Sorditerase all mõistetakse selliseid elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras, I-tala, U- · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest tala, rööbas jms. Toodetakse õmbluseta torusid ja toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasu- keevistorusid (õmblusega torusid). Spetsiaalse tades (vt. p