· Trepikodade valgustites säästulambid. · Keldrivalgustite hooldus ja kontroll (NB! mattkile akendele). Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega. Siis jälgitakse nende heakorda ja puhtust. · Lohakus ja mustus omavad "tootmisvõimet" ja on visiitkaardiks ükskõiksusele. Hooldatud haljasala "hoiatab" sissetungijat ühistegevusest. · Autoparkimiskohad tasub nummerdada. Võimalus, et selle kaudu "selekteeritakse omanikku" on väiksem kui võimalus võõraid autosid tuvastada. · Sissesõidu ees olev tõkkepuu peab olema primaarne puldi suhtes,
Viridariumid: viljapuud ja portikusaiad, matusepaigad varikäigud. Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad, trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid. skulptuurid. Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv.
kahekümnenda sajandi algul valminud maakivist ja punastest tellistest kolmekorruseline meierei.(vt.foto 6) (foto 6) 4. MÕISA PARK 9 Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool-hooned läbisegi teedega, sekka ka pargipuid jms, siis hoone tagaküljel paiknes suur mõisapark. Majandushooneid seal ei olnud; ainsateks ehitisteks olid seal,aednikumaja, lehtlad, tiigid.Kui mõisahoone ringi poole avanev sissepääs oli kujundatud tavaliselt piduliku välisukse või portikusena, siis pargi poole avanes lai trepp ja veranda. Peahoone taga asetseb väga suur ja liigirikas park. Park sai oma lõplikud mõõtmed kahekümnenda sajandi algul von Wahlide omanduses. Park on vabakujuline. Puud paiknevad vabades gruppides. Kogu mõisakompleks-nii majandus, kui ka pargipool oli aiaga ümbritsetud: ca meetrikõrgune piirdemüür
Seinad olid kaetud Veneetsia peeglitega. Marmorsaal oli rikkalikult kaunistatud ka hõbedaga. Rokokoosaali ja salongide seintel olid suured pruunikates toonides ovaalsed seinamaalid, enamasti olid neil kujutatud lastestseenid. Rikkaliku stukkdekoori põhimotiivideks olid õitekimbud, lillerosetid, linnukujutised, orvandid. Ehitati kahekorruseline hilisbarokne valitsejamaja, mida läbib väravakäik. Jõe keskele Pleeksaarele rajati pargiansambel, mille pärnarondeelid, lehtlad ja põõsasnisid sidusid Vana- Põltsamaa jõe vastaskaldal asuva Uue-Põltsamaaga. Nii palkas ta alalise õuekapelli ja itaalia näitetrupi, kelle primadonnana ülistati kedagi tõmmut neitsit. Alatihti toimusid suurejoonelised jahipeod ja ballid. Von Lauw` õukonna koosseisu kuulus kindlapalgalise kojamaalija-kunstnikuna Christian Welte. J. W. von Lauw` tütre, aadlipreili Helene von Lauw ja parun R. J. von Igelströmi suursuguselpulmapeol 1766
19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet Mõisapark: tiigid, sillad, lehtlad, alleed, omanike kalmistu 19. s I poolel ehitati barokseid ja klassitsistlikke mõisahäärbereid 19. s II poolel historitsistlikke ja juugendstiilis hooneid Sagadi Mõisapark Mõis kui tootmisüksus 19. s alguses peamine tuluallikas vilja ja viina müük 19. s keskpaigas hakati tegelema ka loomakasvatusega. Põhjused: viljahinna langus Euroopas, Vene piiritus baltisakslaste omast odavam.
korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv. Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid. Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke. Kasutati uusi tõekspidamisi: sümmeetriast, harmooniast, tasakaalust, proportsioonidest Renesanssaedade kõige olulisemad komponendid on: igihaljad taimed, kivi, vesi, pergolad, lehtlad, kivist terrassid, trepid, skulptuurid, paviljonid Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello (1537), Villa d´Este (1559), Villa Lante (1568). Lillepeenardest koostati mustreid, mida kopeeriti erinevates aedades. Enamasti olid lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel. Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja kruusateed. Peenraid ümbritsevad põikpuud ja madalad võred, mis olid tavalised
aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja ,,vanaaegsete" taimede kasutamine 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj). 19 saj. Oli toimunud regulaaraia ,,tagasitulek"; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus; Aedades võeti kasutusele itaalia ja prantsuse analoogiate põhjal parterid jm regulaaraedade detailid; Aiaarhidektuuris püsisid jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn: Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid,
Termin võeti kasutusele 18.saj. Jäi baroki ja renessansi vahele. Üldiselt on tegemist kunstiperioodiga, mis on kunstlik, pateetiline, ülespuhutud, pidulik ja tehislik. See tähendab ärapöördumist renessansi harmooniast ja tasakaalust. · Kunstniku kujutlusvõime, loovus, oskused ja nn disegno interno (sisemine pilt) astetati looduse matkimisest kõrgemale. · Manerismi leidub ka aiakujunduses: purkkaevud, koopad, lehtlad. · El Greco oli tüüpiline kunstnik manerismis. Sisemine pilt asendatakse looduse matkimisest kõrgemale. Barokk (1575-1770) · Absolutistlik kunst (kujutav kunst, kirjandus, arhitektuur aga ka aiakunst): ühelt poolt sümmeetria ja korrapära, teiselt poolt lopsakus, uhkus, ornamentaalsete ehisdetailide rohkus · Barokk tähendab portugali keeles lihvimata pärl- barocco. · Barokk on kõrgaadli kunst. · Barokkluule on suuresti juhuluule
Teised piirkonnad sisaldavad viljapuuaeda, köögiviljaaeda, viridariumi ja kalatiiki. Tüüpilise keskaja aia ümber olid piirded (võrepiirded, vahel lihtsalt siidnöör), sageli kasvatati võreaedadel roniroose. Roosid olid keskajal kõige armastatumad lilled. Oluliseks osaks aiast oli purskkaev koos basseiniga. Vesi sümboliseeris keskajal puhtust, siledate veepindadega saavutati peegeldusefekte aias. Aias olid tavaliselt liivatatud teed, neid hoiti hästi korras. Väga tavalised olid lehtlad, võrestikel kasvatati vääntaimi (tavaliselt punast ja valget värvi koos). Oluline osa aias oli labürint, põhjused - aias oli ruumikitsikus, kuid taheti aeda huvitavamaks muuta, luua juurde jalutusruume. Labürintide kujud olid väga erinevad. Uhkelt kaunistatud purskkaevud aias on pärit Araabiamaadest. Ristirüütlid puutusid oma retkedel kokku Araabiamaade ristikäikude ja teiste elementidega ning tõid sealseid ideid moonutatult Euroopasse. Kaasa toodi peale
annaabi.ee 
